Kõne koolivägivallast ja kiusamisest (0)

Koolivägivald
Tervist, lugupeetud kursusekaaslased ja õpetaja. Minu tänane eesmärk on teile rääkida koolivägivallast, ning puudutan nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda.
Kas teie teate täpselt, milline vägivald on koolivägivald? Mis tunne on lapsel, kelle kallal vägivallatsetakse? Mis tunne võiks olla vaadata kannatanu pisaraid täis silmadesse kuulda teda küsimas endalt pidevalt, miks just tema, mis on temas valesti. Ma ei tea, kas keegi teist on koolivägivalla ohvriks sattunud, aga kui pole, siis kõik ümbritsevad inimesed võivad ainult oletada, milline on vägivallatsemise ohvriks sattunud lapse hingevalu .
Konkreetset definitsiooni koolivägivalla kohta on raske välja tuua. Koolivägivald hõlmab tegelikult ka nii õpetajate kui õpilaste vahelisi suhteid. Küsimus on põhjustes, miks juhtum aset leiab. Väiksemad kaklevad, mis tuleneb ilmselt sellest, et lapsed ei oska ennast teisiti väljendada. Toimub enesekehtestamine, gruppidesse jaotamine ning liidrite selgitamine . Paljud vägivallajuhtumid toimuvad põhjusel, et last ongi õpetatud ennast jõuga kaitsma või kui kodus toimub perevägivald, siis on see lapsele mälusse jäänud ning seetõttu ei osatagi teisiti käituda.
Koolivägivald on paljude õpilaste igapäeva elukaaslaseks. On palju lapsi, kes ei soovi minna kooli, sest nad kardavad kaasõpilasi. Neid, kes on pidevalt hirmus, sest nad kardavad klassi- ja koolikaaslaste negatiivset reaktsiooni oma otsustele. Lapsed tänapäeval ei julge teha midagi teistsugust, midagi uut, mis erineb teiste hobidest, sest tihti hakatakse narrima ning nalja viskama selle üle. Eakaaslased ei oska austada teiste soove ning kiindumust hobisse, mis võib olla erinev. Milleks on vaja teda sellepärast narrida? Kui laps on õnnelik selle üle mida ta teeb, siis ei tohiks seda rõõmu temalt võtta. Ta võib selles hea olla ning lihtsalt rikutakse lapse võimalused tulevikuks ära. Ikka arvatakse, et mida see väike narrimine teeb, ning see pole ju nii tõsine. Kuid tegelikult on. Ennast ei näe kõrvaltvaataja pildist ning kunagi ei tea kiusaja , kui palju üks vale sõna võib teise tundeid riivata ning temas enesekindluse täiesti alla viia.
Loomulikult kardetakse ka rusika- ning ka jalahoope, mis pole inimlik. Ühiskond on meie ümber hakanud muutuma vägivaldseks, telepilt toob ka lastele selle koju kätte ja paljud arvuti sõja- ja strateegia mängud. Seetõttu ei oska paljud lapsed probleeme ja keerulisi olukordi mingit muud moodi lahendada kui kasutada vägivalda, see on saanud juba paljudele harjumus päraseks.
Kui õpetajad vägivalda näevad, siis nad sekkuvad sellesse, mis on õige. Aga tihtipeale, koolivägivalda ei pruugi enamus näha ning kohe kindlasti ei julgeta sellest kellelegi rääkida, mis on kõige suurem probleem. Paljud ei ole sellega kursis ning loomulikult ei saa siis aidata. Õpilased tihtipeale ei julge aidata, sest kardetakse, et satutakse ise vägivallaohvriks. Igasugune abi on vajalik, ning mitmekesi koos ning teistele rääkides, suudetakse probleemid lahendada.
Iga inimene väärib võrdväärset kohtlemist ning ei ühegi eripära ega eriarvamuste taga ei ole põhjust, miks peaks teist inimest kiusama ning halvasti tundma panema. Kui sina näed kedagi koolivägivalla all kannatamas, siis ole julge ja ära karda teisi aidata. Ma kutsun kõik üles mõtlema enne kellegi kiusamist: kuidas tunneksid sina ennast kiusatava rollis? Ära tee teisel seda, mida sa ei taha et sulle tehakse. Aitäh teie tähelepanu eest! Ootan teie küsimusi.