50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 23 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
42 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kristi048
Õppematerjali autor
1-2A LAPSE SOTSIAALSED JA ENESEKOHASED OSKUSED Sotsiaalsed oskused on õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab mingi ülesande täitmise eesmärgil. Eelkoolieas on enesekohaste oskuste kujunemine seotud mina-pildi tekkimise, enesehinnangu ja eneseusu, oma käitumise juhtimise ning eneseanalüüsi oskuse omandamisega. Emotsioonide tajumine ja väljendamine Sotsiaalsete oskuste kujundamine on üks tähtsamaid ülesandeid, suhtlemisest kaaslastega algab lapse tegelik lõimumine ühiskonda. Eelkoolieas on oluline kujundada esmaseid sots.oskusi: abistamst, lohutamist ja jagamist. Väikelapse emotsioonid on lihtsad, tugevad ja vahelduvad kiiresti, reageerib jonni ja protestiga piirangutele ja ebaõnnestumistele, ei suuda oma emotsioone kontrollida. Ta on tundeküllane oma vanemate vastu, võõraste lähenemiskatsetele reageerib umbusuga. Eneseteadvus ja mina areng Selles vanuses laps on enesekeskne, ei taju teiste seisukohti
Lapse füüsiline areng 1-2 aastased lapsed Sissejuhatus: 1)Lapse arengu hindamine. 2)Areng imikueas e. Esimesel eluaastal. 3) Lapse motoorika areng. 4) Kehaline areng ( üld- ja peenmotoorika, võimeline, ujumine). 5)Füüsiline areng Areng on organismi kasvamise ning muutmise protsess, mis algab munaraku viljastamisest ja kestab kuni indiviidi surmani. Inimese arengus toimuvad pidevalt nii kvantitatiivsed muutused. Arengulised muutused on korrapärased. Arengus eristatakse kolme (mõnede autorite järgi enam) komponenti. Need on esiteks, intellektuaalne, vaimne, kognitiivne areng, teiseks, sotsiaalne ja emotsionaalne areng ning kolmandaks, füüsiline, kehaline ning psühhomotoorne areng
Lapsed on selles vanuses endiselt agaralt ametis maailma tundmaõppimisega. Nad teevad seda mitmel moel uurimis-, suhtlus-, sümboli- ja etendamismängu abil, kusjuures kõikidesse neisse mängudesse võidakse kaasata ka teisi inimesi. Selles vanuses on äärmiselt tähtis roll just etendamismängul, mis paneb aluse loovale kujutlusvõimele ja kõigile sellega seotud oskustele. Laste uurimistegevust hõlbustavad suurem kontroll oma keha üle ning uued käelised oskused. Praegu võib laps õppida tõepoolest igas olukorras ja kõikvõimalike vahendite abil. Mida rohkem kogemusi ta saab, seda paremini hakkab ta oma ümbrust mõistma ning seda enam kujuneb tal uusi mõisteid näiteks selliseid nagu ,,kare" ja ,,sile", ,,suur" ja ,,väike". Ilma seesuguste mõisteteta pole tähendusrikas keelekasutus võimalik. Selleski staadiumis peavad lapsed saama mängida ja asju uurida ka omaette. Täiskasvanu osa on siiski ikka äärmiselt oluline
Lapse areng. Kordamisküsimused eksamiks. Pille Murrik Kasutatav kirjandus: Loengumaterjalid Kikas, E. (toimet) Õppimine ja õpetamine koolieelses eas.TÜ Kirjastus, 2008 (kogu raamat) Valikuliselt: (vt. lk teemade juures) Blades, M., Cowie, H., Smith, P.K.Laste arengu mõistmine. TLÜ Kirjastus, 2008 Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Laps ja lasteaed, Atlex, 2005 või Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Lasteaialaps peres. Atlex, 2009 1. Arengu mõiste. Areng osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises. Järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani. Kasvamine,-aluseks igasugusele arengule ning seostub eriti keha välismõõtmete ja elundite füüsilise suurenemisega. Eelkõige füüsiline areng- keha välismõõtude ja elundite suurenemine. küpsemine
...............2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................3 KÕNE ARENGU PERIOODID.............................................................................................................................4 0-1 ELUAASTA EHK KÕNE EELNE SUHTLEMINE..................................................................................................4 1-2 AASTASTE KÕNE ARENG..................................................................................................................................5 Eeldatavad oskused 2 aastasel lapsel............................................................................................................. 7 3-4 AASTASTE KÕNE ARENG..................................................................................................................................8 Eeldatavad oskused 3-4 aastasel lapsel.........
Erivajaduste identifitseerimine Erivajaduste identifitseerimise protsess. Erivajaduste identifitseerimine tähendab erivajaduste kindlaks tegemist ehk protsessi lapse arenguerinevuste märkamisest sekkumise kavandamiseni. Erivajaduste identifitseerimises osalevate spetsialistide pädevus. Õpetajate pädevuse üle kasutada laste arengu hindamisel üht või teist meetodit aitavad otsustada kaks asjaolu - väljaõpe ja võimalused. Õpetajate esmaõpe ülikooli bakalaureuse ja/ või magistritasemel ei valmista neid spetsiifiliselt ette ühegi meetodi kasutamiseks. Ülikooli
Emotsionaalne ja sotsiaalne areng (1 7 a.) Esimesel eluaastal: Lapse emotsionaalses arengus on kõige olulisemad kaks esimest eluaastat. Emotsioon on tundmuse vahetu läbielamine. Emotsioonid avaldavad seega mõju tajule ja tähelepanule ning füsioloogilistele protsessidele. Emotsionaalne areng algab looteeas. Pärast sündi reageerib laps erksalt oma ema tunnetele ja on suhtluseks emotsionaalselt avatud. Kesknärvisüsteemi häireteta küpsemine eeldab positiivseid kogemusi, mis suurendab lapse rahulolu ja enesekindlust. Mida rohkem on lapsel esimesel eluaastal rõõmu seda vähem kogeb ta hiljem hirmu ja agressiivsust. Juba esimesed negatiivsed suhtlemiskogemused imikueas tekitavad usaldamatust ümbritseva vastu ja negatiivseid emotsioone. Näiteks müra, võõras ümbrus, esemed, äkilised liigutused,
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Kadri Sirk AÜSR1 VARANE LAPSEIGA Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2013 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. lapse areng.....................................................................................................................4 1.1. Lapsepõlv................................................................................................................4 1.2. Füüsiline ja motoorne areng...................................................................................5 1.3. Kognitiivne areng...................................................................................................6
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid