Päevakava (0)

Kooskõlastatud
.....................................
( juhendaja )
PÄEVAKAVA
Laste vanus: 4-5 aastased
Nädala teema: Mis on meie laual?
Nädala eesmärgid:

• Üldoskused: Laps nimetab leiva kasulikke omadusi. Laps nimetab erinevaid leibu.
  
• Keel ja kõne: Laps kasutab tingivat kõneviisi. Laps kirjutab õigesti üksikuid sõnu trükitähtedega. Laps kirjutadab L-tähte.
  
• Matemaatika : Laps järjestab esemeid suuruse järgi.
  
• Mina ja keskkond: Laps jutustab leivaga seotud traditsioonidest. Laps nimetab toiduaineid, mida tuleks süüa iga päev.
  
• Kunst : Laps voolib ümarvorme töödeldes soovitud esemeid ja teeb sõrme või pulgaga pehmesse materjali jäljendeid.
  
• Muusika : Laps tantsib , kasutades eakohaseid tantsuelemente.
  
• Liikumine: Laps sooritab harjutusi õpetaja korralduste ja sõnalise seletuse järgi.
  

Üliõpilane : Annika Valk, LÕ-11
Eesmärgid:
Tunnetus-ja õpioskused: Laps tunneb ära leiva ja jahu maitseerinevused.
Sotsiaalsed ja enesekohased oskused: Laps seab endale mõningaid eesmärke ja täidab neid.
Mänguoskused : Laps tunneb mängust rõõmu.
Mina ja keskkond: Laps teab, et leib on oluline osa toidust ja tervisele hea.
Keel ja kõne: Laps kasutab kõnes mõningaid iseloomuomadusi ja hinnangut väljendavaid omadussõnu.
Matemaatika: Laps teeb vahet suurel ja väiksel ning paneb need ritta .
Kunst : Laps voolib leiba.
Liikumine: Laps tahab liikuda ja tunneb sellest rõõmu.
Muusika: Laps kuulab laulu leiva küpsetamisest ja oskab kaasa teha liigutusi.
Päeva temaatika
Leib
Vahendid
Jutuke leivast. Paberist välja lõigatud suured ja väiksed leivaviilud. Pruun plastiliin ja plastikpulk. Rukkijahu ja rukkileib . Pildid erinevatest leibadest. Plaat lauluga „Leiva küpsetamine“. A1 paberid , värvilised pliiatsid .
Ettevalmistus/eeltöö:
Lastepoolne
Lapsed peavad välja uurima , millist leiba nende peres süüakse.
Õpetajapoolne
Õpetaja on välja otsinud jutukese leivast.Õpetaja valmistab suured ja väikesed paberist leivaviilud. On välja otsinud ja printinud pilte leibadest. On samuti välja otsinud laulu leiva küpsetamisest ja mõelnud sellele juurde liigutused.
Organiseerimine
Õpetaja palub abikasvatajal valmis lõigata leiva tükikesed ja kaussi panna rukkijahu. Kontrollitakse kõikide asjade olemasolu. Uuritakse välja, kas lastel võib esineda allergilisi reaktsioone leiva ja selle jahu suhtes.
Tegevuse käik:
Õpetaja kutsub lapsed vaibale ja palub neil moodustada suure ringi. Lapsed istuvad seejärel maha. Õpetaja loeb ette jutukese leivast. Seejärel küsib õpetaja jutukese kohta küsimusi. Arutletakse leiva kasulikusest.
Õpetaja laseb igal lapsel võtta korvist paberist leiva ja laseb lastel püsti tõusta. Õpetaja seletab lastele, et kui ta näitab leiba, mis on väike, siis tõstavad need enda leivad üles, kellel on väiksed leivad ja kui õpetaja näitab suurt, siis tõstavad need, kellel on suur. Seejärel peab igaüks panema leiva kas väiksemate või suurtemate viilude korvi.
Õpetaja kutsub lapsed laua juurde, kus on rukkileiva tükikesed ja kausiga rukkijahu. Õpetaja seletab lastele, et jahust tehakse leiba. Seejärel palub ta lastel proovida nii jahu kui leiba. Õpetaja küsib lastelt maitsete erinevuste kohta. Seejärel seletab õpetaja, et sellest jahust saabki seda leiba, kui sinna lisada veel komponente. Õpetaja seletab ka, et ei ole olemas ainult rukkileib, vaid ka must leib, peenleib ja teraleib. Näitab nendest leibadest pilte ja valida endale voolimiseks lemmik leib.
Õpetaja jagab igale lapsele tüki plastiliini ja räägib, et nüüd hakkame ise leiba tegema. Õpetaja näitab ette, et kõigepealt tuleb plastiliin käte vahel soojaks teha ja seejärel kera kujuks voolida. Seejärel vajutatakse see veidi lapikuks ja vajutatakse sisse triibud .
Õpetaja kutsub lapsed enda juurde ja räägib, et nüüd proovime, kuidas leiva küpsetamine käib. Kõigepealt näitab ta ette liigutused ja loeb suuliselt laulusõnad. Siis teevad lapsed seda koos õpetajaga. Seejärel paneb õpetaja plaadi mängima lauluga ja lapsed koos õpetajaga teevad laulu järgi liigutusi.