..................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7.1 Kuidas saavad vanemad oma lapsi aidata?.................................................18 8.Kiusaja, kiusatava või kõrvalseisja roll...............................................................20 8
rakse ennast maksma panna ja kes ei hakka vastu. Kiusatakse ka neid, kes erinevad teistest oma teadmiste või välimuse poolest. Kiusamist võib põhjustada ka õpiraskused ehk siis tihti kiusatakse neid, kes ei saa õppimisega nii hästi hakkama kui teised. KUS TOIMUB KIUSAMINE ? Paljude õpilaste väitel toimub kiusamine koolis ja kooli ümbruses, kõige levinum koht on mänguväljak. Kolme neljandikku kiusamisest teada andnud põhikooliõpilastest kiusatakse vahetundide ja söögivahetundide ajal. Keskkoolis esines kiusamist ühepalju nii kooliõuel, koridoride kui ka klassiruumides. Osa sagedamini kiusatavatest õpilastest ütles ka, et neid ei kiusata ainult koolis, vaid ka koduteel. Selliste õpilaste jaoks on kodu ainus turvaline koht. Nii kirjutati raamatus "Võitlus koolikiusamisega". Omalt poolt lisaksime veel, et ka
Ameerika Lastearstide Akadeemia arvates tuleks vanematele lapse löömise vältimist soovitada järgmistel põhjustel: löömine võib kahjustada lapse füüsilist tervist, tekitada lapses hirmu vanema(te) ees; piisava tähelepanuta jäänud lapsed võivad löömist tahtlikult oma pahategudega esile kutsuda, sest negatiivne tähelepanu on nende arvates parem kui üldse mittemingisugune tähelepanu. (Ibid, 94-95) 3. LAPS JA KOOL Kool ei ole mitte ainult õppeasutus, vaid ka kasvatusasutus, kus laps vastavalt kehtivale seadusandlusele peab veetma igal õppeperioodil vähemalt 175 õppepäeva e 35 nädalat (Põhikooli ja gümnaasiumiseadus, RT I 1993, 63, 892). Tänases koolis ei tunne aga laps end hästi. 1998. aasta lõpul Tallinna koolide lõpuklasside 580 õpilase ja 276 õpetaja küsitluse alusel selgusid järgmised õpilaste 1. taseme stressorid: ebaõiglane hindamine, põhjuseta süüdistamine,
rakse ennast maksma panna ja kes ei hakka vastu. Kiusatakse ka neid, kes erinevad teistest oma teadmiste või välimuse poolest. Kiusamist võib põhjustada ka õpiraskused ehk siis tihti kiusatakse neid, kes ei saa õppimisega nii hästi hakkama kui teised. KUS TOIMUB KIUSAMINE ? Paljude õpilaste väitel toimub kiusamine koolis ja kooli ümbruses, kõige levinum koht on mänguväljak. Kolme neljandikku kiusamisest teada andnud põhikooliõpilastest kiusatakse vahetundide ja söögivahetundide ajal. Keskkoolis esines kiusamist ühepalju nii kooliõuel, koridoride kui ka klassiruumides. Osa sagedamini kiusatavatest õpilastest ütles ka, et neid ei kiusata ainult koolis, vaid ka koduteel. Selliste õpilaste jaoks on kodu ainus turvaline koht. Nii kirjutati raamatus "Võitlus koolikiusamisega". Omalt poolt lisaksime veel, et ka
Õpilased, kes on kiusamist kogenud ning tunnevad end tõrjutuna, ei oskagi kiusamisele vastu astuda. Osad noorukid, kes on keskkooli kahel esimesel aastal sattunud pidevate rünnakute ohvriks, ei tunne ennast veel kolm aastat hiljemgi täisväärtuslikuna. Kiusamise laineefekt 5. aste Väljaspool kooli kui õpilased ei ole koolis kaitstud, siis miks peaksid nad olema kaitstud väljaspool kooli? Kool on ühiskonna vähendatud peegelpilt. 4. aste Teised koolis - kuulevad juhtunust ja tunnetavad, et kool ei ole turvaline 3. aste Pealtnägijad koolis jälgivad rahutusega, See võib juhtuda ka nendega 2. aste
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Talle võib usaldada selgapandavate rõivaste väljavalimist. Ikkagi tuleb valikuid piirata: kogu kapi ulatuses ei tohiks lasta tal valida. Ta alles hakkab maailma avastama - püüdke sellest osa saada. Jagage tema rõõmu ja erutust. Varane kooliiga Algklasside laps astub teiega samasse ühiskonda ning õpib, kuidas vastutusvõimeliseks kodanikuks saada - ta sirutab oma tiibu. Sedamööda, kuidas kool ja lähinaabrus tema elu keskmeks kujunevad, avardub ka tema maailm. Mõelge oma peaga ja püüdke olla õiglane. Olge ise eeskujuks ning tähtis on iseendaks jäämine. Laske lapsel teha üha enam valikuid ise, kuid hoolitsege, et need oleks lihtsad ja mitte liiga laiahaardelised. Andke talle mõningaid õigusi, olgu siis tegu kooliväliste üritustega või pere väljasõiduga. Tehke talle oma ootused ja lootused arusaadavaks.
Kõik kommentaarid