Väsimus (2)

VÄSIMUS.
Kui väsimus tõusis 19.saj teisel poolel meditsiini huvi orbiiti, hakkas Georg Miller Beard püsivat väsimust nimetama neurasteeniaks. Selle puhul ei ole nähtavaid, objektiivseid sümptomeid. Paljud väsimuse all kannatavad patsiendid kurdavad, et arstid ei võta neid tõsiselt.
VÄSIMUS
Lühiaegne Pikaaegne, krooniline
reaktsiooniväsimus (LRV) endogeenne väsimus (KEV)
Haigus Haigus puudub
Psüühiline Füüsiline
LRV – peamiselt kehalise pingutuse tagajärjel saabunud väsimus- loomulik seisund ja
organismile vajalik kaitsemehhanism.
KEV – pidev väsimus, mis puhkusega kergesti ei möödu. KEV on meie aega iseloomustav, levinud ja murettekitav vaevus. Umbes kolmandikul kroonilist väsimust kaebavatel patsientidel leitakse väsimusele mingi meditsiiniline põhjus. Ülejäänud juhtudel on tegemist mittemeditsiiniliste füüsiliste või psüühiliste põhjustega. On uuritud 300 kroonilise endogeense väsimuse juhtu- 20 % puhul on tegemist füüsilistest põhjustest tuleneva väsimuse ja 80 % puhul peamiselt tundeeluga seotud põhjustega.
Lühiaegne ja krooniline väsimus nõuavad erinevat lähenemist. Optimaalne pingutus soodustab isiksuse ja organismi arengut. Koolielu korraldamisel tuleb otsida võimalusi kroonilise väsimuse ennetamiseks ja ületamiseks.
KOOLIVÄSIMUSE TUNNUSED:
I staadium – vaimse ja kehalise töövõime langus
- nihelemine
- loidus, unisus
II staadium – peavalu

• tähelepanu langus, kasvab tehtavate vigade arv
  
• isu halvenemine
  
• pidurdusprotsess ületab erutusprotsessi
  

III staadium – kõik eelmised nähud süvendatult

• rahutu uni
  
• sage ärkamine
  

VAIMNE VÄSIMUS.
Vaimne väsimus kujuneb 5-7 tundi pärast töö algust. Sõltub see erinevatel inimestel töö intensiivsusest ja närvisüsteemist.
Erinevad väsimuse faasid:
I - väsimus, mille saabumisel võib üht liiki töö asendada teise tööga ( näiteks
vaimse töö asendada lihastööga )
II - vaimset tööd võid suuta küll jätkata, kuid ainult väljakujunenud stereotüübi
alusel s.t. ilma sügavamalt mõtlemata või ilma loomingulise momendita
III - kaasneb pingetunne, mis kandub üle ka lihaskonnale ! Vaimset tööd tehakse
ainult tahtepingutuse korral ja selle efektiivsus on väike.
IV - kujuneb rahulolematuse tunne, ärevustunne
V - esineb apaatsus , loidus
VI - üleväsimus
INIMESE TÖÖVÕIME TÖÖPÄEVA JOOKSUL
Diagrammilt näeme, et inimese füsioloogilises töövõimes on erinevad perioodid:

• kohanemine
  
• maksimaalne töövõime
  
• töövõime langus, füsioloogilise väsimuse teke
  

Sama skeemi kohaselt võime ette kujutada ka töövõimet ja väsimuse teket õppesemestri ja aasta lõikes.
KUIDAS PIKENDADA TÖÖVÕIME AEGA ?

• erinevate iseloomudega tundide vaheldumine
  
• koolitundide pikkuse piiramine
  
• optimaalne vahetundide pikkus
  
• vahetundide sisustamine (füüsilise ja vaimse koormuse vaheldus )
  
• õppetundide ja vahetundide emotsionaalsus
  
• õppenädala koormuse oskuslik jaotus jne.
  

VAIMNE TÖÖ...
...on efektiivne füsioloogiliselt ainult sel juhul, kui ajurakud saavad küllaldaselt hapnikku
(ajurakkude hapniku tarbimine moodustab täiskasvanul ja rahuolekus 25 % organismi üldisest O2 tarbimisest. Väikesel lapsel umbes 50 %. )
Intensiivse vaimse töö korral suureneb aju hapniku tarbimine 20-35 % võrra !!! Muutused vereringes on vastupidised lihastöö ajal esinevaga: ajuveresooned täituvad verega, laienevad ja mõnevõrra laienevad ka siseelundite veresooned . Samal ajal aga ahenevad jäsemete perifeersed veresooned.
Vaimse pinge suurenemisel kiireneb alati ka südametalitlus ( 90-100 x min) , tõuseb vererõhk (160/100 ), sageneb hingamine , mis muutub ühtlasi pinnapealsemaks ja ebaühtlaseks !!! See omakorda kutsub esile vere puuduliku hapnikuga varustamise. Kaasnevad ka vegetatiivsed häired – näiteks liigne higistamine , temperatuuritõus, kõhulahtisus.
NB! Oluline on õhutada ruume !!!
Vaimse töö iseärasuseks on see, et „ärritaja” lakkamisel ei kao tööga seotud mõtted kohe. Eriti kaua püsib see neil, kes töö ajal teiste inimeste juuresolekul ei suuda oma mõtteid koondada ja süveneda. See inimene toob töö koju kaasa, jätkab nende mõtete läbimõtlemist väsinud ajurakkudega. Selline mälu kasutamine on tulutu.
NB! Mida vähem on ajurakkudes O2 – seda närvilisem on inimene !!!
(kontrollida ka rauasisaldust veres )
MÄLU ...
...on seotud ajukoorega ja osalt ajukoorealuste keskustega.
On omane inimesele või kõrgemalt arenenud loomadele ajukoore diferentseerituse tõttu.
Mälu olemus: inimese võime omandada, säilitada ja taastada teadmisi ning kogemusi.
Mälu füsioloogiliseks aluseks on jälgnähud. S.t. ärritaja toime lakkamisel kujunevad seosed ajukoores (muutused kujunevad molekulides enestes ja jälgnähud säilivad seal – mälu taastub , kui tingitud reflekse hakatakse uuesti kinnistama ).
Mida nooremas eas on jälgnähud kujunenud ja , mida rohkem neid elu jooksul seotakse uute teadmistega – seda efektiivsem on pikaajaline mälu ja seda kergem on mälu taastada. Mälu kinnistamisel on väga olulisel kohal emotsionaalne foon . Tugevate emotsioonidega mälu on kergem taastada.
Kogu inimese praktiline tegevus põhineb varem kujundatud mälu jälgedel.
Ajurakkudel on võime talletada ja taastada mälu jälgi.
Mälu halvenemist võivad esile kutsuda ajurakkude talitluslikud häired ( mitte ehituslikud )
Mälul on kolm faasi:

lühiajaline mälu ( umbes 1 minut ) – info peegeldub kiiresti ja täpselt. Erutus võib selle aja kestel teadvuses taastuda täpse kujundi mõjul...

vahefaas – ( 1-2 tundi ) – närvirakud, mis on olnud erutusseisundis kaotavad järk-järgult oma aktiivsuse. Selle faasi lõpus on lühike periood, mille kestel on eriti raske mälu taastada...

Mälu on kõige parem .Maksimaalne aeg on 12-15 tundi pärast ärritaja lakkamist. Toimuvad struktuursed muutused ribonukleiinhappe molekulides. See hakkab kujunema pärast mitme tunni möödumisel pärast ärritaja toime lakkamist.
Seejärel hakkab mälu tasapisi vaibuma. Ainuke võimalus on teda säilitada – jälgnähtude sageda kordamisega s.o. tingitud refleksi kinnistamisega.
Mälu realiseerub nelja protsessina:

omandamine

talletamine e.säilitamine

taastamine

taasäratamine, taasäratundmine