ГЛАГОЛ. ИНФИНИТИВ
Infinitiiv on tegusõna algvorm , mille lõpus on tavaliselt -ть
(работать, успеть),
harvem -ти (грести,
брести) ja
-чь
(беречь, помочь). Eraldi rühma moodustavad enesekohased tegusõnad, mille
lõpus on tagaliide -ся
(мыться, интересоваться).
Задание 1. Выполни задание вставляя
правильную форму глагола.
1. Нельзя столько ес.... (süüa)!
2. Если хотите, я могу вам
помо.... (aidata).
3. Нам ещё очень далеко ид....
1 VENE KEELE GRAMMATIKA SISUKORD NIMISÕNA 3 Nimisõnade sugu 3 Nimisõnade mitmus 4 Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10
- . Hääldamisel ei ole . takistust. Hääldamisel on takistus. . Täishäälikud. (), (), (), (), (), () , , , , , , , , , . . (rõhulised) (rõhuta) - .(muutub hääldus) ( ) ( ) 4 - Vene algupärane A on madal keskvokaal, esineb rõhulises asendis ning seda hääldakse tugevalt ja selgelt.Vene a-d rõhueelses silbis,sõna algul ja lõpul hääldatakse nõrgalt ja lühidalt: , .Kolmandaks,vene a rõhulises silbis konsonasntide ja järel redutseerub,taandub e suunas: ,. - e ja hääldamine peaaegu ühtib: eesti, , eksam - ,eha, . i - Üldiselt on i ja hääldamine peaaegu sarnane: lipp - , piima- .Tuleb
Indo-euroopa keeltes on astmed tavaliselt e-o-0-0 ja germaani keeltes i-a-0-0 (sing-sang-sung, kus sung on 0 aste ja lisatud on u). Ablaut toimub tugevaate tegusõnade puhul ja tugevatel tegusõnadel on 7 klassi ehk pöördkonda. afrikaat – Afrikaat on häälikute kooslus mis on klusiili ja frikatiivi vahel. Selle hulka kuuluvad näiteks paljude germaani keelte „th“ (ð, þ) (the thing), saksa keele pf (Pferd), tz (Zeit) alamsaksa laen eesti keeles – Alamsaksa keel oli Hansa liidu kaubanduskeel. Eesti keeles on 1000-2000 alamsaksa laenu, nende hulgas töökohaga seotud sõnad (meister, sell, gild, amet, teenistus), tööriistad (haamer, höövel, kruvi, viil), kristlik kiriku sõnavara (Saatan, altar, paradiis, koor), administratiivsõnavara (ordu, keiser, krahv), rahvuste nimed (kreeklane), päevade-kuude nimed (mai, juuni, reede), linnaelusõnavara (naaber, raad, summa, tosin,
Jaatav lause I ma kirjutasin he ta (M) kirjutas she ta (N) kirjutas it wrote see kirjutas we me kirjutasime you sa / te kirjutasid / kirjutasite they nad kirjutasid Alljärgnevas tabelis on esindatud vaid kõige tähtsamate ebareeglipäraste tegusõnade põhivormid. Infinitiiv Üldminevik -nud, -tud Tõlge kesksõna (I põhivorm) (II põhivorm) (III põhivorm) bear bore born/borne taluma; sünnitama be was/were been olema become became become saama, muutuma break broke broken murdma, purustama buy bought bought ostma
kuhu? ? kus? 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. . Moodusta laused. 1........................................................... 2........................................................... 3........................................................... KELLE OMA ? 2 ? ? ? ? NB! Vene keeles on igal omastaval asesõnal neli vormi.Õige vormi valik sõltub nimisõna soost: . . . . 12. Asesõna sõnad- ja sõnad ja- sõnad- j- - Küsimus ? ? ? ?
Morfoloogiliselt on erinevused keelte vahel väga suured. a) analüütilised keeled Sõnadevahelisi suhteid lauses väljendavad põhiliselt abisõnad ja sõnade järjekord (inglise keel) b) sünteetilised keeled Sõnade seoseid lauses väljendavad sõnade koostisosad, nt tunnused ja lõpud. II. a) isoleerivad keeled Keeled, mis ei kasuta seotud vorme. Puudub sõnade muutmine (ka sõnatuletus) ehk puudub morfoloogia (vana-hiina keel, jaapani keel). Kasutatakse sõnajärge ja abisõnu, harilikult on kõik sõnad ühesilbilised. b) aglutineerivad keeled Aglutinatsioon on sõnavormide moodustamise viis, mille korral sõnavorm liidetakse kokku morfeemidest nii, et eri morfeemid ei mõjuta üksteise välist kuju. Sõnavorm jaguneb selget tähendust kandvateks osadeks, sõna lihttüvi ei muutu. Igal sõnaosal on
Anuta keel 1. Anuta keel 2. Austroneesia hõimkond, Kesk-Ida Austroneesia keelkond, Ida-Austroneesia keelkond, Okeaania keeled, Kesk-Ida-Okeaania keeled, Kaug-Okeaania keeled, Vaikse ookeani keskosa keeled, Ida-fidzi-polüneesia keeled, Polüneesia keeled. (1) 3. Keelt räägitakse Anuta saarel, vähesel määral ka Tikopia saarel. 4. 270 kõnelejat. (1999 andmetel) Keel on väljasuremis ohus. (1) 5. Numbrid 1-10: 1- tai 2- rua 3- toru 4- pa 5- nima 6- ono 7- pitu 8- varu 9- iva 10- puangapuru 11- 6. Kaashäälikud: p, t, k, b, d, g 12- Helitud kaashäälikud: p, t, k 13- 'v' ja 'w' ei ole eristatavad häälikud. Tavaliselt hääldatakse mõlemat kui helisevat 'v'-i. Sellist häälikut nagu 'f' ei esine. (2)
tähtedega k, p, t ja s ning lihtmineviku vorm on kahel pöördkonnal erinev. IV pöördkond Siia kuuluvad ühesilbilised sõnad, millel puudub infinitiivi lõpp -a. Tüvi on seega võrdne infinitiiviga ja sellele lisatakse vastava ajavormi lõpp. 32 u Tegusõna pööramine w Olevik Olevikus on tegusõna lõpp alati r (v.a mõned ebareeglipärased tegusõnad). Pöördkondade lõpud on olevikus järgmised: Pöördkond Infinitiiv Olevik I arbeta jag arbetar mina töötan II bygga jag bygger mina ehitan III läsa jag läser mina loen IV tro jag tror mina usun I pöördkond jag mina töötan du sina töötad
Kõik kommentaarid