Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Väljaspool hooaega - retsensioon (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Hooaeg - Mis saab hoo sisse, käib ära ja tuleb mingi aeg hooga tagasi

SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUM


VÄLJASPOOL HOOAEGA


Retsensioon
Liina Lepik
10 B klass
Sirje Kreisman
Kuressaare 2008
Käisin vaatamas Elinor Jonesi näidendit „Väljaspool hooaega ”. Etendus toimus Valjala Rahvamajas 7. oktoobril 2008. aastal. Lavastajaks oli Anne Paluver. Kunstnik oli Riina Vanhanen ja liikumisjuht oli Jüri Nael . Osades mängisid Ülle Kaljuste , Katrin Karisma , Ines Aru, Helgi Sallo ja Terje Pennie.
Ülle Kaljuste mängis elukogenud näitlejat Ginnie Stevensit, kes ei hoidnud kunagi emotsioone tagasi ega öelnud ei ühelegi pöörasusele, ta oli täiesti kompleksivaba inimene. Ta oli just kaotanud oma elu armastuse. Mehe, kelle armuke ta oli olnud üle 20-ne aasta. Ta sattus Bess Gallagheri pansionaati tänu sellele, et pidi minema oma armastatu matustele, kuhu ta tegelikult polnud oodatud.
Katrin Karisma mängis Bess Gallagheri, kes oli alati rõõmus, heatujuline ja heatahtlik pansionipidaja. Tema pansionis kogu tegevus toimuski.
Ines Aru mängis Florence Wylerit, kes oli külm, enesekindel ja torisev pensionil pedagoog. Tema eesmärk oli veeta mõnus kahenädalane puhkus panisonaadis, aga saatus mängis talle trikke ja tõi ta teele ette uusi inimesi.
Helgi Sallo mängis Sally Ann Sabatellot, kes oli natuke naiivne, vaikne ja tagasihoidlik endine tantsijanna. Tema päevaplaanis oli trenn iga tegevuse järel. Ta demonstreeris erinevaid tantsustiile ja -liigutusi, mis siis, et need tal enam eriti ei õnnestunud.
Terje Pennie mängis Cora Browne´i, kes oli teistele mõtlev ja heasüdamlik, kuid pisut tüütu juveeliärinaine. Ta leidis enamustes asjades positiivseid külgi, ei tülitsenud kellegagi ja oli alati valmis abikätt ulatama.
Tegemist oli komöödiaga kahes vaatuses , tegevus toimus tänapäeval. Etenduses toimuvad igapäevase rutiini raamidest väljalangevad sündmused, kuid neid sündmusi on vaja, et „seisma jäänud vett” uuesti liikuma panna. Etenduse käigus muutuvad inimeste eesmärgid ja sündmused toimuvad vastupidi nende soovidele. Näidendi alguses tundus, et kõik need 5 inimest, kes on tulnud puhkama Bess Gallagheri pansionisse enne suvitushooaja ametlikku algus, on nii erinevad kui üldse võimalik, sest neil kõigil oli erinev taust, erinevad põhimõtted ja erinev eesmärk, aga sündmuste keerises saavad neist head sõbrad, kes naudivad üksteise seltskonda ja hindavad üksteise nõuandeid.
Kõige humoorikam tegelane oli Florence Wyler, tema iroonia ja sarkasm naerutas publikut. Tal oli alati oma arvamus, kuigi see oli päris tihti kriitiline ja ta üritas pidevalt teisi endaga nõustuma saada. Samas oli huvitav tegelane Ginnie Stevens. Tema oli see, kes tõi kaaslastes välja varjatud küljed ja unustatud iseloomuomadused. Tema juuresolek pani teisi mõistma erinevaid asju, mis ammuilma unustatud olid. Näiteks, et armastada tuleb kirega ja ka seda, et tulemusest on palju olulisem see teekond , mis inimese tulemuseni viib.
Näidend oli väga hea ja õpetlik. Näidates, et probleemidele lahenduste leidmine on peamiselt kinni meis enestes ning kõige parem on elu võtta huumoriga. Ülesehitus oli loogiline. Üks sündmus viis teiseni ja arusaamatuid kohti näidendis ei esinenud . Lavakujundus oli hea, aga oleks olnud põnevam siis, kui see oleks vahepeal muutunud. Samas ei olnud seda muutust vaja, sest tegevus toimus põhiliselt ühe koha peal. Kostüümid olid huvitavad ja ilusad. Etenduse jooksul vahetasid kõik näitlejad kostüüme ja see tegi asja huvitavamaks.
Näitlejatööd olid suurepärased, tegemist oli ju väga heade näitlejatega Vana Baskini teatrist . Teksti ära unustamist ei olnud, isegi kui oli, mängisid nad selle väga hästi välja, nii et sellest polnud aru saada. Näitlejad rääkisid selge ja kõlava häälega, nii et kogu saali ulatuses oli hästi kuulda kogu teksti.
Mulle meeldib teatris käia, sest see on palju reaalsem kui filmide vaatamine. Eriti meeldivad mulle komöödiad, nagu seda oli ka näidend „Väljaspool hooaega”. Kuigi mõni hetk oli igav, meeldis see mulle. Etenduse alguses ei sallinud üksteist Ginnie, Florence ja Sally Ann, kuid sündmuste keerises see muutus. Nad tülitsesid, kuid see viis nad sõpruseni, ja väga põnev on vaadata, kuidas saavad inimestest sõbrad, sest ka päris elus võib luhta läinud esmatutvusest sõprus sündida.
Sally Ann oli trennifanaatik ja keskendunud tantsimisele, aga ta hakkas ka muud nägema tänu uutele tuttavatele. Florence, kes mõistis väga hukka Ginnie´t, et see oli abielumehe armuke, hakkas teda tasapisi mõistma ja tunnistas lõpuks ka enda salaarmastuse üles. Kõigis tegelastes toimusid muutused ja seda oli huvitav jälgida.
Seda näidendit vaadates sain tõelise teatrielamuse. Soovitan seda kõigile.
Väljaspool hooaega - retsensioon #1 Väljaspool hooaega - retsensioon #2 Väljaspool hooaega - retsensioon #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liinaa Õppematerjali autor
Teatri retsensioon

Sarnased õppematerjalid

Üldine teatriajalugu I sügis
24
doc

Üldine teatriajalugu I sügis

Algselt troobid lauldi, hiljem muutub see kõneks. Tekkisid kõneintonatsioonid. Traditsiooniliste kirikuzestide asemel hakkavad tekkima keerulisemad zestid. Sai vohama lüüa autorite fantaasia. Kahju kannatajaks oli liturgia ­ ilmalik moment hakkas kiriku üle võimust võtma. Lõppudelõpuks Ingentius III oli sunnitud liturgilised draamad keelustama 1210. aastal ­ keelustati liturgilise draama esitamine kiriku teenistuse raames, keegi ei keelanud seda esitada aga väljaspool kirikuteenistust. Teater sai jälle vaba arenguruumi ­ trepi peal mingeid piiranguid ei olnud, seal saigi liturgiline draama rohelise tule ­ algas tormiline areng. Kogu materjal oli autorite käsutuses. Kui palju tegelasi, siis vaimulikest jõududest ei piisa, ilmalikud jõud+kõik võisid osaleda. Jean Bode (1165-1210) ­ arvatavasti professionaalne truväär, umbes 1200. aasta paiku kirjutas ,,Püha Nikolause mängu". See polnud veel miraakel, sisaldas küll ime, aga selles puudub Neitsi-

Üldine teatriajalugu
Üldine Teatriajalugu I
38
doc

Üldine Teatriajalugu I

Üldine teatriajalugu I 2009/2010 kevadsemester 1) Lope de Vega elu ja loomingulised põhimõtted. Hispaanias kujunes välja erakorraline olukord: võit mauride üle (autoriks kogu hispaania rahvas, kõik võitlesid käsikäes), seoses sellega kerkib päevakorda üleüldise võrdsuse idee. Aumõiste ­ kõik võitlusvõimelised kodanikud, mitte vaid aadlikud. Rahvuskarakteri väljakujunemine läbi reconquista. Oma õiguste maksma panemine, seismine oma õiguste eest, üks põhilisi õiguseid oli õigus mitte töötada. Töö oli vastuolus au-ideega. Töö võrdsustati mitte- vabade inimestega. Auasjaks peeti aga hoopis kulutamist. Ameerika kuld ja hõbe lubasid neid veidi aega ülbitseda. Ajapikku saab majanduslik langus üha ilmsemaks. Hispaania kuulub bandiitite ja röövlite armeesse. Tekib Hispaania kelmiromaan ehk piquaresk ­ sisu ja vormi mittevastavus. Kogu see olukord leiab kajastusst ka hispaa

Üldine teatriajalugu
Üldine Teatriajalugu II
35
doc

Üldine Teatriajalugu II

1917 lavastas selle Reinhardt. Autor hukkus läänerindel aasta enne. Elu ja inimest kujutatakse kõrge üldistusastmega. Palju massistseene. Nüansse, hingeelu peensusi pole. Sotsiaalse ebaõigluse valuline taunimine. Rohkelt monolooge. Individualiseeritud karakterid puuduvad, tegelased üldnimelised (isa, poeg, tütar jne). Teravad kontrastid, dünaamiline tegevus. Dialoog kopeeris kiiret lühendatud stiilis kirjutatud telegrammi. Üldisemalt. Enamik neid näidendeid sündisid I MS ajal väljaspool Berliini. Kui sõda lõppes, jõudis ekspressionism ka pealinna. Kinnistus lavastaja tähtsus. Lavastused pidid olema läbivalt ühtse stiiliga; lavastaja pidigi looma sellise terviku. Iseloomulik rõhutatud rütmilisus. Oluliseks said liikumine, misanstseenid, palju oli järsku, nurgelisust zestikulatsiooni. Palju massistseene. Lavastustel oli iseloomulik hakitud kõnelaad: karjatused, hüüded, kaldumine ekstaatilisusse. Elusarnasust ja olustikulisust välditi

Üldine teatriajalugu
Suuline exam
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

Kirjandus
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

............................... 43 3.2.2. Tallinna kohvikute ja restoranide džässorkestrid ..................................................................................... 44 3.2.3. Tähtsamad Tallinnas tegutsenud poolelukutselised juhumänguorkestrid ................................................. 46 3.2.4. Tallinna džässilike juhumänguorkestrite analüüs...................................................................................... 46 3.3. Džäss väljaspool Tallinna ................................................................................................................................... 53 3.3.1. Keila.......................................................................................................................................................... 54 3.3.2. Narva......................................................................................................................................................... 54

Muusika ajalugu
Kirjanduse eksam
55
doc

Kirjanduse eksam

"Pisuhänna" peamine probleem sugeneb tõusikkodanluse ihast ümbritseda end iga hinna eest kultuurse aupaistega, mida näitab komöödias Matilde huvi kirjanduse vastu. Näidend valgustab kunstielu suunamist ja mõjutamist kodanluse poolt. Seltskonna ideoloogia tõstavad kilbile kapitaliseeduva ülistamise nõude. Piibeleha ja Laura liin, mis sõlmib komöödiakeerukas konfliktid, kannab tõusikkodanlusele võõrast meelsust. Mõlemad tegelased seisavad maailmavaatelt ja elukäsitluselt väljaspool rahakate ringkonda. Teistest tegelastest on nad peajao kõrgemad. Nii Laura kui Piibeleht on sisimalt opositsioonis tõusikkodanluse mõtteviisi ning eluviisiga, kujunemata ometi sotsiaalseks võitlejaks. Lauras on hinnatav püüd vanadusele ning endamäärimisele, kuigi ta seda taotleb ainult oma isikliku elu raames. Ka Piibeleht tunnetab selgesti kultuurielus valitsevat korruptsiooni, kuid ei avalda selle vastu protesti (Sandri arusaamade järgi on ta iriseja, see on rahulolematu)

Kirjandus
Sissejuhatus vene kirjanduslukku II
43
doc

Sissejuhatus vene kirjanduslukku II

endises Pauli kindluses. Dostojevskit kirjeldatakse kui täiseti võõrdunud isikut. Riviõppusel nägi ta välja kohmakalt. Mõningates ainetes olid tal madalad tulemused. Ta jääb istuma, kuna sattus päris mitme õppejõuga konflikti. Sureb ka isa. Hakkasid liikuma jutud, et isa tapeti tema enda pärisorjade poolt. Isal tekkis skisofreenia. Talupoegade mässud olid tol ajal tavalised. 30ndate lõpul hukkus ka Lev Tolstoi isa samadel asjaoludel. 1841. saab Dostojevski loa elada linnas ­ väljaspool inseneride kooli. Samal ajal hakkab ta juba aktiivselt tegelema loominguga. Tema esimesed loomingulised katsed kuuluvad näitekirjanduse valda. Ta külastab palju Peterburi teatreid. Lemmikkohaks on tal Peterburi Saksa teater, kus etendati sel ajal Schillerit. Ta vaatab ,,Röövlit" ­ see peegeldub hiljem ka tema hilisemas loomingus. Ta vaatab ka ,,Maria Stuartit" ­ ta kirjutab ka ise samanimelise draama, mis on tema esimesi suleproove. Autor hävitas teksti

Kirjandus
Kirjanduse eksam
58
doc

Kirjanduse eksam

"Pisuhänna" peamine probleem sugeneb tõusikkodanluse ihast ümbritseda end iga hinna eest kultuursuse aupaistega, mida näitab komöödias Matilde huvi kirjanduse vastu. Näidend valgustab kunstielu suunamist ja mõjutamist kodanluse poolt. Seltskonna ideoloogia tõstavad kilbile kapitaliseeruva ülistamise nõude. Piibelehe ja Laura liin, mis sõlmib komöödia keerukad konfliktid, kannab tõusikkodanlusele võõrast meelsust. Mõlemad tegelased seisavad maailmavaatelt ja elukäsitluselt väljaspool rahakate ringkonda. Teistest tegelastest on nad peajao kõrgemad. Nii Laura kui Piibeleht on sisimalt opositsioonis tõusikkodanluse mõtteviisi ning eluviisiga, kujunemata ometi sotsiaalseks võitlejaks. Lauras on hinnatav püüd vabadusele ning endamääramisele, kuigi ta seda taotleb ainult oma isikliku elu raames . Ka Piibeleht tunnetab selgesti kultuurielus valitsevat korruptsiooni, kuid ei avalda selle vastu protesti (Sandri arusaamade järgi on ta iriseja, s.o. rahulolematu)

Kirjandus




Kommentaarid (1)

Liinaa profiilipilt
Liinaa: Väljaspool hooaega
11:44 15-12-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun