Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Asklepios (0)

1 Hindamata
Punktid

SISUKORD
SISUKORD...............................................................................................................................2
SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3
  • ASKLEPIOSI ELU
    1.1 Sugupuu ……………………………………………………………………………….….4
    1.2 Koronise pettus…………………………………………………………………….……..4
  • Legend mustast rongast………………………………………………………….……….4
  • Asklepiosi õpetus…………………………………………………………….………......5
  • Okyrhoeli enestes…………………………………………………………………….…..5
  • Anne eluärratamiseks……………………………………………………….……………5
  • Asklepiose surm………………………………………………………….………………5
  • Kättemaks Zeusile ……………………………………………………….……………….6
  • PÜHENDUS PAIGAD JA SÜMBOLID
  • Asklepiosi sümbolid……………………………………………………………………..7
  • Epidaurose pühamuid……………………………………………………………………8
  • Pühauni…………………………………………………………………………………..8
    KOKKUVÕTE………………………………………………………………………………….9
    KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................10
    SISSEJUHATUS
    Müütid ehk lugusid jumalatest leiduvad kõike maailma kultuurides. Nad tekivad inimese lähedasest suhtest looduse ja vaimumaailmaga. Müütides käsitletakse kõige põhilisemad küsimusi: universumi ja inimese lootmist, jumalate ja vaimeolendite olemust, seda, mis juhtub pärast surma või pärast maailma lõppu. Enamikus kultuurides on suur hulk jumalaid ja vaimeolendeid, kellel on erilised võimed. Ka on olemas jumalad, kes on seotud meditsiiniga. Nende hulgas on ka arstikunsti- ja ravitsemisjumal Asklepios - rohtude , armujookide ja loitsude tundja . Ta kuulub üliinimlike võimetega surelikke hulka, kes oma tähtsa saavutuse tulemusena sai jumalana.[10]
  • ASKLEPIOSI ELU
  • Sugupuu
    Kreeka müütologia järgi, oli Aklepios Apolloni (valguse, ennustamise ja muusika jumal) ja tema armukese järvenümf Koronise poeg. [3] Tulevikus abiellus tema Epionega (jumalanna, kes oskas valusid leevendada) ja nende edaspidised lapsed olid ka meditsiini kunstiga seotud: kiirurgia (poeg Machaon), sissehaiguste tohterduse (poeg Podaleirios), maagilise ravimise (poeg Telesphoros), haiguste profülaktilise ravimise (tütred Hygieia ja Agleae), kõigeravimise (tütar Panakeia), ravimite tohterduse (tütar Aceso), raskete haiguste taastumise (tütar Iaso) ja tervisega (tütar Meditrine). [4]
  • Koronise pettus
    Lapsena Asklepion kasvas ja õppis ilma vanemateta. Põhjuseks oli see, et Apollon tappis oma truudusetu armukese, kes varjas oma elukaaslaselt teise sureliku mehe olemasolu.
    Sellepärast viis Apollon oma lapse kentaur Cheironile juurde, kes Asklepiosi oma Pelioni mäe koopas üles kasvatas.
  • Legend mustast rongast
    Koronise pettusega on seotud üks legend, mis räägib, miks on ronk musta värvusega lind.
    Vaatamata sellele, et varjas nümf oma romaani jumalate ja surelike eest, ei suutnud saladuse hoida lindude eest õhus. Rongad, kes olid tool ajal valged nagu luiged lindud, nägid Koronist koos tema armukesega ning üks neist kiirustas uudist Apollonilile teatama. [7]
    “Apollon haaras armukadedushoos oma vibu , otsis Koronise üles ja lasi talle noole rindu”. [11] Enne surma jõudis naine Apollonile öelda, et ootab ta last.
    Apollon oli oskuslik ravija ja suutis oma poega elu päästa, kuid Koronist ta uuesti ellu äratada ei suutnud. Apollon oli vihane oma tormaka käitumise pärast kui ka linnu peale, kes talle halva uudise tõi. Karistuseks muutis ta ronga valge sulestiku mustaks. [7] Muuseas, poiss, kellele hiljem pandi nimeks Asklepios (mis tähendab “tükkideks lõikajat”) päästeti keisrilõikega. Arvatavasti oli see üks esimesi keisrilõige maa peal. [2], [9]
  • Asklepiosi õpetus
    Cheiron on kreeka mütoloogias ebatavaliselt arukas ja õiglane kentaur. Erinevalt teistest kentauridest ei teinud ta midagi kahjuliku inimestele. Cheiron elas Pelioni mäe koopas ja õpetas palju kreeka kangelasi ravikunsti, jahipidamist, ratsutamist, relvade valmistamist ja muusikat. Õpilaste hulgas oli ka Asklepios. [8] Poiss osutus heaks õpilaseks. Tema õppis edukalt kätte, kuidas valmistada ravimeid ja aroomjooke, ravida kõiki tõbesid, võtta valud põdejatelt. Lõpuks, jõudis Asklepios oma õpetajast kaugemale. [2]
  • Okyrhoeli enestes
    Kentauri tütrel Okyrhoel olid ennustajavõimed. Kui ta nägi Asklepiosi esimest korda, ta ütles: “Selles lapsest saab inimkonna suurim ravitseja . Võimega surnuid ellu äratada ületab ta ka oma isa Apolloni, kuid ta kasutab oma annet liiga tihti ning valmistab nii allilma valitsejale pahameelt. Seejärel sureb ning sünnib uuesti“. [4]
  • Anne eluärrastamiseks
    Nagu enestes ütles, sai Asklepiosist suurim ravitseja.
    Räägitakse, et Athena (tarkuse-, julguse -, õiguse- ja õiglusejumalanna) andis Asklepiosile kingituseks kaks pudelikest Gorgo verd. Üks pudelikene oli täidetud verega paremast veenist, mille sisu oli elu võtja, teine - vasakust veenist, elu andja. Sellega, sai Asklepios võimaluse tagastada inimesi Hadesi (surnute jumal) allilmast. [7]
  • Asklepiose surm
    Hades hakkas kartma , et tema kuningriiki ei tule enam surnuid ja palus Zeusil, et jumal võttis Asklepiosilt tema annet ära. [7] Zeus nõustas, et kui inimesed elavad igavesti , on nad jumalatega võrdsed. [3] “Kuidas julgeb surelik lõhkuda elu ja surma vahelisi müüri, ainsa, mis surelikke jumalast eristab?”[11]. Seega, tappas peajumal Asklepiosi oma piksenoolega. [6]
  • Kättemaks Zeusile
    Apollon oli leinast pöörane ja kavatses jumalate valitsejale kätte maksta. Kuna ei saanud ta Zeusi tappa, sest viimane oli surematu, valis ta sihtmärgiks jumala kükokloobeid, kes olid Zeusile relvameistrideks ja ammusteks seltsilisteks.[11] Selle teo eest pidi Apollon pagendatud olema allilma suurinasse sügavusse, kuid palus tema ema Leto talle halastuse, ning määrati Apollonile aastase karistustöö. [4]
    Natukene pärast, Zeus mõistis, kui tähtis oli Asklepios inimestele, ja võttis teda tervistusjumalana Olümposele, ning tõstis Maokandja tähtkujuna taevavõlvile.[9]
  • PÜHENDUS PAIGAD JA SÜMBOLID
    2.1.
    Asklepiost kujutatakse kunstis habetunud näoga, mantlisse rõivastununa ning kepi ümber keerdunud maoga käes hoidvana. Sau ja madu on Asklepiose sümbolid, mis tähistasid võimu ja elu uuenemist [6],[3]. Sellest oli välja kujunenud meditsiini sümbol – madu mürgikarikaga.
    2.2 Asklepiosi pühamuid
    Isegi sadu aastaid pärast Asklepiose surma käisid abivajajad Asklepieionis abi otsimas. Tervisejumala jaoks loodi pühamuid Epidauroses, Kosil ning ka Ateenas. Kosi saarel on meie päevani säilinud Asklepiose pühamu ning antiikne haiglakompleks. Inimestele, kes käisid tihti templisse, hakkas sageli unenägudes ilmuma tervistusjumal. Ta andis nõu, mida peaks inimene tegema, et oma haigusest lahti saada. [5]
    Pühamutes olid saunad, raamatukogu, teater ja klassid , kus noormehed õppisid filosoofiat , kirjandust, poliitikat ning tegelesid kehalise kasvatusega. Oluliseks osaks pühamutes oli abaton – koht, kus inimesed magasid. Haigeid inimesi valmistati ette ravimiseks erinevate püha tserimooniatega, nende terviseks ohverdati loomi. Maa arheoloogilise väljakaevamise tulemusena olid leitud tahvlid, kuhu kirjutasid inimesed oma palved ravimijumalale. Samuti leiti kehaosade kujundid , mis olid valmistatud puust, hõbedast, kullast , marmorist, savist ja teistest materjalidest . Neid toodi templitesse ravimise tänutäheks.
  • Pühauni
    Pühauni oli kõige olulisem ravimismeetod. Haiged tulid templisse ja jäid seal magama. Nende unedes pidi ilmuma Askepios, kes andis nendele nõuandeid haigustega hakkama saamiseks. [1] Templites elasid ka püha maod . Arvati, et maod kehastasid jumala ravivõimed. [6]
    KASUTATUD MATERJALID
  • http://lechebnik.info/421/30.ht m (detsember 2013)
  • http://teedelt.wordpress.com/2009/08/25/2006-kreeka-asklepiose-juures/ (detsember 2013)
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Asklepios (detsember 2013)
  • Gerhard Fink - Kes on kes antiikmütoloogias (lk.58)
  • http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/17146/rein_kaarina.pdf?sequence=1 (detsember 2013, lk 15)
  • Artur Cotterell, Rachel Storm - Maailma Mütoloogia entsüklopeedia (lk.21, 26, 27, 31)
  • Gordon Cheers, Margaret Olds - Maailma müüdid ja legendid (lk.42-43, 118)
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Cheiron (detsember 2013)
  • http://teedelt.wordpress.com/2009/08/25/2006-kreeka-asklepiose-juures/ (detsember 2013)
  • Philip Wilkinson – Müüdid & Legendid (lk.6-9)
  • Richad P. Martin – Vana Kreeka Müüdid (lk. 101-102, 154, 205)
  • Vasakule Paremale
    Asklepios #1 Asklepios #2 Asklepios #3 Asklepios #4 Asklepios #5 Asklepios #6 Asklepios #7 Asklepios #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor lil.ev Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Vana-Kreeka religiooni ja mütoloogia konspekt
    11
    doc

    Vana-Kreeka religiooni ja mütoloogia konspekt

    Hymenaios, Leukippos); i. Hyakinthosele õpetas Apollon kettaheitmist. Läänetuule jumal hakkas puhuma tuult ja haaras ketta õhust kinni ning paiskas selle armukadedushoos vastu Hyakinthose kolpa, tappes viimase e. Apollon ja initsiatsioonirituaalid. f. Apollon kui tõvejumal; - teda peeti hädade tõrjujaks ja tervistusjumalaks. Saatis katku Troojat piiravate kreeklaste laagrisse. g. Asklepios. h. Apollon, mantika ja muusika; i. Orpheus; j. Hyperborealased. 21. Artemis. a. Kuju ja funktsioonid. Jahi ja metsloomade jumalanna, Apolloni kaksikõde. Vastutas naiste surma eest b. Leto ja Artemise sünd. Artems sündis Zeusi ja titaan Leto ühte tulemusel. Et Hera Letot karistada ei saaks, muutis Zeus viimase pärast ühtimist põldvutiks. Neid ei võetud aga kuskil vastu, kuna kardeti Hera viha. Maanduti Delosel.

    Kreeka religioon ja mütoloogia
    Kirjanduse arvestus I - antiik
    11
    odt

    Kirjanduse arvestus I - antiik

    said salduse teada ka inimesed. Tessaalias elas kaunis neiu Koronis, kellesse Apollon oli armunud. Varsti hakkas neiu aga eelistama üht surelikku, arvestamata, et tõejumalat ei saa petta. Apollon sai kohe petmisest teada ja karistas sõnumitoojat, ronka, musta sulestikuga. Ta tappis või laskis tappa Koronise, kuid matusel, tuleriidal hakkas tal kahju ja päästis sündimata lapse. Ta viis lapse kentaur Cheironi juurde, et too lapse üles kasvataks ja palus lapsele nimeks panna Asklepios. Poiss oli Cheironile kõigist varasemalt üles kasvatatud lastest kõige kallim. Asklepios ei armastanud jooksmist nagu teised poisid, vaid soovis õppida Cheironilt kõike ravimise kohta. Peagi oskas ta leida ravimit igale haigusele. Poiss aga tõmbas endale jumalate viha. Asklepios sai õiguse ühe inimese surnust äratada ning selleks sai Theseuse poeg Hippolytos. Zeus ei võinud surelikule lubada võimu surma üle ja tappis ta oma piksenoolega

    Kirjandus
    Vana-Kreeka religioon ja mütoloogia
    27
    odt

    Vana-Kreeka religioon ja mütoloogia

    Kreeka religioon ja mütoloogia Eksam: · Essee. Essee kirjutamisel peab olema kasutatud lisaks mütoloogiaülevaadetele vähemalt ühte muu soovitusliku kirjanduse loetelus olevat teost. Kui olen alltulevas loetelus nimetanud teema järel sulgudes konkreetse autori ja teose, on seegi ainult soovituslik. Müüdi analüüsimine, selle mõistmine jne. Mingi süzeega seoses üldine seaduspärasus, kultus, loogika, ülevaade. Essee pikkus olgu 10000 ­ 15000 tähemärki. · Eksam ise. Vb suuline, aga kindlasti kirjalik. Kirjandus. · Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). · Vegetti, M., Inimene ja jumalad. - Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 - 289. Avita 2001. · Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. - Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 - 381. · 'Burkert "Greek Religion" 1984- 2ptk. Rituaal ja pühamus ning jumalad. · Igast müüdisüzeed, nt Hjortso "Kreeka jumalad ja kang

    Kreeka kultuur
    Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte-piletid
    41
    doc

    Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte (piletid)

    PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos ­ jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion ­ päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne ­ mälu; Themis ­ õiglus; Iapetos oma poegadega ­ Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri ­ Poseidon, allmaailm ­ Hades, ülemvalitseja ­ Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus oli õilis ega abis

    Kirjandus
    Kreeka mütoloogia
    48
    docx

    Kreeka mütoloogia

    Kirjanduse arvestus Tertia talv 1. Antiikkirjanduse mõiste, vanakreeka ja vanarooma kirjandus Antiikkirjanduse all mõeldakse vanimaid Euroopas tekkinud kirjandusi: vanakreeka ja vanarooma kirjandust. Need on tugevalt mõjutanud hilisema euroopa ja kogu ülejäänud maailma kirjandust. Sõna antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vana. See hõlmab ajavahemikku VIII sajand e.m.a kuni VI saj. m.a.j Käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi ja tolle aja inimestele arusaadavaid teemasid. Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse nelja ajajärku:  Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed. (nt Homeros ja värsivormilised eeposed)  Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik pealinn oli Ateena. Draama saa

    Kirjandus
    Vana-Kreeka
    52
    doc

    Vana-Kreeka

    KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad peast torgata, siis oleks se

    Ajalugu
    Maailma usundid
    30
    docx

    Maailma usundid

    Maailma usundid Religiooni kujunemine Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal ­ nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud ­ islam, ristiusk, judaism ­ 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism ­ jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid ­ suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid ­ iseloomulik teatud piirkonnale ­ nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud ­ peava

    Religioon
    Vana-Egiptus
    76
    rtf

    Vana-Egiptus

    ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel oli Hattide riik (~18-12ss.),

    Ajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun