LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
JA14KÕ
Eneli Eiert
MINA SUHTLEJANA
Essee
Õppejõud: Kaja Altermann , MA
Mõdriku
2014
Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus
tehakse sihipärast koostööd. Hea suhtlemine kujuneb mitme oskuse
koostoimest, mida tuleb osata õigel ajal valida. Peale oskuste
mõjutavad suhtlemist veel mitmed tegurid näiteks oskus äraöelda,
enesekehtestamine ning inimese mina-tasand. Kõik peaks olema
proportsioonis ning mitte olema äärmuslikes oludes. Suhtlemisel
suur roll on ka kehakeelel, mis peaks kindlasti olema avatud ja mitte
näitama ükskõiksust.
Suhtlemine
on tähtis oskus igal pool ning igas olukorras, nii eraelus ka
karjääriredelil. Selleks, et saada edukaks suhtlejaks, tuleks
jälgida, et kaaslasega suheldes, et sa kuulaksid teda, et ei jääks võimalust juttu valesti mõista, mis omakorda aitaks probleeme
vältida. Veel tuleks suhtlemisel jälgida ka seda, et sa ei jätaks endast ükskõikset muljet ja oleksid avatud. Kui vastad
napisõnaliselt ja kehahoiak on kinnine (näiteks käed ristis
rinnal) või tundud eemal olev siis jääb mulje nagu ei meeldiks
sulle suhtluskaaslane või –teema, mis omakorda annab
suhtluskaaslasele mõista, et sinuga ei tasu suhelda, sest sind ei
huvita teema. Veel tuleks suheldes jälgida kas suhtluskaaslasel on
mõni mure, millele ta üritab lahendust leida ja mida sa saaksid
aidata lahendada. Tööl käies , eriti sekretäri/ juhiabi alal, tuleb
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
e4eiert
Õppematerjali autor
tasandist: Vanema, Täiskasvanu või Lapse. Nimetused on tinglikud ega ole vanusega otseselt seotud. Igal MINA-tasandil suhtleb inimene isemood. Sisemine laps - koosneb tungist teada saada, puudutada, kogeda maailma. Temas peituvad rõõm, armastus, aga ka hirm, viha, ja rahulolematus iseendaga. Samuti on lapsesse maetud vanemate rahulolematus lastega. Laps kasutab suheldes selliseid väljendeid nagu: oleks mul olemas, miks mina, ma ei taha. Suheldes vallandub hulk energiat pisarate, mossitamise, tujutsemise või virina kujul, kui lapsega ei olda rahul, valdab teda solvumine ja viha. Laps peab selgitama, aru andma, ennast kaitsma. Sisemine lapsevanem - see on suur hulk reegleid, moraalinõudeid ja veendumusi, mis on pärit vanematelt. 1 Maire Tars, klienditeenindus ja suhtlemise alused
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Väikeettevõtluse õppekava MINA SUHTLEJANA Essee Mõdriku 2015 „Suhtlemine on nagu mustkunstietendus. Hea mustkunstnik suunab publiku vaatama täpselt vajalikku kohta selleks, et samal ajal teha mõni ootamatu ja varjatud liigutus. Suhtlemine on täpselt samasugune etendus, kus öeldud sõnad, näoilmed, liigutused ja teod mõjutavad suhtluspartnereid meile vajalikus suunas. Tõsi, enamus meist ei rakenda neid võtteid teadlikult, rohkem alateadlikult või siis üldse mitte
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool K15KÕ Leidi Lilleoja Mina suhtlejana Essee Õppejõud: Kaja Altermann ma Mõdriku 2015 Suhtlemine moodustab väga suure osa meie elust. Igapäevases suhtluses ei pööra me sellele lihtsalt suurt tähelepanu. Kui me suhtleme oma lähedaste pereliikmete või sõbrannaga, siis harilikult me ei analüüsi väga selle üle, et milliseid kuulamistehnikaid me näiteks kasutame. Me suhtleme nii nagu me oleme harjunud kellegagi suhtlema ning me ei
Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Tuleb ette olukordi, kui olen sattunud kokku inimesega, kes ainult lobiseb ja lobiseb ning enamasti ainult endast. Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata, aga tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Minu jaoks asub hea suhtlemise võti hoopis aktiivses kuulamises. Peab olema oskus kuulata nii, et teised tunneksid, et neid kuulatakse. Suhtlemise käigus mõjutan mina oma vestluspartnerit ja vastupidi. Vestluspartneri juures on suhtlemisel võimalik mõjutada: tegelikud siin ja praegu toimuvat käitumist, emotsionaalset seisundit ja tundeid, suhtlemisvalmidust, hoiakuid, teadmisi, enesehinnangut, mina-kontseptsiooni ja rollitunnetust. Tänapäeva probleemiks on Internet ehk siis üha vähem suheldakse silmast silma. Läbi interneti suheldes ei saa leida ,,häid suhtlejaid´´ sest väga tähtis on näha, tunda inimese emotsioone suhtlemisel
See tähendab seda et osapooled täiendavad üksteist vajadusel. Suhtlemisel on olulises kohal hääl. See on meie põhiline suhtlusvahend. Ilus ja kõlav hääl on meeldiv, osavõtlik, vibreeriv, kindel, rahulik, võimukas, hästi moduleeritud, sõbralik, madala tämbriga, loomulik, soe, rikkalik, meloodiline, kõlav ja heasoovlik. Halb hääl aga on terav, kähisev, kriiskav, nutune, inisev, rusutud, katkendlik, liiga vali või vaikne, monotoonne pinges. Mina arvan, et mina olen hea suhtleja. Väljendan end enesekindlalt, rääkides piisavalt aeglaselt ning selgelt. Mul on piisavalt selge hääl, et ka inimesed, kes on minust kaugel mind kuuleksid. Olen viisakas ning naeratan enda vestlus kaaslasele palju. Räägin kaasa teemadel milles olen pädev ning kui ei ole siis olen rohkem kuulaja rollis. On olnud ka olukordi, kus on suhtlemine halvasti välja tulnud kuid püüan enda vigu parandada. Ma arvan, et mul on üsna hea hääl
TALLINNA TEENINDUSKOOL ENESEKEHTESTAMINE MINU JAOKS Referaat Juhendaja: Külliki Türi Tallinn 2014 Sissejuhatus Sissejuhatus................................................................................................. 2 1.SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 2.ENESEKEHTESTAMINE............................................................................... 4 2.2 Alistuv käitumine............................................................................... 4 2.3 Agressiivne käitumine........................................................................6 2.4 Kehtestav käitumine...........................................................................7 2.5 Kehtestamisoskus on arendatav.........................................................8 2.6 Miks inimesed ei oska kehtestavalt käituda?......................................9 2
Kaebustega tegelemine Eesti teeninduse head ja vead Lõpetuseks Lisaks Teenindaja välimus Põhimõisted 5sõrme meetod on üheks täpsustamise meetodiks kuulamise puhul. See meetod on seotud paksude sõnadega (udukeelega) Agressiivne käitumine on üks käitumisviisidest, mida inimesed võivad kasutada vastuolude situatsioonis. Sel juhul on inimese jaoks kõige olulisemaks tema enda mina, teised on ebaolulised. Kuna ta püüab asju enda kontrolli all hoida, siis võtab ta suhtes ka kogu vastutuse endale Alistuv käitumine on üks suhtlemisviisidest, mida inimesed kasutavad vastuoludega situatsioonis. Sellist käitumist juhib mõtteviis, et olulised on teised, nende huvid ja vajadused, enda huvid ja vajadused ei ole nii olulised. Alistuva käitumisega inimene jätab vastutuse teistele.
nõuded sobival viisil neutraliseerida. Aimates tuttava soovi raha laenata, tee ise juttu autoliisingu kurnavatest tingimustest või muist asjust, mis laastavad su rahakotti. Soovides vältida kellegi flirtivat käitumist, suurenda ruumilist distantsi ja väldi silmsidet. Väikelapsega poodi minnes jaluta maiustuste riiuleist ringiga mööda.Ei ütlemisse tuleks suhtuda rahulikult. Ei pole eemaletõukamine - Äraütlemisega kaasnevad sageli kartused. Kui mina ära ütlen, võibolla hakatakse siis mulle ka ära ütlema? Äkki ma siis ei meeldi teistele? Kuid nii väga tahaksin ju meeldida... Kartused tulevad tihti sellest, et meile endale on äraütlemistega haiget tehtud, sest oleme saanud halbu eisid, mida tajusime kui enda eemaletõukamist, alavääristamist. Öelge kohe - Tavaliselt teeb asja raskeks, kui Teid liiga kaua tagasi hoitakse. Teil on kahju sõbrale ära öelda ja lasete tal veel ja veel rääkida. Kuid mida rohkem ta räägib, seda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid