...........3 1. ASKLEPIOSI ELU 1.1 Sugupuu...............................................................................................4 1.2 Koronise pettus.......................................................................................4 1.3 Legend mustast rongast.............................................................................4 1.4 Asklepiosi õpetus.....................................................................................5 1.5 Okyrhoeli enestes....................................................................................5 1.6 Anne eluärratamiseks...............................................................................5 1.7 Asklepiose surm.....................................................................................5 1.8 Kättemaks Zeusile...................................................................................6 2 PÜHENDUS PAIGAD JA SÜMBOLID 1.1 Asklepiosi sümbolid................
õigus ei pruugi alati õiglus olla. Seda juhtub tihti ka inimestega, kes arvavad et neil on õigus. Hiljem võib selguda, et nad on kogu aeg valet uskunud. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning heal juhul annab tulemuseks vaid viigi. Nii mõtlen mina. Rassides ja tülitsedes üritame enestes selgusele jõuda, sest meie oleme eneste jaoks sama tähtsad, kui maa oli Andrese jaoks.
Millest olen elus rõõmu tundnud? Rõõm- see on imetilluke tükike meist, killuke meie päevast, samas ääretu tähtsusega kõigi jaoks. Tõelist õnne kohtab elus vaid harvadel juhustel, kuid nagu on öelnud Jean-Jacques Rousseau:"Tõelise õnne allikas asub meis eneses ja inimeste võimuses pole teha õnnetuks kedagi, kes ise tahab olla õnnelik". Õnn ja rõõm peitub meis enestes ja keegi ei saa seda meilt võtta. Kõige rohkem olen elus rõõmu tundnud mälestustest. Hetkedest, mis on möödunud, kuid jäävad igavesti mälusoppi ja oleksid otsekui graveeritud meie südametesse. Möödunud hetki me tagasi ei saa, kuid alatiseks jäävad meile viivud nendest mometidest, mida me ise soovime jäädvustada endi teadvustesse. Mälupildid meenuvad mulle vahepeal isegi sellest east, mil olin alles jõmpsikas. Üksikud hetked, mis jooksevad silmeest öösiti
ajakirjanduses pälvisid positiivset tähelepanu ka Lennart Meri poolt. Eelnõu esitamise peamiseks motiiviks oli soov elada inimlike inimeste inimlikus ühiskonnas. Ämari vanglas ja Tallinna vanglas karistust kandnud ning tänaseks Tartusse viidud kinnipeetavatega olen jätkanud regulaarseid kohtumisi. Et ka nemad usuksid inimlikkuse leidmise ja säilitamise võimalikkusesse nii ebainimlikus keskkonnas nagu seda on vangla ja neis enestes. Nende aastatega olen hakanud uskuma, et Anatoli Nikolajev ei ole süüdi talle inkrimineeritud nelikmõrvas. Olen kohtunud tema kasutütre, tema õe ja tema pojaga. Tean, et prokurör ei esitanud Nikolajevile süüdistust ja adokaat soovitas mees otse kohtusaalist vabastada. Olen lugenud mitmeid kohtumaterjale ning need ei ole olnud veenvad. Otsuse motivatsiooniosa on puudulik, tõendeid praktiliselt ei ole. Vanglavaimulikuna teadsin ka isikuid, kes juhtisid toona
Ooperi jutustus on asutatud vaaraode aja Memphisse ja Teebasse. Ooper telliti Verdilt Suessi kanali avamise puhul. Esietendus oli Kairos 1871. Giuseppe Verdi looming Giuseppe kirjutas enamasti ajaloolistel teemadel, põhiliselt patriolistlikel teemadel. Tema teostes oli kõige olulisemal kohal tekst. Ooperite süzee aluseks on väärtkirjandus (Shakespeare, Schiller, Hugo) Verdi ooperites on kahekordsed konfliktid: konfliktid tegelaste vahel konfliktid tegelastes enestes Muusika annab ilmekalt edasi karaktereid, tundeid, romantilisi kontraste. Teosed on meloodiarikkad, jõulise rütmiga ja meeldejäävate motiividega. Pildid Giuseppe Verdi monument Bussetos. Pildid Elulugu Vana mehena naasis Sitsiiliasse oma maamõisa. Seal elas üksinduses ja tagasitõmbununa. Aeg möödus talupoegade seltsis või klaveri taga. Töötas ja täiendas oopereid. Kirjutas 2 Shakespeare'i teemalist ooperit ("Othello" 1887, "Falstaff"1889)
teisi endaga nõustuma saada. Samas oli huvitav tegelane Ginnie Stevens. Tema oli see, kes tõi kaaslastes välja varjatud küljed ja unustatud iseloomuomadused. Tema juuresolek pani teisi mõistma erinevaid asju, mis ammuilma unustatud olid. Näiteks, et armastada tuleb kirega ja ka seda, et tulemusest on palju olulisem see teekond, mis inimese tulemuseni viib. Näidend oli väga hea ja õpetlik. Näidates, et probleemidele lahenduste leidmine on peamiselt kinni meis enestes ning kõige parem on elu võtta huumoriga. Ülesehitus oli loogiline. Üks sündmus viis teiseni ja arusaamatuid kohti näidendis ei esinenud. Lavakujundus oli hea, aga oleks olnud põnevam siis, kui see oleks vahepeal muutunud. Samas ei olnud seda muutust vaja, sest tegevus toimus põhiliselt ühe koha peal. Kostüümid olid huvitavad ja ilusad. Etenduse jooksul vahetasid kõik näitlejad kostüüme ja see tegi asja huvitavamaks.
NB! Mida vähem on ajurakkudes O2 seda närvilisem on inimene !!! (kontrollida ka rauasisaldust veres ) MÄLU ... ...on seotud ajukoorega ja osalt ajukoorealuste keskustega. On omane inimesele või kõrgemalt arenenud loomadele ajukoore diferentseerituse tõttu. Mälu olemus: inimese võime omandada, säilitada ja taastada teadmisi ning kogemusi. Mälu füsioloogiliseks aluseks on jälgnähud. S.t. ärritaja toime lakkamisel kujunevad seosed ajukoores (muutused kujunevad molekulides enestes ja jälgnähud säilivad seal mälu taastub, kui tingitud reflekse hakatakse uuesti kinnistama ). Mida nooremas eas on jälgnähud kujunenud ja , mida rohkem neid elu jooksul seotakse uute teadmistega seda efektiivsem on pikaajaline mälu ja seda kergem on mälu taastada. Mälu kinnistamisel on väga olulisel kohal emotsionaalne foon. Tugevate emotsioonidega mälu on kergem taastada. Kogu inimese praktiline tegevus põhineb varem kujundatud mälu jälgedel.
algas väga õnnelikult, kuid drastiline muutus toimus pärast poja surma, mil suhet tabas tohutu allakäik. Noored olid küll koos, aga nende vahele tekkis ajaga vaid süvenev lõhe. Karin oskas Indrekuga manipuleerida, pettis teda, noppis tüli välja ka lihtsatest jutuajamistest, ühe sõnaga, tegi mehe elu põrguks, kuid siiski viimane armastas teda väga. ,,On ilus kellegagi ühineda eluks ja surmaks, aga veel ilusam on lahkuda, kui olete surmanud enestes juba kõik ilusa." Lõpuks sai Indrek aru, et suhe on niivõrd purunenud, et seda on võimatu taaselustada. Kahjuks juhtub sellist asja üsnagi tihti, et kaunis algus pimestab paari ning üksteise vigu ei nähta enne ekstreemseid tülide ja pettumuste haripunkte. Siiski võib öelda, et kõik need tegelased olid seotud rohkemal või vähemal määral just nimelt armastusega. Indrek on hea näide selle kohta, kui eripalgelised võivad armastussuhted olla. Ta
Milline on kultuuri ja inimese vahekord, kultuuri roll inimeseks olemisel? Kultuuride paljusus ja erinevused, kultuurirelativism. 2. Kuidas on võimalik määratleda ilu? Platon ilu on vahend tänu millele me suudame oma empiiriliste meelte abil tajuda midagi teispoolset. I objektiivse ilu teooriad: - ilu on harmoonia - ilu on demiurgilise mõtte vorm - lõpmatuse lõplik vorm II subjektiivse ilu teooriad: - Hume: ,,Ilu ei ole asjades enestes asuv kvaliteet: ta eksisteerib vaid inimvaimus, mis teda vaatleb." - Kant: ,,Ilu kogemine on eesmärgipärasuse tajumine ilma eesmärgita." 3. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Platoni mimesis kustiteos on millegi objektiivse koopia. Kunst on millegi subjektiivse, näiteks autori mõtte või idee, väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. Kunst on millegi objektiivse, kuid kehatu, konkreetne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis
kindlaks ankrupõhjaks Jumala, selle kõigeväelise olendi, kes pidi olema kõige algus ja ots. Usus Jumalasse peitus ja peitub ikka veel kõigutamatu kindlus paljudele inimestele elus ja surmas. Aga varsti ilmus neid, kes ei rahuldunud, et nende hinge ja vaimu ankruplatsiks oleks kõigeväeline. Neile ei olnud sellest küllalt. Nemad ihkasid veel kindlamat kui on jumal, see kõigeväeline. Nemad ihkasid, et nende hinge ja vaimu ankruplats oleks neis enestes. Nagu võiduhüüe kõlas lõpuks läbi maailma: ,,Mõtlen, seega olen." Mõte oli see, mis pidi olema kõige inimliku aluspõhi ja mõttevõimuga hakati ehitama inimese olemise igavest koda. Ühes ehitustööga kasvas inimese mõtte võimsus ja ulatus ja ka usk iseendasse. Varsti ei ihatud ehitada ankrupõhja mitte ainult inimese hingele ja vaimule, vaid kogu maailmale. Püüti leida igavesed ja paratamatud seadused kõigele, säras see taevas, lendas õhus. ujus vees, ronis
eesti luuletaja ja proosakirjanik. Kristiina Ehin sai aastal 2006 lausa kaks preemiat luulekogu „Kaitseala“ eest, Gustav Suitsu stipendiumi ja Kultuurikapitali luulepreemia. Selle alusel võib väita, et tegemist on Ehini enim tunnustatud teosega. Minu arvates teose pealkiri „Kaitseala“ seostub Ehini enda sisemise kaitsealaga ning väärtustega. Autori enda sõnul otsib „Kaitseala“ vastust küsimusele, mida ehedat ja kaitsmisväärset on tänapäeva maailmas meis enestes ja meie ümber. Kristiina Ehin kijutas teose 2005. aasta jooksul, viibides Mohni saarel ning teos ilmus samal aastal. Teose ülesehitus on vägagi huvitav. Teos koosneb luuletustest ning päevikukatkenditest. Luulekogu algab luuletusega, milles Ehin kirjeldab oma kevadisi tundeid ja viitab elamusrohke teekonna algusele seal saarel, mida tal tuleb läbida, et saada valmis üks väärtuslik teos „...mina olen saar, sina oled saar ja kauguses paistab ainult ribake tõelisust
Vabariigi President Põhiseaduse V. peatükk • Vabariigi President • Konstantin Päts (1874–1956) – 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940 • Peaministrid Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis • Jüri Uluots (1890–1945) – 21. juuni 1940 – 9. jaanuar 1945 • August Rei (1886–1963) – 9. jaanuar 1945 – 29. märts 1963 • Aleksander Warma (1890–1970) – 29. märts 1963 – 23. detsember 1970 • Tõnis Kint (1896–1991) – 23. detsember 1970 – 1. märts 1990 • Heinrich Mark (1911–2004) – 1. märts 1990 – 15. september 1992 • Eesti Vabariigi presidendid • Lennart Georg Meri (1929–2006) – 6. oktoober 1992 – 8. oktoober 2001 • Arnold Rüütel (1928-) – 8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006 • Toomas Hendrik Ilves (1953-) – alates 9. oktoobrist 2006 • Vabariigi president on Eesti riigipea (PS § 77) • Riigipea amet omab parlamentaarses demokraatias eelkõige sümboolset ja protokollilist tähendust • Vabariigi president kui riigipea on ühtlasi...
stiiliprintsiipidele filmikõnes analoogiate leidmist. Samas tajume ja tunnetame meie kõik asju ja nähtusi omamoodi ja erinevalt. Vaadates rulluvat filmi, lugedes köidetud raamatut, kuulates erinevaid interpreete - siis peegeldame sinna sisse omaenese tunnestusliku maailma ja ebakõlad. Teiselt poolt vaadates asja, siis puutume me kokku teose kirjutanud kirjaniku või filmi monteerinud filmilooja mõttemaailmaga ja nende loodud kuvandiga ning meis enestes tekib erinevate tähenduste paljusus ning segunemine. Kirjandusteostes annab kirjutatud tekst tugevama selguse ja seoste kimbu ning on iseloomult konkreetsem, lähtudes iga kirjaniku stiilitunnetusest, kuigi laiemas plaanis lisandub lugeja omaenese loodud fantaasia, mida ta leiab endale raamatus ridade vahelt. Filmikunstis on pilt ajas kordades konkreetsem, tekst - monoloog või dialoog, mängib vähemolulisemat rolli ning tegevuse ja loo jutustamise kiirus kinolinal on vaataja
taustsüsteemiks. Alles olevatest tekstidest seondub kõige otsesemalt Metafüüsika Platoni ideedeõpetuse vastu. Kuna Metafüüsika on kirjutatud loengumärkmete kogumikuna on seda väga raske mõista. Erinevalt Platonist vaatleb Aristoteles mateeriat ja vormi, mis eksisteerivad ainult üksteisega ühendatult (mitte nagu hing ja idee). Vorm ei eksisteeri mateeriast eraldi ja sõltumatuna. Platoni ideed asuvad ideede maailmas ja Aristotelese vorm asjades enestes. Aristoteles ei eralda vastupidiselt Platonile asja oma olemusest. Mida rohkem on asjal vorme, seda tõelisem ta on ja seda enam saab temast teada. Igal füüsilisel asjal oma ehitus ja mateeria, mis on vastavuses tegelikkuse ja võimalikkusega. Mateeria saab võtta vorme ja samas ei saaks eksisteerida ilma elementide vormideta. Elementideks on tuli, õhk, vesi ja maa, mis on algmateeria ehk vormita mateeria.
Eneseavamisoskus - eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas subjekt suhtub käesolevasse olukorda, aga samuti mineviku teadvustamist, mis on seotud suhtumisega olukorda praegu Mõjutamisoskus manipuleerimist ei vaadelda tänapäeval negatiivses kontekstis, vaid loomuliku nähtusena 24. Emotsionaalse (sotsiaalse) intelligentsuse mõiste EI on oskus tunda ära meie eneste ja teiste tundeid, selleks et motiveerida ennast ja juhtida õigesti emotsioone meis enestes ja meie suhetes (Goleman, 1995). EI sisaldab võimekust tajuda, täpselt hinnata ja väljendada emotsioone, võimekust hinnata ja hõlbustades mõtlemist tekitada tundeid, võimekust mõista emotsioone ja võimet reguleerida emotsioone ning võimet edendada emotsionaalset ja intellektuaalset arengut. 25. Suhtlemisraskusi põhjustavad isikuomadused Neurootilisus isiksuse kaasasündinud baasomadus, temperamendi alus tendents kergesti ja kiiresti erutuda ning kogeda negatiivseid emotsioone
Näit. hindaks teleoloog käitumise õigsust või väärust (valetamine...) selle järgi, mis see endaga kaasa toob. Teleoloogi jaoks pole olemas teo sisemist väärtust. Valetamise puhul on halb valetamise tagajärg. Kui vale teeb kasvõi natuke head, kui tõerääkimine, siis on kohustus valetada. II Deontoloogiline eetika ehk kohuse-eetika Käitumise moraalne väärtus asub neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata kõigele (vaatamata tagajärgedele) moraalselt kohustuslikud. Deontoloog aga peaks näit. valetamist ennast sisemiselt vääraks. III Vooruseetika Eetikateooriad, kus keskseks on vooruse mõiste. I Teleoloogiline eetika ehk tagajärje eetika 1. Utilitarism teleoloogilise teooriana Utilitarism on tuntuim teleoloogiline teooria. • Konsekventsialistlik printsiip (tagajärje eetika): kõigepealt uurime välja erinevate tegude
Eneseavamisoskus - eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas subjekt suhtub käesolevasse olukorda, aga samuti mineviku teadvustamist, mis on seotud suhtumisega olukorda praegu Mõjutamisoskus manipuleerimist ei vaadelda tänapäeval negatiivses kontekstis, vaid loomuliku nähtusena 25. Emotsionaalse (sotsiaalse) intelligentsuse mõiste EI on oskus tunda ära meie eneste ja teiste tundeid, selleks et motiveerida ennast ja juhtida õigesti emotsioone meis enestes ja meie suhetes (Goleman, 1995). EI sisaldab võimekust tajuda, täpselt hinnata ja väljendada emotsioone, võimekust hinnata ja hõlbustades mõtlemist tekitada tundeid, võimekust mõista emotsioone ja võimet reguleerida emotsioone ning võimet edendada emotsionaalset ja intellektuaalset arengut. 26. Suhtlemisraskusi põhjustavad isikuomadused Neurootilisus isiksuse kaasasündinud baasomadus, temperamendi alus tendents kergesti ja kiiresti erutuda ning
To quine tähendab ,,resoluutselt eitama millegi tõelise või olulise eksistentsi või tähtsust". Vaatamata sellele, et see idee on keerukas ja vastuoluline, kirjutas Quine äärmiselt selgelt ja hea stiiliga. Willard van Orman Quine on arendanud traditsioonilisi ,,tähenduse" teooriaid, mis seostuvad ,,muuseumimüüdiga". Need käsitlevad tähedust kui muuseumis asuvate esemete juures rippuvat sildikest, millel on ükskõik, kas eksponaate peetakse platoonilisteks ideedeks, asjadeks enestes või siis nende ideedeks (ehk kujutisteks) teadvuses. Quine naturalistlik programm vastandub sellele keele tegeliku omandamise: ,,Õppimisprotsess on subjekti induktsioon, mis toimub vastavuses ühiskonnale omase keelekasutusega." Me omandame keele, seostades väljendeid teatud empiiriliste ärritustega (ärrituslik tähendus), mida kas kinnitatakse (ühtlasi neid võimendades) või siis ei kinnitata (neid kahandades).
Sisaldas lembelüürikat, lisaks looduslikud ja urbanistlikud motiivid. Loomingus saavutanud kõrge musikaalsuse ,,Muusikat, muusikat enne muud!" Vaimuliku tendentsiga kogu ,,TARKUS " (1881) kirjutatud vanglas. Kirjutanud ka esseesid ja autobiograafilise teose ,,PIHTIMUSED" Rimbaud kirjutas nii traditsioonilises kui ka sümbolistlikus laadis. Sonett ,,Magaja orus" peegeldab sõja ja vägivalla traagikat; Sonett ,,Vokaalid" sümbolivõimalused keeles ja selle üksustes enestes. Poeetilise (rütmilise) proosa tsükkel ,,ILLUMINATSIOONID" (1886) muljete, assotsiatsioonide, nägemuste ja sümbolite keeruline kogum, mis oma filosoofias näib osutavat vabaduse ja elutäiuse ideaalidele. Parnaslaste kiretus teda ei köitnud, oli religiooni silmakirjalikkuse ja ametnike juhmi agaruse vastu. Samas laadis veel teinegi teos luule- ja proosakogu ,,HOOAEG PÕRGUS" (1873) Mallarme Pariisi-kodust kujunes kohtumispaik sümbolistidele-impressionistidele; tema
Eneseavamisoskus - eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas subjekt suhtub käesolevasse olukorda, aga samuti mineviku teadvustamist, mis on seotud suhtumisega olukorda praegu Mõjutamisoskus manipuleerimist ei vaadelda tänapäeval negatiivses kontekstis, vaid loomuliku nähtusena 32. Emotsionaalse (sotsiaalse) intelligentsuse mõiste EI on oskus tunda ära meie eneste ja teiste tundeid, selleks et motiveerida ennast ja juhtida õigesti emotsioone meis enestes ja meie suhetes (Goleman, 1995). EI sisaldab võimekust tajuda, täpselt hinnata ja väljendada emotsioone, võimekust hinnata ja hõlbustades mõtlemist tekitada tundeid, võimekust mõista emotsioone ja võimet reguleerida emotsioone ning võimet edendada emotsionaalset ja intellektuaalset arengut. 33. IQ ja EQ erinevus Puhas kõrge IQ-ga tüüp on vaimuvaldkonnas andekas, kuid saamatu isiklikus elus. Mees on laiade intellektuaalsete huvidega, auahne, produktiivne ja visa, kuid samal
Harva, väga harva saab rõõmus veel rõõmsamaks, õnnelik veel õnnelikumaks. (lk. 368) Tähendab teie süda pole puhas, kui ta valutab. Mehe süda ei valuta kunagi puhtalt. Naistel on teine asi, neil võib süda valutada lihtsalt niisama heast paremast. Süda on täiesti puhas, aga ikka valutab. Kõige rohkem valutab süda ikka armastuse pärast, kui armastus pole puhas. (lk. 370) On ilus kellegagi ühineda eluks ja surmaks, aga veel ilusam on lahkuda, kui olete surmanud enestes juba kõik ilusa. (lk. 375) Abielu on ainukene moodne seadeldis, kus kaks üheõiguslikku ja iseseidvat isikut elavad külg külje ääres, ilma et tekiks mingi maailmasõda või mõni väiksemgi kuulipildujate lagin. See sõltub asjaolust, et kristlikus abielus ei ole paika kirel, sest kõige tervemad ja sõnakuulelikumad lapsed sigitakse ja sünnitatakse rahuslikus meeles. Kangesti tarka mees on palju raskem armastada kui pisut rumalat. (lk. 413)
Nii era- kui ka avalikus õiguses eristatakse üksikuid õigusvaldkondi õigusharusid. Õigusharu on suhteliselt iseseisev õigusnormide kogum. Eraõigusesse kuulub näiteks tsiviilõigus, kaubandusõigus, asjaõigus, autoriõigus jne. Avalikku õigusesse kuuluvad riigiõigus, haldusõigus, kirikuõigus, kriminaalõigus, kriminaalprotsessiõigus jne. Era- ja avaliku õiguse normid on mitmeti seotud. Seos võib avalduda juba üksikutes õigusvaldkondades enestes. Tööõigus pole näiteks ainult eraõiguslik, vaid seal on ka avaliku õiguse õigusnorme (kollektiivleping). Sidemed era- ja avaliku õiguse vahel võivad olla ka funktsionaalsed. Näiteks võib avalik-õiguslike õigusnormide nõuete rikkumine kaasa tuua eraõiguses lepingu õigustühiseks tunnistamise. Kuid ka avaliku õiguse normid on eraõiguse ,,teenistuses". 4.2. Regulatiivsed ja õigustkaitsva normid Regulatiivsed normid kehtestavad juriidilised õigused ja kohustused. Need on
ka arsti soovitusest loobuda (nt vaktsiinid vms). 5. Millised küsimused kerkivad seoses hääletamisega? Segamotivatsiooniga hääletamine: ühed hääletavad selle alusel, mis vastab nende eelistusele; teised aga selle alusel, mida nad peavad ühiseks hüveks. Seega ütleb valimistulemus vaid seda, et enamus hääletas ühe kindla valikuvariandi poolt (ei sa eristada, et milline on selle ühtne motiiv). 6. Mis on demokraatia väärtused? Demokraatlikes protsessides enestes on midagi väärtuslikku. Demokraatia väljendab kaht väärtust: vabadus ja võrdsus. Vabadus kui inimeste võimalus poliitilises otsustamises oma sõna sekka öelda ja võrdsus kui sellise vabaduse kõigile andmine. 7. Mis eristab Rousseau' järgi üldist tahet kõigi tahtest? Kõigi tahe kõigi üksikute konkreetsete tahete tulemus. Üldine tahe poliitika, mis on võrdselt kõigi liikmete huvides. 8. Millised on Rousseau' käsitluse probleemid? 9. Mis on esindusdemokraatia
Nominalistid reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad, nt ei eksisteeri eraldi värvusi värvilistest asjadest või õiglust õiglastest tegudest. Keskaja probleem kas universaalid on olemas ja mis mõttes on nad olemas. Konseptualism kesktee, universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. Kui eksisteerivad vaid inimmõistuses, siis kuidas me nad üldmõisteteks ära tunneme? Seega peavad nad ikkagi kas asjades enestes või neist eraldi eksisteerima. Patristika Kirikuisade õpetus. Kujutab endast kristluse filosoofilist põhjendamist ja ta peab jumala ilmutust kõrgemaks inimese tarkusest. Väideti, et pärast kristlust pole enam teadmistejanu ning pärast evangeeliumi pole uurimusi. Usk võib lähtuda ka absurdsusest. Augustinius (354-430) näitas, et kristlus andis talle tõe ja vastuse kõikidele küsimustele. Isemõtlemine on võrdne saatanlusega. Skolastika
loomuliku nähtusena. · Eneseavamisoskus - eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas subjekt suhtub käesolevasse olukorda, aga samuti mineviku teadvustamist, mis on seotud suhtumisega olukorda praegu. Emotsionaalse (sotsiaalse) intelligentsuse mõiste Emotsionaalne intelligentsus on oskus tunda ära meie eneste ja teiste tundeid, selleks et motiveerida ennast ja juhtida õigesti emotsioone meis enestes ja meie suhetes (Goleman, 1995) Suhtlemisraskusi põhjustavad isikuomadused · Neurootilisus isiksuse kaasasündinud baasomadus, temperamendi alus tendents kergesti ja kiiresti erutuda ning kogeda negatiivseid emotsioone. Eriti kergesti ja kiiresti tekivad hirm, viha ja pinge. Sellega seoses on raskusi enesevalitsemisel ning impulsside kontrollimisel. 6
mille mitm.osastav on id-lõpuline, lisatakse A-tüvele tunnus -im. (nt.kareda+im- karedaim, kõrge+im-kõrgeim) (a-e, u-e, e-i) 10.Asesõnade käänamine * A MA M nim ise ise oma omad om enda e.enese endi e.eneste oma omade os end e. ennast endid e. eneseid oma omi e omasid sis. endasse e.enesesse endisse e.enestesse omasse omadesse e omisse sees. endas e eneses endis e enestes omas omades e omis *määratlevad asesõnad: kõik,iga,igaüks,emb-kumb,kumki,mõlemad IGAÜKS-käändub ainult viimane osis: igaüks-igaüht(igaühte)-igaühesse jne EMB-KUMB- mõlemad osised: emb-kumb,emma-kumma,emba-kumba,emmasse-kum.. *Sõnas KUMBKI liitub -ki alati käändelõpule! (nt.kumbagi,kummalegi,kummastki) sama reegel ka keegi,miski ja ükski(ühelegi), erand on mingi.(mingi-mingit-mingile)
keskmes. Selle tulemusena kinnistub suur osa kogetust meelde ning kandub mälupanka. Koos tähelepanelikkuse saavutamisega aitab meditatsioon kasutada mõistust tõhusamalt. Võime teisi paremini mõista ja neile kaasa tunda tuleneb osaliselt paranenud enesemõistmise ja -hindamise võimest. Mediteerimisega jõutakse suurenenud sisekaemusele ja arusaamisele oma Minast, sellega kaasneb võime ka teisi paremini mõista. Hakatakse aru saama, et see, mis on peidus meis enestes, on peidus ka teistes. Teised inimesed kogevad samu tundeid ja aistinguid. Nad teevad samu vigu, püüdlevad samade eesmärkide poole ning suudavad olla sama kaastundlikud ja helded. Isegi kui arvatakse, et teiste viha või hirmud on alusetud, suudetakse mõista kannatust, mida need emotsioonid tegelikkuses endaga kaasa toovad. Kogenud mediteerija jõuab tihti kõrgenenud teadlikusele kõigi asjade põhiolemuslikust ühtsusest ja sõltuvustest. See viib arusaamiseni, et teistele
Miks? Ei 3 Võrus on suvel keskmine temperatuur kõrgem kui Pärnus, aga talvel ei ole. Miks? Pärnus toimib meri oma suure soojusmahtuvusega temperatuuri ühtlustajana. 4 On aineid, milles suur osa juurdeantavast soojusenergiast läheb molekulisisesteks võnkumisteks ja pöörlemiseks. Kas selliste ainete erisoojused on suuremad või väiksemad kui teistel? Miks? Väiksem, kuna soojusenergia kasutatakse ära molekulides enestes, mitte molekulide vahel. 5 Kõrbeliiva päevaste ja öiste temperatuuride erinevus on suur (ca 50 60 kraadi). Mida võib sellest järeldada kõrbeliiva erisoojuse kohta? Kõrbeliiv on väikese erisoojusega. 6 Kes võidab, kas gaasikontor või teie, kui gaasi enne mõõtjasse juhtimist soojendatakse? Gaasikontor 7 Metallist seibi kuumutatakse. Kas seibi ava läbimõõt jääb endiseks, suureneb või väheneb?
- Piirid, mis asuvad minus endas, määravad ära selle, et väline ilmub alati teatud "vormis" (aeg ja ruum), nagu seda mulle mu meeled vahendavad. - Neid piire pole võimalik ületada. - See, mis asub ilmingute taga, asjas iseendas (Ding an Sich Kant nimetab seda ka noumenoniks), selle kohta ma ei saa midagi teada. Matemaatika võimalikkus - Matemaatika võimalikkus rajaneb sellel, et aeg ja ruum asetsevad a priorsete vormidena meis enestes. - Sirge on lühim tee kahe punkti vahel. Selle lause õigsuse puhul piisab kujutlusest, pole vaja oodata kogemust. - Kuna meil kõigil on sarnane ruumiline kujutlus, siis on geomeetria alused üldkehtivad ja paratamatud. Transtsendentaalne analüütika - Probleem - Kuidas tunnetus toimub? - J.Locke: Mõistuses ei ole midagi, mida enne seda meeltes poleks olnud. - Leibnitz oleks lisanud: Väljaarvatud mõistus ise! - See oleks ka I
( Perens). Küsimused võivad olla kinnise või lahtise lõpuga. Kinnise lõpuga küsimused on ette antud vastuste variantidega ( jah/ei ). Lahtise lõpuga küsimustele vastatakse oma sõnadega 13 (Parens ). Neid nelja kombinatsiooni varieerides koostataksegi küsimustikud. Otsesed küsimused kinnise lõpuga on küll andmete töötlejatele lihtsalt töödeldavad, kuid probleem seisneb just otsestes ja kinnise lõpuga küsimustes enestes. Seepärast on igati soovitav enne testida neid küsimusi, et leida ettekerkivaid probleeme enne tegeliku uuringu läbiviimist. Järgnevalt on ära toodud küsitlusvormide võrdlused Tabelis 2.6 Tabel 2.6. Küsitlusvormide võrdlus (Perens) Küsitlusvorm Tugevad küljed Nõrgad küljed Kirjalik küsitlus Ei vaja spetsiaalset Küsitluslehti tagastatakse vähe
Kunstivormide eesmärk on meid sinna tagasi viia. Inimloovuse sügavikus on lõputu võimaluste kuristik (kujutlusvõime võimalused), siis ilu algpunkti jõudes oleme me jõudnud kohta, kus see lõputus end väljendab. Lõputusel endal vormi olla ei saa, me ei saa pilguga haarata lõputust. Teatud kujundid sümboliseerivad meile lõputust- vaade merele, vaade taevatähtedele, lai maastikuvaade.. Subjektiivne- ilu on kui midagi vaatleja juures leitav David Hume: ,,Ilu ei ole asjades enestes asuv kvaliteet: ta eksisteerib vaid inimvaimus, mis teda vaatleb" Oleme valel teel, kui otsime ilu mõtet objektis. Peaksime seda leidma inimese seest. Immanuel kant: eesmärgipärasus ilma eesmärgita Ilu kogemine tähendab millegi niisuguse kogemist, kus ma tajun teatavat eesmärgipärasust ilma eesmärgita. Tajume midagi ilusat sel juhul, kui me tajume objektil eesmärki olevat kuid me seda selgelt näha ei oska. Midagi kõrgemat, midagi ülevamat. Mõiste abil kätte antud ei ole. 3
Aktiivne õppimine on õppija motiveeritud, tahteline, eesmärgipärane vaimne või füüsiline tegevus õppimise kaudu realiseeritva eesmärgi saavutamiseks. Aktiivõppe kasutegurid täiskasvanuõppes: Tagab protsessi õppijakesksuse. Võimaldab saada ühist kogemust, mis liidb õpperühma nii tegevuslikult kui ka emotsionaalselt. Suurendab õppijate huvi ja õpimotivatsiooni. Võimaldab kasutada õppijates enestes peituvat potensiaali- kogemusi, eelnevaid teadmisi, rakendada sotsiaalseid oskusi. Arendab kommunikatiivseid ja koostööoskusi. Võimaldab tõsta õppijate vastutust õppe tulemuslikkuse eest. Mõjutab õppijate hoiakuid ja suhtumisi. Õppemeetoditest rääkides peetakse sageli silmas n-ö puhtaid meetodeid. Tegelikkuses leiavad puhtad meetodid rakendamist suhteliselt harva. Enamasti on erinevad õppemeetodid omavahel läbi põimunud (integreeritud).
uustrükiga. Mõlema juures on huvitavaks avastuseks kirjaniku uus, muutunud autorisuhtumine – kirjaniku ja kangelase vahel on distants tunduvalt suurenenud. Samuti on märgatavalt rohkem hakatud kasutama koomikat, ning selle silmatorkavus viitab teoste pooleldi meelelahutuslikule eesmärgile, kusjuures käsitluse all on küllalt tõsised elunähtused. Traadi huumor ei ole niivõrd artistlikult kultiveeritud, kui just asjades ja nähtustes enestes kätkev koomilisus. “Türgi oad” on tähelepanuväärne sellegi poolest, et siin polemiseerib kirjanik mitmes mõttes iseendaga ja oma varasemate teostega. 1970. - 80-ndatel aastatel hoiavad loominguliselt viljaka ja mitmekülgse Mats Traadi prosaistimainet kõrgel ennekõike minevikuainelised romaanid. 1979.a. ilmunud lühiromaanis “Puud olid, puud olid hellad velled” on dramaatilise tegevuse areeniks troostitu teoorjuslik külaühiskond Lõuna- Eestis möödunud sajandi keskpaiku
vorm), üldse meie kaemuse vorm üleüldse. "Köik ilmingud üldse ... on ajas ja on paratamatult seotud ajaga." Ka ajal on empiiriline reaalsus, see tähendab absoluutne kehtivus kõigi objektide ja ilmingute suhtes (nii väliste kui sisemiste suhtes), ja tal on transtsendentaalne identiteet, see tähendab, see ei kuulu asjade juurde iseeneses. c) MATEMAATIKA VÖIMALIKKUS Kuna ruum ja aeg a priorsete vormidena asuvad meis enestes, siis sellel rajaneb ka matemaatika võimalus. Sest matemaatikal on tegemist vaid ruumi ja ajamääratlustega. Geomeetria käsitleb ruumilisi suhteid. Ta õpetab näiteks, et sirge on lühim tee kahe punkti vahel. See on sünteetiline lause, sest sirge mõiste analüüsimine annab üksnes selle kvaliteedi ja ei ütle midagi suuruse kohta. Ma peab kujutluse appi võtma. Aga ma ei pea ootama kogemust. Sest mul on algusest peale a priori ruumiline kujutlus minus endas. See
viise. Erinevalt N-eetikast ei tõstata M- eetika moraaliküsimusi ega püüa neile vastata- ta on programmiliselt neutraalne. 37.Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust. Teleoloogiline (maailmakäsitlus, - pilt) e. tagajärje eetika- käitumisee teevad moraalselt positiivseks või hukkamõistu väärivaks, selle tagajärjed. Deontoloogiline e. kohuse eetika- käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. Deontoloogia tegeleb teo endaga, teleontoloogia aga tegude tagajärgedega. D jaoks on tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju ja valetamine väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. 38.Milles seisneb teo-utilitarismi ja reegli-utilitarismi erinevus? utilitarism - püüe saada kõigest materiaalset kasu ning seda põhjendav ja õigustav mõtteviis.
Teleoloogiline e. konsekventsialistlik e. tagajärje eetika: käitumise (teo) teevad moraalselt Õigused isiklikule vabadusele ja eraomandile on absoluutsed ja ülimuslikud. Neid õigusi ei heaks või halvakskäitumise tagajärjed. tohi piirata ühegi sotsiaalse hüve (turvatunne, õnn, heaolu) saavutamiseks. Deontoloogiline e. kohuse eetika: Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Eristab kolme tüüpi õigluse kontseptsioone: Mõned teod on vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. *eesmärkide põhised printsiibid 3.Mis on utilitarism ja kuidas seda kritiseerida (vähemalt 2 viisi) *malli põhised printsiibid Teoorias on utilitarism väga atraktiivne, kuid tema praktikasse rakendamisel tekib mitmeid *ajaloolised raskusi
esitajaks ja salvestajaks olnud Tõnu Kaljuste juhitud Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Viimastel aastakümnetel on Tormisest kujunenud üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste kogu maailmas, kelle helikeele on eeskujuks võtnud paljude maade heliloojad.3 ,,On kiusatus öelda, et Veljo Tormis on oma loominguga püstitanud endale monumendi, aga see on vale. Pigem on see majakas, mis on näidanud teataval suunal teed ja heitnud valgusvihke ununema kippuvale, kuid olulisele meis enestes eestlastes." Nii iseloomustab Postimehe toimetaja Immo Mihkelson heliloojat.4 3 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/elu.htm 4 Mihkelson, I. Tormise majakas kutsub mõtteid koju - Postimees 05.08.2005 4 ,,Selle mehe puhul kehtib ainult üks asi: ta on 99,9protsendise kullaprooviga raud. 0,1 protsenti needust sinna lisaks, ja ongi tervik. Ta on sarnane Vilde Võllamäe Päärnaga." Nii
2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust. Teleoloogiline (kr telos – ‘tulemus’) e. konsekventsialistlik (ld consequentia ‘järgnemine’) e. tagajärje eetika: käitumise (teo) teevad moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed.Религ. блага и ценности стоят на первом плане. Deontoloogiline (kr deon – ‘kohustus’) e. kohuse eetika: Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. учение о проблемах морали и нравственности. Запреты и позволение - основные понятия. 3 3. Selgitage teo-utilitarismi erinevust reegli-utilitarismist
ja see miski ongi jumal. 30. Selgitage realismi seisukohta universaalide probleemis. Realismi kohaselt on universaalid olemas kas asjade sees või siis neist eraldi. Äärmuslik realism väidab, et universaalid on olemas, kuid nad eksisteerivad konkreetsetest asjadest eraldi (sarnane Platoni ideede maailmaga, kus on olemas nii õuna idee, kui ka materiaalses maailmas eksisteeriv õun). Mõõdukas realism väidab, et universaalid on olemas ja eksisteerivad asjades enestes (mõõdukas realism põhines Aristotelese väidetel, mille kohaselt asja idee eksisteerib ainult asjas endas). 31. Selgitage, milles seisnevad Francis Baconi seisukohalt sugukonnaiidolid. Tooge näiteid. Sugukonnaiidolid seisnevad selles, et inimene näeb loodust endasarnasena ja rohkem korrapärasena kui see tegelikult on. Teiseks on inimesele iseloomulik märgata enda arvamust kinnitavaid fakte, jättes vastupidist arvamust kinnitavad faktid kahe silma vahele. Näiteks võib
Ilu on eelkõige, mida väljendatakse matemaatilistes proportsioonides Platon. · Ilu on demiurgilise mõtte vorm ilu vastab maailma looja mõttele ja ideele täpsemalt kui mitte ilusad asjad. · Ilu on lõpmatuse lõplik vorm (romantikud) ilu on lõputute suuruste olemus, lõputult ammendamatu. Hinge lõputus, jumala lõputus. subjektiivse ilu teooriad: · David Hume: ,,ilu ei ole asjades enestes asuv kvaliteet: ta eksisteerib vaid inimvaimus, mis teda vaatleb. ,, · Immanuel Kant: eesmärgipärasus ilma eesmärgita Mis on kunstiteos? I Platon mimesis kunstiteos on millegi objektiivse koopia/ imitatsioon/ jäljendamine. Kunst on järgmine teiste asjade järel. II kunst on millegi subjektiivse, näiteks autori mõtte või idee, väljendamine meeleliselt tajutavad vormis. Autor annab ideele meeleliselt tajutava vormi vormi,
igas meis talletatud kosmiline informatsioon , mis asub meie alateadvuses, kuid millele meil ei ole alati juurdepääsu. Ruunid on üks võimalustest saada kosmilist informatsiooni ja selle abil saavutada oma eesmärke. Kahjuks ei ole tänapäeval säilinud konkreetset õpetust ruunide kasutamisest. Viimased meistrid sellel alal elasid Islandil 17 sajandil. Kuulsa filosoofi ja ruunide asjatundja Ralf Blumi arvates on ruunide kasutamise kunst neis enestes ja õige, kui see Teile sobib. Ülemäära kirglik soov tõde tunnetada võib luua kaardimajakesena purunevaid kujutelmi. Püüdlused teadusliku tõe poole on aastasadu olnud seotud isiklike ambitsioonidega, mis on puhuti kaasa toonud tohutuid pettumusi. Üks drastilisemaid näiteid ambitsioonide kokkuvarisemisest on seotud 800 aastat kestnud Haraldi mao nimelise ruunikirja deshifreerimisega Lõuna-Rootsis Blekinges asuvalt Runamo graniitpangalt. Ruunid on
Suhteline iseseisvus tuleneb üksiku õigusvaldkonna õigusliku reguleerimise esemest. Õigusliku reguleerimise ese kujutab endast suhteliselt iseseisvat ühiskondlike suhete e inimkäitumise ringi, mille korrastamiseks antud õigusnormid on loodud. Era- ja avaliku õiguse normid on õiguskorras üksteisega mitmeti seotud, see võib avalduda üksikutes õigusvaldkondades enestes. Nt tööõiguses on ka avalik-õiguslikke norme (kollektiivleping). Sidemed võivad olla ka funktsionaalsed: ühe valdkonna normi rikkumine võib kaasa tuua tagajärgi teisest valdkonnast. Paljudel aladel on tugev seos mõlema valdkonnaga, nt jahiõigus, üüriõigus jne. REGULATIIVSED JA ÕIGUSTKAITSVAD NORMID Liigitus on sotsiaalse sisu järgi On täielikud õigusnormid, sest hoolimata erinevast sisust koosnevad nad kahest
30. Selgitage realismi seisukohta universaalide probleemis. Realismi kohaselt on universaalid olemas kas asjade sees või siis neist eraldi. Äärmuslik realism väidab, et universaalid on olemas, kuid nad eksisteerivad konkreetsetest asjadest eraldi (sarnane Platoni ideede maailmaga, kus on olemas nii õuna idee, kui ka materiaalses maailmas eksisteeriv õun). Mõõdukas realism väidab, et universaalid on olemas ja eksisteerivad asjades enestes (mõõdukas realism põhines Aristotelese väidetel, mille kohaselt asja idee eksisteerib ainult asjas endas). 31. Selgitage, milles seisnevad Francis Baconi seisukohalt sugukonnaiidolid. Tooge näiteid. Sugukonnaiidolid seisnevad selles, et inimene näeb loodust endasarnasena ja rohkem korrapärasena kui see tegelikult on. Teiseks on inimesele iseloomulik märgata enda arvamust kinnitavaid fakte, jättes vastupidist arvamust kinnitavad faktid kahe silma vahele
kui valitsus kasutab tavalist raha- ja fiskaalpoliitikat. STAGFLATSIOON- olukord, kus suur töötus esines üheaegselt kõrge inflatsiooniga ja majandusteoorias. 4 MAAILMAMAJANDUS 4.1 Riikide majandusintegratsioon Tööjaotuse süvenemine maailmas toob endaga kaasa spetsialiseerumise ja koopereerumise nii riikides enestes kui ka riikide vahel. Tootmise optimaalse mahu määrab ära selle tooteliigi valmistamise tehnoloogia ja turu suurus (siseturg ja välisturg). Siseturg jääb üha kitsamaks spetsialiseeritud suurtootmisele ja koopereerumist tingib 1) ettevõtete minimaalse ja optimaalse suuruse kasv, 2) massitootmise majanduslik kasulikkus, 3) tehnika moraalse kulumise (vananemise) kiirenemine, 4) teadusuuringute ja arendustegevuse laienemine ja kallidus.
Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust. Teleoloogilise eetika on tagajärje eetika. Keskne idee: käitumise/teo teevad moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed. Moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus (heaolu, nauding) Deontoloogiline eetika on kohuse eetika. Keskne idee: käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. Tõe rääkimine on õige, isegi kui see võib põhjustada valu ja kannatusi. Vale rääkimine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. 3. Selgitage teo-utilitarismi erinevust reegli-utilitarismist. Teo-utilitarism: teo on õige siis ja ainult siis, kui selle üksiku teo tulemuseks on niisama palju hüvet, kui mistahes mõeldaval alternatiivil. (teleoloogiline teooria)
kummituskujude ja varjudena. Rumal on karta, nagu võiksime kujundada oma sidemed liiga hingeliseks, otsekui võiks meil nii tõelist armastust vähemaks jääda. Kuidas me oma rahvapäraseid vaateid13 oma sisimate tõdemuste ajel ka parandame, kinnitab loodus neid parandusi kindlasti, ja isegi kui see näib meie rõõmu osaliselt rikkuvat, tasub ta selle eest suurema rõõmuga. Eks tundkem soovi korral inimese absoluutset eraldatust. Me oleme kindlad, et meis enestes on kõik olemas. Me läheme Euroopasse või jälgime teatud inimesi või loeme raamatuid vaistlikus usus, et need selle kõik välja toovad ja meid endale mõistetavaks teevad. Kerjused puha. Inimesed on samasugused kui meie; Euroopa on surnute vana luitunud riidetükk; raamatud on nende kummitused. Heitkem kõrvale see idolaatria! Jätame maha see kerjamine. Ütleme hüvasti oma kalleimatelegi sõpradele ja paneme neile vastu, öeldes: "Kes sa oled
emotsioonipursked? Kas ja kuidas saab moraaliotsuseid põhjendada? Erinevalt N-eetikast ei tõstata M-eetika moraaliküsimusi ega püüa neile vastata- ta on programmiliselt neutraalne. 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust! Teleoloogiline e. konsekventsialistlik e. tagajärje eetika: käitumise (teo) teevad moraalselt heaks või halvakskäitumise tagajärjed. Deontoloogiline e. kohuse eetika: Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. 3. Selgitage teo-utilitarismi erinevust reegli-utilitarismist! Teo-utilitarism: tegu on õige siis ja ainult siis, kui selle üksiku teo tulemuseks on niisama palju hüvet, kui mistahes mõeldaval alternatiivil. Reegli e. normi-utilitarism: Ei kaalutle iga üksiktegu eraldi, vaid postuleerib üldised reeglid tegevuste kohta, mis tavaliselt kalduvad kaasa tooma õnnelikkust suurema hulga inimeste jaoks. 4
25-31. HMS § 4 lg 1: „Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel.” Eristatakse: - otsustusdiskretsioon (kas üldse otsust teha); - valikudiskretsioon (milline õiguslik tagajärg valida). RKPJKo 13.06.2005, nr 3-4-1-5-05, punktid 16 ja 20: "Määratlemata õigusmõiste on õigustehniline vahend, mille puhul seadusandja loobub detailsete ettekirjutuste andmisest seadustes enestes, delegeerides normi täpsustamise seaduse rakendajale. Kuna määratlemata õigusmõiste on seadusandja poolt loodud, tuleb seda sisustada seadusandja juhiste ja eesmärkide abil. Seega tuleb [… määratlemata õigusmõiste – lisatud täiendus] sisustada vaadeldava volitusnormi eesmärgi kaudu ehk püüda välja selgitada, mis oli seadusandja eesmärk kohaliku omavalitsuse volitamisel […] Delegatsiooninormist tuleneva pädevuse rakendamisel peab kohalik omavalitsus silmas pidama
kõnelejate jaoks erinev tähendus.Võõrandamatu kas ei saa ära võtta nt §39 või ei saa ära anda nt §1. b)Ebatäpsus nt mõiste ,,teadus" c)Evaluatiivne avatus evaluatsioon e väärtushinnangu andmine on olemas mõisted, mis on väärtushinnangult avatud. Nt. Õiglane hüvitis, üldistes huvides. d)Eriprobleem: määratlemata õigusmõiste on õigustehniline vahend, mille puhul seadusandja loobub detailsete ettekirjutuste andmisest seadustes enestes delegeerides normi täpsustamise seaduse rakendajale. (enamik PS mõisteid on oma olemuselt määratlemata, see ei ole hea toon) V VÕIMALIKUD ARGUMENDI VORMID Klassikalised tõlgendamise viisid on grammatiline, loogiline, ajalooline ja süstemaatiline.Lugeda: Robert Alexy ,,Põhiõigused Eesti PS-s" Juridica eriväljaanne 2001" lk 8 ja järgnevad. 1.Lingvistilised argumendid keelelised argumendid:
Rimbaud kirjutas mõned enda varajased luuletused traditsioonilises vormis. Neiski oli kujundipeenust, mis lubas aimata luuletajaannet. 1871. aasta luuletustes ,,Jeanne-Marie käed" ja ,,Taas tuleb rahvas Pariisi" imetles ta kommunaaride üritust. Sonett ,,Magaja orus" peegeldab sõja ja vägivalla traagikat. ,,Mu boheem" ja ,,Purjus paat" kätkevad ootamatut värskust, noort vabadusejanu ja elutäiuse ootust. Sonetis ,,Vokaalid" viitas ta sümbolivõimalustele keeles ja selle üksustes enestes. Mõjukaimaks teoseks kujunes ,,Illuminatsioonid" (,,Valgustused"), mis oli peaasjalikult kirjutatud rütmilises proosas. S-o muljete, assotsiatsioonide, nägemuste ja sümbolite keeruline kogum, mis oma filosoofias osutab vabaduse ja elutäiuse ideaalidele. Rimbaud' süvateadvuslikest vaistteostest tulvil proosaluule oli sümbolismis pigem erandlik. Märksa rohkem kui sümbolistlikku liikumist, mõjutas ta sellega XX sajandi luulet.
annaabi.ee 
