Armastuse
mitu palet
A.H.Tammsaare
„Tõde ja õigus“ III, IV osa
Armastus
on tunne,
mida
on väga raske üheselt ning ammendavalt defineerida.
Seda on võimalik tõlgendada mitmel viisil, kuna iga inimene tunneb
mingil määral armastust. Kõige rohkem räägitakse mehe- ja
naisevahelisest sümpaatiast, kuid isegi see võib omandada
erisuguseid ilmeid. Vaatamata mõningatele erinevustele, seisneb
armastus siiski hingelises läheduses ning soovis oma kallimat
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
97 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ttena
Õppematerjali autor
Kirjand Friedebert Tuglase novelli ,,Suveöö armastus" põhjal Armastuse võlu ja valu Armastus on tunne, mida on väga raske ühtselt defineerida. Seda on võimalik tõlgendada mitmel viisil, kuna iga inimene tunneb mingil määral armastust. Kõige rohkem räägitakse mehe- ja naisevahelisest sümpaatiast, kuid on ka teisi armastuse viise. Vaatamata mõningatele erinevustele, seisneb armastus siiski hingelises läheduses. Iga inimene on armastanud. Iga inimene on saanud armastades haiget aga tundnud ka rõõmu ja rahulolu. Armastuseks võib pidada ka armastust loomade vastu. Enamustel inimestel on kodus koduloomad. Nad on osa perest ja igapäeva elust. Neid hoitakse, armastatakse ja imetletakse. Nad toovad lihtsalt oma olemas olemisega palju rõõmu ja õnne. Aga ka loomade vastu armastuse puhul
Maurus, kuid mitte kitsi. Sõbrunes Tigapuuga, kes kasutab Inrekut ära ja tüssab teda. Indrek püüab alguses alati tõtt rääkida, eriti Maurusele, kellele kõik valetavad. Aga teiste kombed hakkavad talle lõpuks külge, suureks eeskujuks on selles ka Maurus ise. Rahapuuduse tõttu peab Indrek teisel aastal allkorrusele teenjaks minema, jääb edasi ka õpilaseks. Ta hakkab suhtlema imeilusa Miraldaga, kes armastab endale teisi nimesid võtta. Poiss armub temasse. Nende armastuse sümboliks saavad tassikõrvad, üks on sööklas ühe murtud, teine teise. Miralda sõidab Saksamaale end tervendama. Indrek tutvub Molli, Tiina ja emand Vaarmanniga. Armub Mollisse, esimene suudlus. Kuid Molli tahab mehele minna rikkale ja vanale ning nende suhtlemisele tuleb kiiresti lõpp. Miralda tuleb tagasi, Indreku ja tütarlapse jutuajamine all toas, kus noormees tunnistab, et oleks Miraldale nõus enda verd loovutama. Indrek õpib ka muide hästi
Tde ja igus: III osa 1. peatkk Indrek otsis endale tuba, kus elada ning peale mningate kodude klastamist leidis selle he pere juures. Naine oli mbleja ning mees endine vabrikutline, kel polnud vasemat ktt. Nd tegeles viimane vheke kingsepa ametiga. Kaup sobis ning Indrek kolis sisse. 2. peatkk Indrek kukkus oma sisseastumiskatsetel likooli lbi. Mtiskleb selle le, kuidas ta ikka nii loll on ja elus aina eksib. Tnaval kohtub vana klassivenna Kustas Otstaavliga. See kutsub ta phapeval metsa suurele koosolekule. Hiljem selgub aga et see on mssajate kokkutulek, kuhu koguneb meeletult rahvast, Indrek otsustab huvi prast siiski minna. 3. peatkk Indrek ning Kustas on judnud metsa. Kuulates knet, tuleb Indreku juurde kaks noormeest, kes ajavad nad Kustasega metsast minema, kuna viimased olevat nuhid. ra nad siiski ei lhe ning kuulavad lpuni. Samas neb Indrek kokkutulekul ka oma majaperemeest. Hiljem lheb mssuks, kus ka Indrek saab enda kaelale torkehaava. Talle t
T�de ja �igus: III osa 1. peat�kk Indrek otsis endale tuba, kus elada ning peale m�ningate kodude k�lastamist leidis selle �he pere juures. Naine oli �mbleja ning mees endine vabrikut��line, kel polnud vasemat k�tt. N��d tegeles viimane v�heke kingsepa ametiga. Kaup sobis ning Indrek kolis sisse. 2. peat�kk Indrek kukkus oma sisseastumiskatsetel �likooli l�bi. M�tiskleb selle �le, kuidas ta ikka nii loll on ja elus aina eksib. T�naval kohtub vana klassivenna Kustas Otstaavliga. See kutsub ta p�hap�eval metsa suurele koosolekule. Hiljem selgub aga et see on m�ssajate kokkutulek, kuhu koguneb meeletult rahvast, Indrek otsustab huvi p�rast siiski minna. 3. peat�kk Indrek ning Kustas on j�udnud metsa. Kuulates k�net, tuleb Indreku juurde kaks noormeest, kes ajavad nad Kustasega metsast minema, kuna viimased olevat nuhid. �ra nad siiski ei l�he ning kuulavad l�puni. Samas n�eb Indrek kokkutulekul ka oma majaper
arvaski, et abikaasa teda ei armasta, sai aeg-ajalt märke, et asi on siiski vastupidi. "Indrek on tema pärast kakelnud, on tahtnud tema ja iseenda au kaitsta. See tegi Karini südame hoopis pehmeks, meele peaaegu härdaks. Aga ühes sellega ta tundis ka veidikene rõõmu ja tänulikkust Paralepa vastu, et see teda autos suudelnud, sest nõnda sai Karin teada, et Indrek ikka veel teda armastab. Just nii, Indrek armastab teda, sest Karini arvates oli kaklemine kõige kindlam armastuse tunnus." Kõige suurema tõuke abielu purunemisele andis aga Indrek, olugi, et Karin oli see, kes pidevalt teiste meeste seltskonda nautis, sest soovis ta ju oma mehe tähelepanu. Indrek ja Karin tegin lõpuks kokkuleppe, et nad ei hoia teineteise eest enam saladusi. Indrek murdis aga seda lepet, varjates Karini eest tõsiasja, et ta tulistamise ajal Meleski kõrval oli. Samas oli algusest peale see abielu Indrekule kui lunastus oma ema surma eest, kuna
Mees ja lapsed on tema jaoks teisejärgulised. Seltskonda on Karin väga hästi sisse elanud ja tal on palju tutvusi. ,,Tema tuttavate seas leidus diplomaate, poliitikamehi, rahvaasemikke, ühistegelasi, arste, advokaate, saatkonna nõunikke, kõrgemaid ametnikke, ärimehi, pangahärrasid, sõjaväelasi ja isegi endisi peaministreid." (lk 69) Oma põhiolemuselt pole Karin hoopiski halb inimene. Tema rahutu, sügav ja kirglik loomus, mis januneb õnne ja armastuse järele, tema seesmised heitlused iseendaga tõendavad seda. Kusagil hinge sügavuses hõõgub Karinis veel inimliku protesti tuluke seltskonna vastu, kuhu ta ka ise kuulub, ja mõnikord kohvikust lahkumisel tekib temas tundmus, ,,nagu oleks ta hingeliselt kui ka kehaliselt käinud läbi solgitoru" (lk 53), kuid Karinis pole jõudu ega tahtmist välja rabeleda sellest mülkast, kuhu ta üha sügavamale ja sügavamale vajub. (H.Tobias)
seal surma said. Nende tuttavad ja paljud linnaelanikud olid murest murtud, et kuidas sai midagi nii õudsat üldse ühes lastega tegelevas hoones juhtuda. Eks sellised sündmused õpetavad inimesi oma ümbrust rohkem märkama ja teisi inimesi tähele panema. Armastuse õppetunnid on juba väga vana teema. Kui on eksisteerinud õnnelik armastus, on alati ka olemas olnud õnnetu versioon või on rõõm muutunud kurbuseks. Nii oli ka ''Tões ja õiguses''. Esimeses osas poos ennast õnnetu armastuse pärast ülesse Juss, kes ei suutnud enam kannatada kuulujutte Mari ja Andrese kohta. Enne enesetappu üritas ta ka Andrest tappa, kuid tabas põlve. Pärast seda otsustas oma elu lõpetada. Tema jaoks oli see probleemide eest põgenemine, mitte lahendus. Mari kaotas oma rõõmsameelsuse ja lauluhimu, sest tundis süümepiinu. See oli naisele raske, kuid Andres ei mõistnud tema tundeid ja oli tihti endast väljas selle pärast. Kolmandas osas arvas Kristi, et surm on tema
Kodukirjand Kas see siis ongi armastus ? A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" III ning IV osa Armastust peetakse tavaliselt õnne aluseks. Tuntakse rõõmu, teades, et on keegi, kellele saab toetuda ja kellega koos muresid ületada. Keegi, kellele oma armastust pakkuda ja kes vastab samaga.Tihti võib ka juhtuda, et asjaolud muutuvad ja mingi hetke pärast ei soovita enam koos olla. Miks jooksevad suhted karile ? Kui aga midagi ei muutu ning suhe muutub järjest kindlamaks ja tahetakse terve elu koos olla, sõlmitakse abielu. Mis on pika ja õnneliku kooselu aluseks ? Samas on ka piisavalt palju neid, kes teevad äärmuslikke tegusi armastusest kellegi vastu. Milleni võib viia armastus ? Kaks kardinaalselt erineva loomuga inimest ei saa enamasti kaua koos õnnelikult elada.Nii elulaad kui eesmärgid võivad tekitada omavahelisi a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid