Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kõne koolivägivallast ja kiusamisest (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline vägivald on koolivägivald?
  • Kelle kallal vägivallatsetakse?
  • Mis võib olla erinev Milleks on vaja teda sellepärast narrida?
  • Kellegi kiusamist kuidas tunneksid sina ennast kiusatava rollis?
Koolivägivald
Tervist, lugupeetud kursusekaaslased ja õpetaja. Minu tänane eesmärk on teile rääkida koolivägivallast, ning puudutan nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda.
Kas teie teate täpselt, milline vägivald on koolivägivald? Mis tunne on lapsel, kelle kallal vägivallatsetakse? Mis tunne võiks olla vaadata kannatanu pisaraid täis silmadesse kuulda teda küsimas endalt pidevalt, miks just tema, mis on temas valesti. Ma ei tea, kas keegi teist on koolivägivalla ohvriks sattunud, aga kui pole, siis kõik ümbritsevad inimesed võivad ainult oletada, milline on vägivallatsemise ohvriks sattunud lapse hingevalu .
Konkreetset definitsiooni koolivägivalla kohta on raske välja tuua. Koolivägivald hõlmab tegelikult ka nii õpetajate kui õpilaste vahelisi suhteid. Küsimus on põhjustes, miks juhtum aset leiab. Väiksemad kaklevad, mis tuleneb ilmselt sellest, et lapsed ei oska ennast teisiti väljendada. Toimub enesekehtestamine, gruppidesse jaotamine ning liidrite selgitamine . Paljud vägivallajuhtumid toimuvad põhjusel, et last ongi õpetatud ennast jõuga kaitsma või kui kodus toimub perevägivald, siis on see lapsele mälusse jäänud ning seetõttu ei osatagi teisiti käituda.
Koolivägivald on paljude õpilaste igapäeva elukaaslaseks. On palju lapsi, kes ei soovi minna kooli, sest nad kardavad kaasõpilasi. Neid, kes on pidevalt hirmus, sest nad kardavad klassi- ja koolikaaslaste negatiivset reaktsiooni oma otsustele. Lapsed tänapäeval ei julge teha midagi teistsugust, midagi uut, mis erineb teiste hobidest, sest tihti hakatakse narrima ning nalja viskama selle üle. Eakaaslased ei oska austada teiste soove ning kiindumust hobisse, mis võib olla erinev. Milleks on vaja teda sellepärast narrida? Kui laps on õnnelik selle üle mida ta teeb, siis ei tohiks seda rõõmu temalt võtta. Ta võib selles hea olla ning lihtsalt rikutakse lapse võimalused tulevikuks ära. Ikka arvatakse, et mida see väike narrimine teeb, ning see pole ju nii tõsine. Kuid tegelikult on. Ennast ei näe kõrvaltvaataja pildist ning kunagi ei tea kiusaja , kui palju üks vale sõna võib teise tundeid riivata ning temas enesekindluse täiesti alla viia.
Loomulikult kardetakse ka rusika- ning ka jalahoope, mis pole inimlik. Ühiskond on meie ümber hakanud muutuma vägivaldseks, telepilt toob ka lastele selle koju kätte ja paljud arvuti sõja- ja strateegia mängud. Seetõttu ei oska paljud lapsed probleeme ja keerulisi olukordi mingit muud moodi lahendada kui kasutada vägivalda, see on saanud juba paljudele harjumus päraseks.
Kui õpetajad vägivalda näevad, siis nad sekkuvad sellesse, mis on õige. Aga tihtipeale, koolivägivalda ei pruugi enamus näha ning kohe kindlasti ei julgeta sellest kellelegi rääkida, mis on kõige suurem probleem. Paljud ei ole sellega kursis ning loomulikult ei saa siis aidata. Õpilased tihtipeale ei julge aidata, sest kardetakse, et satutakse ise vägivallaohvriks. Igasugune abi on vajalik, ning mitmekesi koos ning teistele rääkides, suudetakse probleemid lahendada.
Iga inimene väärib võrdväärset kohtlemist ning ei ühegi eripära ega eriarvamuste taga ei ole põhjust, miks peaks teist inimest kiusama ning halvasti tundma panema. Kui sina näed kedagi koolivägivalla all kannatamas, siis ole julge ja ära karda teisi aidata. Ma kutsun kõik üles mõtlema enne kellegi kiusamist: kuidas tunneksid sina ennast kiusatava rollis? Ära tee teisel seda, mida sa ei taha et sulle tehakse. Aitäh teie tähelepanu eest! Ootan teie küsimusi.
Kõne koolivägivallast ja kiusamisest #1 Kõne koolivägivallast ja kiusamisest #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor getu_fetu Õppematerjali autor
Kas teie teate täpselt, milline vägivald on koolivägivald? Mis tunne on lapsel, kelle kallal vägivallatsetakse? Mis tunne võiks olla vaadata kannatanu pisaraid täis silmadesse kuulda teda küsimas endalt pidevalt, miks just tema, mis on temas valesti. Ma ei tea, kas keegi teist on koolivägivalla ohvriks sattunud, aga kui pole, siis kõik ümbritsevad inimesed võivad ainult oletada, milline on vägivallatsemise ohvriks sattunud lapse hingevalu.

Sarnased õppematerjalid

KOOLIKIUSAMINE
31
docx

KOOLIKIUSAMINE

..................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7.1 Kuidas saavad vanemad oma lapsi aidata?.................................................18 8.Kiusaja, kiusatava või kõrvalseisja roll...............................................................20 8

Ühiskond
Koolikiusamise õpimapp
15
docx

Koolikiusamise õpimapp

rakse ennast maksma panna ja kes ei hakka vastu. Kiusatakse ka neid, kes erinevad teistest oma teadmiste või välimuse poolest. Kiusamist võib põhjustada ka õpiraskused ehk siis tihti kiusatakse neid, kes ei saa õppimisega nii hästi hakkama kui teised. KUS TOIMUB KIUSAMINE ? Paljude õpilaste väitel toimub kiusamine koolis ja kooli ümbruses, kõige levinum koht on mänguväljak. Kolme neljandikku kiusamisest teada andnud põhikooliõpilastest kiusatakse vahetundide ja söögivahetundide ajal. Keskkoolis esines kiusamist ühepalju nii kooliõuel, koridoride kui ka klassiruumides. Osa sagedamini kiusatavatest õpilastest ütles ka, et neid ei kiusata ainult koolis, vaid ka koduteel. Selliste õpilaste jaoks on kodu ainus turvaline koht. Nii kirjutati raamatus "Võitlus koolikiusamisega". Omalt poolt lisaksime veel, et ka

Sotsiaaltöö
Uurimustöö Laps-Vägivallaohver
33
rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

Ameerika Lastearstide Akadeemia arvates tuleks vanematele lapse löömise vältimist soovitada järgmistel põhjustel: löömine võib kahjustada lapse füüsilist tervist, tekitada lapses hirmu vanema(te) ees; piisava tähelepanuta jäänud lapsed võivad löömist tahtlikult oma pahategudega esile kutsuda, sest negatiivne tähelepanu on nende arvates parem kui üldse mittemingisugune tähelepanu. (Ibid, 94-95) 3. LAPS JA KOOL Kool ei ole mitte ainult õppeasutus, vaid ka kasvatusasutus, kus laps vastavalt kehtivale seadusandlusele peab veetma igal õppeperioodil vähemalt 175 õppepäeva e 35 nädalat (Põhikooli ja gümnaasiumiseadus, RT I 1993, 63, 892). Tänases koolis ei tunne aga laps end hästi. 1998. aasta lõpul Tallinna koolide lõpuklasside 580 õpilase ja 276 õpetaja küsitluse alusel selgusid järgmised õpilaste 1. taseme stressorid: ebaõiglane hindamine, põhjuseta süüdistamine,

Ühiskond
Õpimapp-Koolikiusamine
16
docx

Õpimapp: Koolikiusamine

rakse ennast maksma panna ja kes ei hakka vastu. Kiusatakse ka neid, kes erinevad teistest oma teadmiste või välimuse poolest. Kiusamist võib põhjustada ka õpiraskused ehk siis tihti kiusatakse neid, kes ei saa õppimisega nii hästi hakkama kui teised. KUS TOIMUB KIUSAMINE ? Paljude õpilaste väitel toimub kiusamine koolis ja kooli ümbruses, kõige levinum koht on mänguväljak. Kolme neljandikku kiusamisest teada andnud põhikooliõpilastest kiusatakse vahetundide ja söögivahetundide ajal. Keskkoolis esines kiusamist ühepalju nii kooliõuel, koridoride kui ka klassiruumides. Osa sagedamini kiusatavatest õpilastest ütles ka, et neid ei kiusata ainult koolis, vaid ka koduteel. Selliste õpilaste jaoks on kodu ainus turvaline koht. Nii kirjutati raamatus "Võitlus koolikiusamisega". Omalt poolt lisaksime veel, et ka

Sotsiaalpedagoogika
Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule
10
docx

Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule

Õpilased, kes on kiusamist kogenud ning tunnevad end tõrjutuna, ei oskagi kiusamisele vastu astuda. Osad noorukid, kes on keskkooli kahel esimesel aastal sattunud pidevate rünnakute ohvriks, ei tunne ennast veel kolm aastat hiljemgi täisväärtuslikuna. Kiusamise laineefekt 5. aste Väljaspool kooli ­ kui õpilased ei ole koolis kaitstud, siis miks peaksid nad olema kaitstud väljaspool kooli? Kool on ühiskonna vähendatud peegelpilt. 4. aste Teised koolis - kuulevad juhtunust ja tunnetavad, et kool ei ole turvaline 3. aste Pealtnägijad koolis ­ jälgivad rahutusega, See võib juhtuda ka nendega 2. aste

Arengupsühholoogia
Perevägivallast
52
odt

Perevägivallast

Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää

Kirjandus
Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003
65
doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25

Avalikud suhted
Lapse areng
28
doc

Lapse areng

Talle võib usaldada selgapandavate rõivaste väljavalimist. Ikkagi tuleb valikuid piirata: kogu kapi ulatuses ei tohiks lasta tal valida. Ta alles hakkab maailma avastama - püüdke sellest osa saada. Jagage tema rõõmu ja erutust. Varane kooliiga Algklasside laps astub teiega samasse ühiskonda ning õpib, kuidas vastutusvõimeliseks kodanikuks saada - ta sirutab oma tiibu. Sedamööda, kuidas kool ja lähinaabrus tema elu keskmeks kujunevad, avardub ka tema maailm. Mõelge oma peaga ja püüdke olla õiglane. Olge ise eeskujuks ning tähtis on iseendaks jäämine. Laske lapsel teha üha enam valikuid ise, kuid hoolitsege, et need oleks lihtsad ja mitte liiga laiahaardelised. Andke talle mõningaid õigusi, olgu siis tegu kooliväliste üritustega või pere väljasõiduga. Tehke talle oma ootused ja lootused arusaadavaks.

Lapse areng




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun