50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
146 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Karmeenlane
Õppematerjali autor
Matemaatika: Laps tunneb erinevaid geomeetrilisi kujundeid, eristab suurusid, omadusi, loendab asju, jagab gruppidesse omaduste järgi. Mänguoskused: Laps mängib nii iseseisvalt kui grupis, teab pähklimängu reegleid. Kuupäev(ad) 4. detsember Lasteaed Mesimumm Rühm Sumisejad Laste vanus 6-7 Üliõpilased: Eesmärgid (vt: KELA RÕK-i juurde kuuluvad käsiraamatud Üldoskuste areng koolieelses eas ja Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad) Tunnetus-ja õpioskused: Laps tegutseb meeskonnas eesmärgi nimel, jagab töökorraldusi grupikaaslastega. Sotsiaalsed ja enesekohased oskused: Laps arvestab teistega. Mänguoskused: Laps mängib vabamängu ajal iseseisvalt. Mina ja keskkond: Laps teab, milline on lumehelves ja kuidas tekib. Keel ja kõne: Laps kuulab keskendunult luuletust ja oskab seda hiljem ümber jutustada. Matemaatika: Laps teeb vahet erinevatel kujunditel ja oskab neid nimetada.
ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KONSPEKT Teema: LINNUKENE VÄIKENE Eesmärgid: Laps teab lindu ja tunneb ära kehaosad. Tunnetus- ja õpioskused: * laps oskab rühmitada suuruse järgi * laps suudab kuulata ja jälgida * laps proovib järgi korrata * laps osutab pildile Sotsiaalsed ja enesekohased oskused: * laps jäljendab ja matkib Mänguoskused: * laps tunneb rõõmu mängust * laps õpib arvestama mängukaaslastega Mina ja keskkond: * laps teab mõisteid - pea, keha, saba, väike, keskmine, suur Keel ja kõne: * laps kordab järgi * laps jätab meelde õpitud kehaosad ja proovib neid nimetada Matemaatika: * laps võrdleb suurusi - väike, keskmine, suur * laps proovib näidata arvu näppudega Liikumine: * laps oskab matkida linnuliigutusi * laps teeb kaasa ettenäidatud liigutusi Muusika: * laps kordab järgi laulusõnu Vahendid: Käpiknukk, rosinad, kriit, liisusalmid, lamineeritud pildid Ettevalmistus: (õpetajapoolne, laste poolne) Õpetaja poolne: Otsin teemako
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merit Miljaste MÄNGUD LASTELE Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom, MA Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 NÄPU- JA SÜLEMÄNGUD......................................................................................................5 EMA KEETIS PUTRU...........................................................................................................5 KIISUKÕDI............................................................................................................................5 SILE TEE................................................................................................................................6 TII-TII, TIHANE..............................................................
rühmitamise aluseks on koolieelses eas laste loomulikud suhtlussituatsioonid. Selline valik võimaldab uut keelematerjali kasutada praktilises suhtluses, mängudes ja tege- vustes lasteaias ja väljaspool seda. Esiõpetuse eesmärgid on loomult protsessieesmärgid, mis näitavad, millise prot- sessi kaudu lapse igakülgne areng tagatakse. Esiõpetuse eesmärgid ei määra kindlaks, mida laps teatud vanuses peab oskama või õppima. Alushariduse raamõppekava järgi on õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks. 9 Õpetajaraamat 3. TEGEVUSE ÜLESEHITUS KEELEÕPPES Lapse areng peegeldub mängus. Seepärast on lasteaias mõeldav vaid mänguline õpetus. Keel on mängu ja tegevuste saatjaks ja läbiviimise vahendiks
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav
Seega on eripedagoogi nõu päris vajalik õpetajale vajadusel. Hindamise PROTSESS: *taustainfo kogumine *uuringu/hindamise kavandamine (mida ja kuidas uurida). See on oluline etap, sest uurngutulemused sültuvad, kuidas uuring on kavandatud, See õib olla ajamahukas etapp,(mida , miks, mis vahenditega ja mis jörjekorras jne), Aga see tasub end ära ja mitme lapse puhul ei pea enam teistele nii palju aega kulutama selle peale, sest mingi kava on olemas. * uuringu läbiviimine (võib olla kas lühiike või pikaajaline), Tavalapse puhul läbi aasta kogud infot ja siis teed kokkuvõtte vastavalt õoppekavale. Erivja. puhul on mingi periood, kus toimub intensiivsem põhiline info kogumine. Edaspidine on ka pidev jälgimine, aga on ka perioodie, kus see infokogumine on intentsovsem *saadud andmete analüüsimine ( Info analüüs, nt mida saab järeldada, mida suudaks edasi teha jne. Info tõlgendamine on ka päris keerukas
Vaatleja võib olla täiesti kõrval seisev isik, kes ainult registreerib lapse käitumisi 6 või lapsega samal ajal tegutsev täiskasvanu. Vaatluse kui hindamismeetodi puhul on oluline, et uurijal oleks kindel plaan, mida jälgida ning et nähtu kuidagi fikseeritakse. Seega peaks hindamiseks olema kava ja hindamisel saadud info tuleb protokollida. Sõltuvalt sellest, mida jälgitakse, on protokollimise võimalused erinevad. Lisaks võib kasutada ka videosalvestamist. Mida vaatlus Vaatlus võimaldab registreerida kindlaid käitumisi, nende esinemissagedust, kestust võimaldab? ja vallandumis- ning vaibumistingimusi. Samuti võrrelda lapse käitumist teiste lastega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid