reeglitest ja seadustest. Aksinoom on lähtekohaks võetav valem, mida antud teooria raames ei tõestata ja millest (koos teooria teiste aksinoomidega) tuletatakse varem kokkulepitud järeldamisreeglite järgi kõik teooria ülejäänud valemid. Aprioorseid argumente kasutatakse selleks, et suruda teistele peale oma arvamusi, sõltumata nende tõesusest või väärusest. Intuitsioon ehk vaistlik enesetunnetus on seotud vahetu emotsiooniga. Empiiriliste argumentidega põhjendatakse, aprioorsete argumentidega püütakse veenda psühholoogiliselt. Loogiliste järelduste tegemisel on abivahendiks mõistus. Aprioorsed argumendid ei tõesta teesi. Alati ei saa empiiriliste ja aprioorsete argumentide vahele tõmmata ranget piiri kõik sõltub kontekstist.
Küsimused ise on arusaadavad ainult siis, kui me teame, kust otsida vastuseid. Näiteks kui esitada kellelegi küsimus ,,Kus on mu mantel?", siis vastaja teab, mida vastuse leidmiseks teha. Seda tüüpi küsimused on arusaadavad seetõttu, et siin on võimalik vastuse leidmine vaatluse või katse abil. On olemas veel teine liik küsimusi, mille puhul tee vastuseni jõudmiseks on niisama selge, need on formaalsed distsipliinid: nt matemaatika ja loogika. Nende põhiliste küsimusetüüpide empiiriliste ja formaalsete puhul on juba esitades teada, millises suunas vastuseni jõudmiseks liikuda. Ometi leidub küsimusi, mis sellisele jaotusele ei allu. Nt küsimus ,,Mis on aeg?", ,,Mis on inimese elu eesmärk maailmas?". Need küsimused näitavad, et on olemas veel üks liik küsimusi, mis ei paigutu ei empiiriliste ega formaalsete alla. Nende küsimuste tunnus on see, et neile pole võimalik vastata ei vaatluse ega arvutluse abil ning küsija ei tea, kust otsida vastust
formaalse küsimuse vastus sõltub ainuüksi arvutlusest. Empiirilised küsimused- aine või uurimsvaldkonna määrab ära nende küsimuste iseloom, mille vastuste leidmiseks nimetatud teadused on leiutatud. Küsimused on arusaadavad ainult siis, kui me teame kust vastuseid otsida. Näiteks, kui esitada kellegile küsimus: "kus on mu seljakott?", siis vastaja enamasti teab, mida vastuse leidmiseks teha, kuna empiiriliste küsimusete vastuseid saab tõestada katsete või vaatluste abil. Empiirilised küsimused on seotud kogemustega. 2. Kolmas küsimusteliik, ehk filosoofilided küsimused, ei paigutu kuidagi empiiriliste ega formaalsete küsimuste alla, kuna neile küsimustele (nt: "mis on aeg", "mis on elu mõte") pole võmalik vastata toetudes mingitele arvutlustele või vaatlustele. Filosoofilised küsimused enamjaolt seavad küsija nõutusse olukorda, kuna taolised küsimused ei sisalda vastuse suunas
objektiivne mitte sõltuv mõtlejast (teadvusest / inimesest), tema emotsioonidest, eelnevatest empiirilistest segajatest, taju ebatäiuslikkusest.. seega maailma ja reaalsuse kohta käiva teadmise juhtum, mis kehtib absoluutselt ja mille olemasolu on inimene võimeline registreerima ja õigesti tajuma. subjektiivne vastand objektiivsusele, mõtlejast, teadvusest sõltuv teadmise, tõe juhtum, kehtib ainult antud mõtleva subjekti, tema empiiriliste teadmiste ning emotsioonide puhul, teised teadvused ei pruugi selle teadmise kehtivust tajuda 2. Minu ja mu sõprade arutelud inimese teadmise üldise (eba)tõesuse kohta said alguse ühest üsna tühisest seigast. Nimelt olime koos ühe meie ühise tuttavaga, kes parasjagu maadles isikliku elu probleemidega. See inimene väitis, et antud hetkel ei ole ta oma emotsionaalsete probleemide tõttu võimeline objektiivselt mõtlema
Tulevikku pole sisuliselt võimalik uurida muul moel kui mineviku mustreid uurides. Juba asetleidnud sündmuste mustrite mõistmine võimaldab teha järeldusi tuleviku suhtes. Hea teema vastab küsimusele ,,Miks?". Selliste teemade käigus võiks uurija suuta selgitada või seletada põhjus-tagajärg seoseid. Vastus küsimusele ,,Kuidas?" ei ole sedavõrd väärtuslik, kuna kirjeldab vaid ühte-paari võimalikku lahendust mingile konkreetsele küsimusele. Ka kogutakse empiiriliste/rakenduslike töödega kuulsust üsna vähe (Kroos 2009). ,,Teaduslikes ringkondades väärtustatakse rohkem teoretilisi töid, milles tuvastatut on võimalik üle kanda teistele aladele. Sellega koguvad ka teadlased kõige rohkem kuulsust" (Kroos 2009). Nii nagu ütles kuulus Saksa psühholoog Kurt Zadek Levin: ,,Pole midagi praktilisemat ühest heast teooriast" (Sheldon ja Vansteenkiste 2006). Saunders, Lewis ja Thornhill (2007, 22) on hea teema kriteeriumid jaotanud kahte kategooriasse
leidma. Isach Berlin on jaotanud küsimused empiirilisteks ja formaalseteks, mis kergendab vastuste leidmist . Ta justkui annab kätte suuna kust valdkonnast vastust otsida. Empiirilised küsimused on seotud kogemustega, formaalsed küsimused aga matemaatika , loogika, grammatikaga jne. Kui keegi peaks küsima nõu, kuidasteatud grammatilist ülessannet lahendada siis on teada millisest valdkonnast vastust otsima peab. Leidub ka küsimusi, mida ei saa liigitada ei empiiriliste ega ka formaalsete küsimuste alla. Küsimused millele on raske vastust leida näiteks ,,Mis on aeg" liigitatakse filosoofiliste küsimuste alla. Siiski üritavad inimesed küsimusi liigitada kahte ossa, formaalsesse või empiirilisse, kuna filosoofiasse suhtutakse umbusklikult. 3) Autor suutis näidete abiga hästi oma teksti tõestada. Oleks vale arvata , et aine filosoofia ei ole otstarbekas või vajalik, sest see on alustalaks mõtlemisele, mõtisklemaks iseenda ja maailma üle.
Üldiselt võib küsimused jagada kolmeks eri tüübiks: a) empiirilised küsimused. I. Berlin kasutab selle näitena küsimust "Kus on mu mantel?". Selle küsimuse puhul vastaja teab, mida vastuse leidmiseks tuleks teha. Vastus on leitav vaatluse või katse abil ning seetõttu on ka küsimus arusaadav. b) Formaalsed küsimused. Selliste küsimuste puhul jõuab vastusteni läbi formaalsete distsipliinide: nt matemaatika, loogika jne. Empiiriliste ja formaalsete küsimuste puhul vastaja juba teab, millises suunas tuleks liikuda, et jõuda vastusteni. Paraku ei saa küsimusi lahendada vaid empiirilisi ja formaalseid küsimusi kasutades, sest siis jääksid paljud küsimused lahenduseta. C) Filosoofilised küsimused. Filosoofiliste küsimuste tunnuseks on see, et neile pole võimalik vastest leida ei vaatluse, katse ega ka matemaatika abiga. Näiteks küsimus "Mis on aeg?"
Kirjanduses õpitakse ajastuste klassikuid nagu näiteks romantismi ja renessanssi kirjamehi ning luuletajaid. 9. klassis lugesin romantismi ajastu üht suurimat teost, milleks oli Alexander Dumas ,,Kolm Musketäri." Samas, kui õpitakse grammatikat, siis toetutakse empiirilistele argumentidele. Näiteks see on fakt, et g, b, d ning k, p, t on sulghäälikud. Arvan, et kui inimene tahab olla haritud, siis ei piisa üksnes empiiriliste argumentide teadmistest. Sealt tuleb küll meie jaoks põhiteadmine, kuid samas arvan, et ka aprioorsete argumentidele peaks olema koht meie ajus. Risto Liiv 11c
Keelte liigitusalused Genealoogiline Areaalne Sotsiolingvistiline(kasutus ja staatus ühiskonnas) Tüpoloogiline Sotsiolingvistika teke ja olemus Traditsiooniline murdeuurimine ehk dialektoloogia Varieerumine-etnometodoloogia, sotsiaalsed võrgustikud, keeleline identiteet Sotsiolingvistika on keeleteaduse suund, milles empiiriliste meetoditega uuritakse keele kasutamist ühiskonnas. Varieerumine ---geograafiline-murded e. dialektid ---sotsiaalne(vanus, sugu, sotsiaalne klass)-sotsiolektid(släng)-idiolekt e üksikisiku keel ---situatsiooniline(stiil, formaalsuse aste, lambi laused ühesõnaga emotsioonist)- registrid Sotsiolingvistika uurimisobjektid ja meetodid Praktiline sotsiolingvistika(keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika) jm. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel.
Teaduslike uurimuste liigid: - empiiriline uurimus: selle käigus kogutakse uurimisobjekti kohta uusi andmeid ja analüüsitakse neid; mõnikord ei koguta andmeid ise, vaid analüüsitakse kellegi teise poolt varem kogutud andmeid, ka sellisel juhul on tegemist empiirilise uurimusega; - teoreetiline uurimus: selle käigus luuakse uusi ideid ja analüüsitakse olemasolevaid ideid; - ülevaateuurimus: vaheaste empiirilise ja teoreetilise uurimuse vahel, varem tehtud empiiriliste uurimuste tulemuste analüüsimine. Metaanalüüs (meta-analysis) ülevaateuurimuse kõige rangem vorm, varasemate empiiriliste uurimuste statistiline analüüs. Kuna teoreetiline ja ülevaateuurimus on vähem standardiseeritud ja raskemini etappidesse jaotatavad, siis käib järgnev jutt eelkõige empiirilise uurimise kohta. Empiirilise uurimise etapid Võib välja tuua järgmised etapid probleemi püstitamine, hüpoteesi püstitamine,
sümboliseerivad. Koopa mõistujutt Mida need asjad sümboliseerivad Päike Hüve idee Looduslikud asjad Ideed Looduslike asjade varjud Matemaatilised objektid Lõke koopas Päike Tehislikud esemed Empiirilise maailma olendid ja esemed Tehislike esemete varjud Empiiriliste esemete kujutised 4. Milliseid olemise valdkondi Platon eristab? Epistemoloogia põhisuunad: · Ratsionalism · Empirism · Transtsendentaalne kriitika · Fenomenoloogia · Pragmatism 5. Milliseid teadmise astmeid Platon eristab? Selgitage neid eristusi näidetega. Platon eristab 2 teadmise astet. Teadmine puudutab asjade erinevaid printsiipe. Mis on tegelik? Mis on tegelikkuse prinsiip? 6. Kas põhimõtteliselt on tegelikkust ja näivust võimalik eristada
Lisaks võib jääda mõtlema veel sellele, kas üldse vastus on olemas. Kui vastus on olemas, kust me selle vastuse saime? Kõik jääb üsnagi lahtiseks, kindlaid proovimismeetodeid ning fakte ei ole. 3. Astronoomiat võis nimetada filosoofiliseks haruks seetõttu, et otseselt polnud võimalik astronoomilistele küsimustele vastata. Astronoomilised küsimused olid sõnastatud nii, et ei osatud täpselt öelda, kas vastust pidi leidma empiiriliste või formaalsete vahenditega. Seega ei osatud juba küsimuste tõttu neid otseselt liigitada. Lisaks võis astronoomiliste küsimustega tegelemisel ette tulla nii empiirilisi, kui ka formaalseid küsimusi, puudus üks kindel suund. 4. Valgustusajastu filosoofid arvasid, et filosoofilised küsimused saab lahendada samade meetoditega, millega loodusteadlased lahendasid oma küsimusi. Mina usun, et filosoofilistele
Lisaks võib jääda mõtlema veel sellele, kas üldse vastus on olemas. Kui vastus on olemas, kust me selle vastuse saime? Kõik jääb üsnagi lahtiseks, kindlaid proovimismeetodeid ning fakte ei ole. 3. Astronoomiat võis nimetada filosoofiliseks haruks seetõttu, et otseselt polnud võimalik astronoomilistele küsimustele vastata. Astronoomilised küsimused olid sõnastatud nii, et ei osatud täpselt öelda, kas vastust pidi leidma empiiriliste või formaalsete vahenditega. Seega ei osatud juba küsimuste tõttu neid otseselt liigitada. Lisaks võis astronoomiliste küsimustega tegelemisel ette tulla nii empiirilisi, kui ka formaalseid küsimusi, puudus üks kindel suund. 4. Valgustusajastu filosoofid arvasid, et filosoofilised küsimused saab lahendada samade meetoditega, millega loodusteadlased lahendasid oma küsimusi. Mina usun, et filosoofilistele
Ateism Ateism, kui konkreetne seisukoht võib olla kas usk jumala(te) mitte- eksisteerimisse või teismi eitamine. Üldjoontes defineerituna on ateism usu puudumine jumalasse või jumalatesse nö. mitteusk. Paljud ateistid on omasõnul skeptilised kõigi üleloomulike olendite eksisteerimise suhtes, empiiriliste tõendite, mis oleksid võimelised jumaluste olemasolu tõendama, puudumise tõttu. Teised eitavad jumalusi filosoofilistel, sotsiaalsetel või ajaloolistel kaalutlustel. Kuigi paljud ateistid väidavad end järgivat sekulaarseid väärtushinnanguid, nagu näiteks humanism ja naturalism, puudub ateismil ühene filosoofiline tõekspidamine. Lisaks eelmainitule puudub mõnedes religioonides, nagu budism ja jainism, usk jumalasse kui reaalsesse isikusse, mistõttu võib ka neid
reegleid ja loogikat (faktilised küsimused). 2. Berlin lisas hiljem kolmanda küsimuste liigi, mis sisaldas küsimusi millel ei ole kindlaid vastuseid. Või kui on siis vastus ei anna kasulikke teadmisi. See on ühtlasi ka suurim erinevus esimese ja teise küsimuse ligi vahel. 3. Astronoomia oli varakeskajal filosoofiline, kuna astronoomilistele küsimustele ei leitud vastuseid vaatluste, katsete või arvutuste käigus, mis on iseloomulik teadusele. Hoopis leiti vastuseid mitte-empiiriliste arusaamade käigus, isegi kui vastus oli ebatõenäoline. Kuna ei teatud, kuidas astronoomilisi küsimusi lahendada. 4. Inimesed tõlgendavad maailma väga erinevalt. Igal inimesel on enda nägemus või teadmine mingist asjast. Esiteks usk, eks me kõik usu millessegi selles pole kahtlust, kuid osad inimesed on usule rohkem pühendunud kui teised. On inimesi kelle usk räägib, et Jumal on loonud maailma ja mida vähem patte teed seda paremat elu elad peale surma
sotsiaalfilosoofia huvitub eelkõige ühiskonnast kui tervikust ning inimesest selles ühiskonnas. Laiendades aga hüve ja õigluse küsimusi ühiskonnale, on filosoofia ka sotsiaalteadus. 3) Sotsiaalfilosoofia ja sotsioloogia: sarnasus ja erinevus? Võib eristada kolme lähenemist: 1. mingit erinevust ei ole 2. sotsioloogia on empiiriline teadus, filosoofia aga mitte. 3. otsitakse kompromissi esimese ja teise vahel. Sotsioloogia põhiülesannet nähakse empiiriliste uurimuste tehnika ja erinevate võtete välja töötamises. Subjektiivne sotsioloogia e. sotsiaalfilosoofia kogemuslikku teadmist eristatakse rangelt hinnangulisest arutelust; ühiskonnas ei ole objektiivseid seduspärasusi, on vaid huvid ja eesmärgid (K. Marx). 4) Milline on tsiviilühiskonna ja riigi vaheline suhe demokraatlikus ühiskonnas? Kas Eesti ühiskond on demokraatlik? Ühiskond koosneb kahest osast: riigist ja tsiviilühiskonnast.
teadusuuring ilma hästi teostatud juhtumianalüüsita on nagu teadus ilma näideteta ning teadus ilma näideteta on tulemusteta teadus. 3.2 Võrdlev analüüs Kui juhtumianalüüs on kohaldatav ainult ühele juhtumile ja statistiline uuring mitmetele juhtumitele, siis võrdlev analüüs jääb nende kahe vahele olles kohaldatav mõnele (st vähemalt kahele) juhtumile (Lijphart, 1971, 691). Võrdlevat uuringut nimetatakse empiiriliste väidete uurimiste baasmeetodiks. Võrdlev uuring keskendub mõõtmiste asemel empiirilistele suhetele uuritavate objektide vahel. Nagu teised kaks fundamentaalset uurimisstrateegiat eksperiment ja statistiline uurimus -, põhineb võrdlev uuring kahe või enama uuritava objekti vahelistele seostele olukorras, kus kõik teised tingimused jäävad samaks (ceteris paribus) (Lijphart, 1971, 682-683). Sisuliselt on võrdleva analüüsi näol tegemist statistilise meetodiga, milles on vähem
liigitamine DIALEKTOLOOGIA murdeuurimine VARIEERUMINE vaheldumine TEKSTILINGVISTIKA uurimisobjektiks on terviktekstid VASTLUSANALÜÜS uuritakse reaalseid vestlusi PRAGMAATIKA uurib keelenähtuste tõlgenduste sõltuvust keelevälistest situatiivsetest faktoritest KRIITILINE LINGVISTIKA püüab seletada keele ja ideoloogiate ning keelekasutuse ja võimukasutuse seoseid PSÜHHOLINGVISTIKA keskendub keeleprotsessi selgitamisele empiiriliste, eelkõige psühholoogias kasutavate meetoditega. Tähtsamateks uurimisobjektideks on kõne tootmine ja tuvastus: Mis juhtub meeles, kui keegi räägib või mõistab keelt? LOGOPEEDIA keele- ja kõnehäirete uurimine KLIINILINE KEELETEADUS kõnehäirete uurimisel kasutatakse lingvistilisi analüüsimeetodeid FILOLOOGIA keeleteadus SÜNKROONILINE UURIMINE selle all mõeldakse uurimise toimumise ajal kasutusel olevate keelevariantide kirjeldamist või/ja analüüsimist
Kui i diskonteerimismäär, diislikütus, autobensiin ja lennukipetrool. see tingimus on täidetud, saab üldkogumi n aastate arv. Seejuures on tegemist kas sissetulekute näitajaid valimi põhjal hinnata niisamuti (rahasissevoogude) diskonteerimata ehk Primaarenergia ressursid on aasta alguse nagu empiiriliste uuringute puhul, kuid lihtsa tasuvusajaga, mis ei arvesta varu, toodangu ja impordi summa. lisaks on võimalik hinnata ka tulemuste rahavoogude väärtuse muutust ajas, või siis kvaliteeti
5. Riikliku statistika üldkorralduse põhimõtted. Riiklikus statistikas on rahvusvaheliselt tunnustatud meetodiks tõenäosuslik valikuuring. Tõenäosuslike valikuuringute teoorias puudub mõiste esindav valim. Tõenäosuslik valim peab rahuldama nelja tingimust, millest tähtsaim on järgmine: üldkogumi mistahes elemendi valimisse sattumise tõenäosus peab olema teada. Kui see tingimus on täidetud, saab üldkogumi näitajaid valimi põhjal hinnata niisamuti nagu empiiriliste uuringute puhul, kuid lisaks on võimalik hinnata ka tulemuste kvaliteeti. Tõenäosuslike valikuuringute puudus on see, et need nõuavad üldkogumi nimekirja olemasolu. Vastava nimekirja (registri) loomine ja ülapidamine on aga kallis. Eestis tegeleb riikliku statistikaga Statistikaamet, mille töö korraldamiseks on igal statistikaharul oma objektide hulk (üldkogum), mille kohta andmeid kogutakse. 6. Üldkogum ja valim statistikas. Üldkogum
kui nad ei ole tajutud. Ning objektide tajumine on suures osas tajusõltumatud. Neljandaks need objektid on ka võimelised säilitama omaduste tüüpi mida me tajume e. objektid säilitavad oma omadused ka siis kui me neid ei taju. Ka need omadused on tajusõltumatud. Viiendaks uskumuseks on see, et oma meelte abil me tajume maailma vahetult ja täpselt nii nagu see on. Naiivne realism erineb teaduslikust realismis. Teadusliku realismi kohaselt on loodusteaduste ja teiste empiiriliste teaduste teoreetilised objektid või vähemalt osa neist tõesliselt olemas ning teaduslikud teooriad on tõesed. Naiivne realism siis teiselkäel ütleks, et objetid tõesti omavad selliseid omadusi mida me neile omistame nt. värvust. Teaduslik realist oli John Lock ja ta ütles, et maailm sisaldab ainult esmaseid omadusi ja teised omadused on täisesti subjektiivsed. Naiivse realismiteoorial on ka palju puudusi. Sama objekt võib erinevatele inimestele tunduda teistsugusena
3. Kirjeldage Platoni koopa allegooriat ja selgitage, mida selle mõistujutu elemendid sümboliseerivad. Mõtledava vald kõik see, mis on koopast väljas. Koobas sümboliseerib meie olemist meie kehas. Päike hüve idee Looduslikud asjad ideed Looduslike asjade varjud matemaatilised objektid Nägemise kaudu ilmuv vald koobas ja kõik seal toimuv. Lõke koopas päike Tehislikud esemed empiirilise maailma olendid ja esemed Tehislike esemete varjud empiiriliste esemete kujutised 4. Milliseid olemise valdkondi Platon eristab? Mõteldava vald meie vaimsele pilgule avanevad asjad, mis on mulle näha minu mõistuse silma läbi (2+2=4). Mõtlemine avab pilgu. Nägemise kaudu ilmuv vald see maailm, mida silmadega näen kui ma need avan 5. Milliseid teadmise astmeid Platon eristab? Selgitage neid eristusi näidetega. Eikassia kujutlemine, kõik see, mida tavateadvus peab tõeliseks teadmiseks. Oskus
16. Kahe juhusliku argumendi funktsioon F(Z), kui Z = X+ Y 17. Ühtlaste jaotuste summa ja normaaljaotuste summa f(x)=1/a ja f(y)=1/a intervallis !0 & 2f@ g(z) = 0 kui z 0, g(z) = z/4a2 kui 0 z 2a, g(z) = 1 z/4a2 kui 2f z 4a, g(z) = 0 kui z 4a. Norm jaotusel keskmiste ja dispersioonide summa uuele. 18. Jaotuste kujutamine graafikuna. Histogramm. Polügon Teoreetiline ja empiiriline 19. Hüpoteesi kontroll, et põhikogum jaotub normaaljaotuse järgi, 2 testiga Empiiriliste ja teoreetiliste sageduste erinevus; n'i = n h (ui) / D> (ui); 2yf,k ] (ni n'i)2 / n'i; k = s 3; 20. Matemaatiline ootus ja tema omadused M(X) = xkpk., M(X) = xf x dx ; M(c) = c; M(X+c) = M(X)+c 21. Dispersioon ja tema omadused D(X) = M(X -MX)2, D(X) = (xi - x)2 ni / ni; D(X) = M(C - C)2 = 0; D(X+Y) = DX + DY; D(XY) = MX2 MY2 (MX)2 (MY)2
Objektiivne ja subjektiivne maailmatunnetamine Minu jaoks on elementaarne, et maailma saab tunnetada füüsiliste meeltega ehk seda mida ma kuulen, näen, maitsen, kombin ning kogen. See on maailma subjektiivne tunnetamine. Aga on erinevaid meetodeid, mis seletavad maailma empiiriliste uurimustööde kaudu. Need teadustööd kirjeldavad nähtusid, mille eeldustel on koostatud statistikad, millest on omakorda kujunenud erinevad teooriad. Neid teooriaid püütakse uute faktidega ja ajaga kas kinnitada või ümber lükata. Näiteks Darwin väitis oma evolutsiooniteoorias, et liigid on ajalooliselt muutuvad ning võivad pärineda teineteisest. Tänapäeval on olemas aga väited, mis lükkavad Darwini teooriat ümber.
Kvantitatiivsed uurimused on tugevalt standardiseeritud, enneandmekogumist peavad teoreetilised mõisted olema üksikasjalikultoperatsionaliseeritud, täpselt peab olema määratletud, milliseidtunnuseid uuritakse, millised väärtused on oluliste omaduste indikaatoriteks jne. Kvalitatiivsete uurimuste puhul on esialgne materjal vähem struktureeritud, operatsionaalsed definitsioonid pole väga detailsed,empiiriliste nähtuste ning teoreetiliste mõistete seos alles selginebuurimuse käigus. Teooria mõisted pärast empiirilist andmekogumist. 3.Selgitage, milles seisnevad kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete uurimismeetodite põhimõttelised erinevused. Kvalitatiivsed tuginevad pigem inimteadustest lähtuvale sotsioloogilisele paradigmale. Eesmärgiks mõista subjektide käitumist, tuua välja subjektiivseid tähendusi, mida inimesed oma tegevusega seovad. Kvantitatiivsed
jaoks. (Riiklik alkoholipoliitika, 2009:1) Käesolev referaadi eesmärgiks on avada alkoholipoliitika olemus ning kirjeldada alkoholi tarbimisega seotud tendentse Euroopa riikides. Alkoholipoliitika lahutamatu osa on hinnakujundus ning selle regulatsioon. Seetõttu on referaadis keskendutud ka hinnapoliitikale ja erinevatele meetmetele alkoholituru reguleerimisele. Referaadis on kajastatud erinevate empiiriliste uuringute kokkuvõtted, mis on uurinud alkoholi hinna mõju tarbimisele ja sotsiaalsetele tagajärgedele. Eesti on alkoholitarbimise mahult Euroopa riikide edetabelites jagamas esikohti, mistõttu on alkoholist tingitud kahjud ka riigis ulatuslikud. Alkoholi kahjulikkuse teema on sellest tingituna muutunud viimaste aastatega väga aktuaalseks. Seetõttu on referaadis välja toodud ka Eesti alkoholitarbimisega seonduv ja kirjeldatud lühidalt alkoholi mõju inimeste tervisele. 1
legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Arhitektuuris on romantismiajastule iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutamine. William Blake Muistsed ajad Realism teadusfilosoofias on seisukoht, mille kohaselt loodusteaduse ja teiste empiiriliste teaduste teoreetilised objektid või vähemalt osa neist on tõeliselt olemas ning teaduslikud teooriad on ligilähedaselt tõesed. Teooriad räägivad tegelikult olemasolevatest vaadeldavatest ja mittevaadeldavatest asjadest, omadustest, protsessidest ja sündmustest ning nad on põhijoontes tõesed, kuigi nad võivad teatud osas olla ekslikud. Realismi võib pidada tervemõistuslikuks arusaamaks teadusest. Realismis on nähtud loomulikku seletust, miks loodusteadus on edukas: miks
Keelefilosoofia mis on keel? Milline on keele ja inimese vahekord? Mida keel eksistentsiaalses mõttes inimese jaoks tähendab? Mis on keele ja sõnade olemus, tähistamisvõime, kommunikatsioonivõime? Kultuurifilosoofia mis on kultuur? Milline on kultuuri ja inimese vahekord, kultuuri roll inimeseks olemisel? Kultuuride paljusus ja erinevused, kultuurirelativism. 2. Kuidas on võimalik määratleda ilu? Platon ilu on vahend tänu millele me suudame oma empiiriliste meelte abil tajuda midagi teispoolset. I objektiivse ilu teooriad: - ilu on harmoonia - ilu on demiurgilise mõtte vorm - lõpmatuse lõplik vorm II subjektiivse ilu teooriad: - Hume: ,,Ilu ei ole asjades enestes asuv kvaliteet: ta eksisteerib vaid inimvaimus, mis teda vaatleb." - Kant: ,,Ilu kogemine on eesmärgipärasuse tajumine ilma eesmärgita." 3. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost?
Max Weber (1864-1920). Peame mõistma sotsiaalset tegevust nende seisukohast, kes seda kogevad. Sotsioloogia ülesanne on inimese sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine. Mõistmine (Verstehen). Sotsiaalteadused on olemuslikult erinevad reaalteadustest. Selleks, et inimtegevust seletada, ongi vaja mõistmist. 3. Sotsioloogiliste uuringute läbiviimine. Vastus: Teaduslik uurimus eeldab uurijalt teatud protseduurireegleid: objektiivsus, empiiriliste andmete kogumine, uurimistuemuste avaldamine. Objektiivsus-uurija annab endale aru, kuidas tema enda suhtumine, väärtused, veendumused võivad mõjutada uurimistulemusi. Empiiriliste andmete kogumine-ei saa oletada, vaid küsima peab inimestelt endilt. Oluline, et õigeid küsimusi küsitaks õigetelt inimestelt. Valim ja üldkogum. Uurimistulemuste ja kasutatud metodoloogia kirjelduse avaldamine oluline selleks, et soovi korral saaks teha kordusuuringuid. 4
allikaks mõistust.1 Empirismis toimub argumenteerimine vastavalt loogika reeglitele ja seadustele.2 Ratsionalismis toimub aga argumendi pealesurumine selle tõesusest või väärusest sõltumata. Empiirilised argumendid on ratsionaalsed ning objektiivsed: nad tõestavad väite veenvamalt. Aprioorsed argumendid on seevastu kaudsed või spekulatiivsed: nad ei tõesta teesi piisavalt. Oskus teha loogilisi, põhjendatud ja objektiivseid otsustusi etendab määravat rolli kodanikukompetentsuses. Empiiriliste argumentidega põhjendatakse, aprioorsete argumentidega püütakse veenda psühholoogiliselt.3 Õppiminegi on suur üldistamine. Nii õpitakse koolis selgeks matemaatika teoreemid ja keelereeglid- kõike pole võimalik ise praktiliselt kogeda. Seega ei saa alati empiiriliste ja aprioorsete argumentide vahel tõmmata ranget piiri. Kõik sõltub kontekstist! 1. Kaldjärv 2007, 17 2. Kaldjärv 2007, 18 3. Kaldjärv 2007, 21
Lisada võib loodusliku bituumenit. 4. Millistes kihtides kasutatakse asfaltbetooni. Nimetage need ja kuidas neid tähistatakse lühendatult ? Asfaltbetooni kasutatakse teekatendite kulumiskihtides, siduv- ja tasanduskihtides ning aluskihtides(kandevkihtides). Kulumiskiht – surf, siduvkiht või tasanduskiht – bin, kandevkiht – base. 5. Millised peanõuded omaduste suhtes esitatakse asfaltbetoonile, millised nõuded kuuluvad empiiriliste nõuete hulka ? Peanõuete hulka kuuluvad terastikuline koostis, minimaalne ja maksimaalne poorsus, veepüsivus kaudsete tõmbetugevuste suhte kaudu, kattuvus ja homogeensus., kulumiskindlus ning deformatsioonikindlus Empiiriliste nõuete hulka kuuluvad minimaalne sideaine sisaldus, pooride täidetuse minimaalne ja maksimaalne väärtus, minimaalne skeletipoorsus, poorsus 10 güratsiooni järel, segu temperatuuri piirväärtused ning nõuded lisanditele. 6
juriidilised teenused ebakindlamas, võõramas majanduskeskkonnas) või riskide realiseerumise järelmitega tegelemise kujul (varade ülevõtmine või hävimine, kohtukulud). Rahvusvaheliste firmade vara käekäigust on väga huvitatud omanikud, kellele tegevjuhtkond peab aru andma saavutustest ja ebaõnnestumistest, ka võõrastes piirkondades. Majanduskeskkonna riskid kajastuvad selles, kuidas on tegevus üles ehitatud, mis tüüpi tehinguid firmad kasutavad. Empiiriliste uuringutega on tuvastatud, et firmad eelistavad suurema vertikaalse hierarhilisusega valitsemismudeleid horisontaalsetele seostele, kui (turu)vahetustehingud on seadustega halvasti kaitstud. Samuti on näidatud, et uutel tehnoloogiatel põhinevad firmad sisenevad võõrastele turgudele muudel võrdsetel tingimustel hiljem kui massitootmisfirmad, teenuste valmistajad hiljem kui sama valdkonna töötleva tööstuse firmad. Oluline on tootmiseks vajaliku informatsiooni tüüp
konkreetseid töötingimusi. Elektrimootori nimivõimsuse Ne määramiseks peab teadma reduktori kasutegurit ηr. Siis kus N on võimsus reduktori väljundvõllil. Reduktori võllide orienteeriv arvutus. Hammas- ja tiguülekannete arvutus. Laagrite valik. Reduktori eskiisjoonis. Võllide lõplik arvutus. Reduktori kere konstruktsioonielemendid määratakse empiiriliste valemitega, mida võib leida masinaelementide teatmekirjandusest.
Leibniz-kujutab tegelikkust põhiliselt vaimsetest monaalidest koosnevana, siis see on väide maailma kohta. Aristoteles - aktuaalsuse ja potsentsiaalsuse eristus toob välja ühe maailma enese põhijoone – nii nagu Aristoteles seda näeb. Bergson-vitalism. b) Arusaam filosoofiast kui mõtlemisest maailma üle mõtlemise üle jätab kõrvale ajastudiagnoosi kui filosoofia ühe põhieesmärgi. c) Rosenbergi arusaam jätab kõrvale filosoofia, kus diskursust arendatakse empiiriliste, ajalooliste ja partikulaarsuste kirjeldustena. d) Elufilosoofia probleemistik jääb kõrvale. Kuidas peab inimene oma elu elama? Rosenberg – on olemas filosoofiline tehnika, kuid pole olemas filosoofilisi tehnoloogiaid. Põhimõtted: filosoofiaga tegelemisel pole muud moraali kui selguse ja järjekindluse ranged vaimsed põhimõtted. Filosoofia võime haakuda väljaspool asuva tegelikkusega pole oluline.
Kanti veendunud, et matemaatika on mitte analüütiline ja diskurssiivne, s.t. mõistetest tulenev teadmine, vaid sünteetiline – kaemusele toetuv intuitiivne teadmine. Seletamist vajabki siin nüüd see, kuidas saab üks ja sama teadmine olla ühtaegu nii aprioorne kui ka kaemusele toetuv? Tundub enesestmõistetav, et need kaks iseloomustust välistavad teineteist. Lisaks vajab seletamist ka see, kuidas saab matemaatika kui aprioorne teadmine siiski leida loodus- teadustes edukat rakendamist empiiriliste loodusnähtuste kirjeldamiseks? Newtoni füüsika on reaalselt olemasolev, empiirilist rakendust omav teadus ja ühtlasi ka matemaatiline teadus. Miks peaks aprioorne, s.t. kogemusest sõltumatu teadmine, oma aprioorsusele vaatamata kogemusega kooskõlastuma? Vt. “Prolegomena …” § 6, 7, 8 ja märkus I. Matemaatilise teadmise eripära filosoofilise teadmisega võrreldes . Juba aasta-
Samasugune definitsioon käib kunsti, religiooni, perekonna jms. kohta. Teaduse kui institutsiooni staatus on Euroopa kultuuriruumis uusajal kasvanud, seepärast ongi kooliharidus eelkõige teadusekeskne. Samas on religiooni staatus pigem langenud. Teaduse põhikomponendid: 1. Empiiria - uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. 2. Teooria - olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta KOOLIASJAD onenote Page 2 Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud). Teaduse eesmärgid: 1. Kirjeldamine Kõige primitiivsem teaduse eesmärk on uuritava ainese kirjeldamine. See
Teadus on institutsioon mille staatus on uusajal Euroopalikus kultuuriruumis kasvanud, sellepärast ongi kooliharidus eelkõige teaduse-keskne; religiooni staatus on pigem langenud. Teaduse põhikomponendid 1. Empiiria, empiiriline uurimistöö uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. 2. Teooria olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühe või teise komponendiga (empiirikud ja teoreetikud). Teaduse eesmärgid 1. Kirjeldamine. Kõige primitiivsem teaduse eesmärk on uuritava ainese adekvaatne kirjeldamine. See võib toimuda loomulikus keeles või spetsiifilise teaduskeele (näiteks statistika) abil. 2. Seletamine
Teooria: süstemaatilised ideed mingi valdkonna kohta, ütleb empiiriale mille kohta andmeid koguda. Need kaks peaksid toimuma koos, harmooniliselt. Teaduslike uurimuste tüübid: · Empiiriline uurimus uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta, nende analüüs ja tõlgendamine · Teoreetiline uurimus uute ideede loomine ja analüüs · Ülevaateuurimus ülevaate andmine varem tehtud empiiriliste uurimuste tulemustest · Meta-analüüs varem tehtud emp.uuringute statistiline analüüs (nö uurib uurimust) · Metodoloogiline uurimus põhieesmärgiks on uurimismeetodi proovimine, mitte uue sisulise teadmise saamine Empiirilise uurimise etapid: 1. Probleemi püstitamine 2. Hüpoteesi püstitamine 3. Andmete kogumine 4. Andmete analüüs 5. Järelduste tegemine Vahet aga pole mis järjekorras neid teha, peamine, et andmed on õiged ning kõik sobib.
200 HB. Kõvasulami kuuliga võib mõõta kõvadusi kuni 650 HB. Sel juhul käsutatakse tähistust HBW. Seega ei katsetata Brinelli meetodiga suure pinnakõvadusega karastatud teraseid. Samuti ei saa Brinelli pressil katsetada suuremõõtmelisi ja väikseid detaile, õhukest lehtmetalli ja mittemetalle. Brinelli kõvadusarvu HB järgi võib ligikaudselt hinnata katsetatud materjali tõmbetugevust ob empiiriliste seostega: väikese süsiniku sisaldusega terased Rm~0,36 HB malmid Rm~0,12 HB Rockwelli meetod Selle meetodiga määratakse karastatud teraste kõvadust Rockwelli pressi (joon. 1.15.) abil teraskuuli jälje sügavuse järgi (joon 1.16), kui kuuli läbimõõt on 1,588 mm (1/16") ja survejõud 980 N(100 kgf), või teemantkoonusega, mille tipunurk on 120°, survejõud 580 N(60 kgf) või 1470 N (150 kgf), vastaval skaalal A, B või Cindikaatorkellal. Joonis 1.15. Rockwelli press.
uuringu läbiviimiseks peab varuma piisavalt aega. Uurimisviis õib tugineda nii kvalitatiivsetele kui kvantitatiivsetele andmetele, levinumad meetodid on intervjuu, vaatlus ja küsimustikud. Andmetena võib kasutada ka näiteks õpilaste tagasisidet, veebiarutelusid, tunnis antud ülesandeid, õpilaste ettekandeid jne. Põhistatud teooria – Põhistatud teooria on kvalitatiivne uurimisviis, mille eesmärk on empiiriliste andmete alusel genereerida hästi põhjendatud teooria või hüpoteese. Eristatakse nelja olulist suunda – klassikaline, interaktsionistlik, positivistlik ja konstruktivistlik. See koosneb kindlatest põhimõtetest ja protseduuridest ning erinevatest analüüsi- ja tõlgendamismeetoditest, mille käigus uuritava nähtuse/objekti kohta tekib põhjendatud ja tõendatud teoreetiline teadmine, näiteks põhjus- tagajärg seos teiste nähtustega
millega tõenäoliselt kõik nõustuvad. On ju tõesti nii, et me kõik hindame uute väidete (uue informatsiooni) usutavust selle järgi, kuivõrd see on kooskõlas meie seniste tõekspidamistega. 15 Me kõik püüame oma tõekspidamistest luua kooskõlastatud süsteemi ning seepärast peame loobuma nii mõnestki senisest uskumusest. Vaatamata sellele võib tõe koherentsiteooriale (juhul kui seda püütakse rakendada empiiriliste väidete puhul) esitada vähemalt kolm vastuargumenti.16 Esiteks, pole välistatud, et on võimalik luua mitmeid koherentseid väidete süsteeme. Teiseks, tõesust koherentsuse kaudu defineerides tekib definitsioonis ring. Nimelt on asi selles, et koherentsust saab defineerida ainut tõesuse kaudu: kaks väidet on koherentsed siis ja ainult siis kui nad saavad olla korraga tõesed. Neil ei ole muud koherentsuse kriteeriumi kui ainult see.
reaalsetest olemustest Sõnad ei ole midagi muud, kui meie ideede sümbolid. Nad on ideede meelevaldselt valitud tähistused. Ideed on tõelised ja vahetud märgi täitjad. Ideed jagunevad: -- Lihtideed tihedus, liikumine, vorm, kus predikaat ei koosne liitmisest -- Kompleksideed mõistuse ühendava võime kaudu liidetud tervikuks ilu, inimene Kompleksideede moodustamine 1) lihtsate ideede summeerimine -- empiiriliste substantside keerulised ideed 2) võrdlemine -- suhete ideed täiuslik, vanem, suurem 1+2 + abstraheerimine -- üldideed kuld, hobun Wilhelm von Humboldt 17971835 Antropoloogia pragmaatika seisukohast keele vastuolulisus: antinoomiad · keel ja mõtlemine · märgi suvalisus ja keele elementide (keele struktuurist lähtuvalt) motiveeritus sõna on üksikmõiste märk, kuid on raske ette kujutada, et keel sai alguse välismaailma esemete nimetamisest
Milline on Popperi kriitika uusaegse epistemoloogia (empirismi ja ratsionalismi) aadressil? Tunnetusteooria traditsioonilised süsteemid tulenevad "jah"- ja "ei"-vastustest küsimustele teadmise allikate kohta. Need ei hakka sellistele küsimustele kunagi vastu ega vaidlusta nende põhjendatust, selliseid küsimusi võetakse täiesti loomulikena ning paistab, et keegi ei näe neis midagi halba. Miks on Popperi sõnul loogiliselt võimatu jõuda teadmiste empiiriliste algallikateni? ,,Igal tunnistajal tuleb oma seletuses kasutada tervet hulka teadmisi isikute, paikade, asjade, keelekasutuse, konventsioonide jne. kohta. Ta ei saa usaldada üksnes oma silmi ja kõrvu ... Viimane tõsiasi aga püstitab uusi küsimusi, mis puudutavad juba tunnistaja teadmiste neid külgi, mis ei põhine vahetul vaatlusel. Nii on loogiliselt võimatu püüda plaanipäraselt jõuda teadmise algallikani tee selleni oleks lõputu."
olemas kohtud, mis peavad kindlaks tegema, millised on olemasolevad normid ja millal neid on rikutud, ja määrama rikkumise eest karistused ja hüvitused; ja viiendaks on olemas seadusandlus uute normide tegemiseks ja vanade tühistamiseks. Need [eeltoodu] oleksid justkui pertseptuaalsed faktid. Paraku on sellisest tervele mõistusele apelleerivast miinimumist lootusetult vähe õiguse analüüsi alustamiseks. Esiteks, tegemist ei ole pelgalt empiiriliste faktidega, need on sotsiaalsed faktid; sotsiaalsete faktidega seotud episteemilised mehhanismid ehk sündroomid – need mis tekitavad meis uskumusi ühiskondlike suhete ja seisundite kohta – on aga oluliselt erinevad pertseptuaalsete faktide sündroomidest. (Pertseptuaalne – taju, objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses meelte kaudu.) Teiseks, nimetatud faktid näitavad õiguse legaal-dogmaatilist olekut (kui selline on üldse
Käesoleva sajandi esimesel poolel majandusteoreetilise mõtteviisi peasuunana valitsenud neoklassikalise koolkonna kasvuteooriad on (igaüks omal kombel) kokku võtnud N. Kaldor, S. Kuznets, W. Lewis ja R. Solow oma viiekümnendatel aastatel ilmunud paljutsiteeritud artiklites. Uuesti sattus teema uurijate huviorbiiti üheksakümnendatel. Üheks põhjuseks oli asjaolu, et varasemates teoreetilistes mudelites esitatud seisukohad ei leidnud empiiriliste uuringute tulemusena kinnitust. Ka on viimase poolsajandi jooksul muutunud nii majandustingimused kui ka inimeste hoiakud, mis ongi sundinud uurijaid probleemile uue vaatenurga alt lähenema. Poliitikutele on alati meeldinud lihtsad lahendused. Nii ultraliberaalse majanduspoliitika pooldajate (turufundamentalistide) loosung "kasta tuleb seda kapsast, mis kasvab" kui ka heaoluühiskonna apologeetide hüüdlause "heaolu kõigi jaoks" on ühekülgsed lähenemised,
normidega, mis on kehtiv õigusena. Üldiselt on õigusteaduse alal tegeleva inimese huvitatus teadmistest siiski lähedasem kohtuniku kui ühiskonnateadlase omale. Õigusteadus on normide uurimise teadus. Õigusteadlane ei käsitle kunagi konkreetseid üksikjuhtumeid. Õigusteadusega ei liitu rakendamiselemente. Teadusliku tõlegendamise sisuks on tüüpjuhtumite vaatlemine. Õigusteaduslikud otsustamispõhimõtted erinevad oma tüübilt empiiriliste teaduste meetodite põhimõtetest. Õigusteadus on õigusteadus erinevuste tõttu. Õigusteadus ei saa anda vajalikke tõlgenduslikke teadmisi. Õigusteadlane peab oma tõlgenduse konstrueerima sama moodi nagu kohtunik. Õigusteadlane on seotud samade õigusallikate ja järelduspõhimõtetega, kui kohtunik. Eraldatakse üksteisest süsteemisisene ja teadmuslikult sisene vaatenurk. Esimene puudutab seaduse rakendajat. Seaduse rakendaja peab pidama kinni normidest, mis on talle ette nähtud. Ta
Looming. 1956-1968/70 liberaliseeriv, inimnäoline nõukogude ajakirj. PAGULASAJAKIRJANDUS: USAs ,,Uus Ilm", Soomes ,,Malevlane". Laagrilehed põgenikelaagrites. Rootsis, Saksamaal, Inglismaal. 6-8 korda aastas. Ajakirjad: ,,Meie tee", ,,Tulimuld". + eestikeelsed raadiosaated: Ameerika Hääl. Mark, Arro, Helbemäe EESTI 60ndatel. Televisioon, tiraazid taas kasvavad. 54 TÜs ajakirjanduse õpetuse algus. Erinevuste kasv ametliku ja vabama ajakirjanduse vahel. Meediakasutus massidesse. Empiiriliste meedia-uuringute algus. ,,Horisont", ,,Siluett", ,,Eesti Loodus", ,,Pikker". Päevalehtede struktuur: Riik ja päevauudised; propaganda, Eesti; Maailm, välis ja sport; Varia järjejutt, tele- ja raadiokavad 1970-1986/87 stagnatsioon Tsensuuri ja kontrolli tugevnemine. Inimlähedasemad teemad. Pere, kodu, tarbimine. Meelelahutuslikkus. Meisterlik reportaaz. Peened vihjed. palju rutiinset materjali. NV-l palju kultuuri, palju välisautoreid, ideologiseeritud uudiste- ja fotovalik
alusel kontrollime igat üksikut vaatlust, et kas viimane vastab sellele seadusele. 4. Milles seisneb demarkatsiooniprobleem? Probleem, kuidas määratleda piiri, mis eristab tõelist teadust, mis peaks õigel viisil arvestama tõendeid ja eksperimente, ebateadusest, mis seda ei tee 5. Kuidas positivistid selle lahendasid? 6. Kuidas lahendab Popper demarkatsiooni-probleemi? Karl Popperi teadusfilosoofia järgi on empiiriliste teaduste (sealhulgas loodusteaduse) uurimisainet puudutav teoreetiline väide või teooria teaduslik ainult juhul, kui see on põhimõtteliselt falsifitseeritav ehk kummutatav ehk ümberlükatav vaatluste ja katsete põhjal. See on Popperi lahendus demarkatsiooniprobleemile. 7. Kogemus kui meetod mida see tähendab? 8. Kuidas mõistab Popper objektiivsust? 9. Kui Te peaksite olema Popperi oponent, kuidas tema vaateid kritiseeriksite?
Pakub protseduure, millega selgitada ühe seisukoha ülimus teise suhtes. 6. Induktsioon ja deduktsioon kui teadusliku seletuse erinevad viisid. (õpik) Induktsioon: Uskumus, et empiirilised vaatlused on primaarsed Andmed ja teooria on olulised Teadus liigub praegu andmetelt teooriale Sotsiaalse logelemise puhul oleks induktiivne positsioon, et eksperimentidest saadud faktid sotsiaalse logelemise kohta viisid vastuste hajutatuse teooriani. Probleemiks on empiiriliste uuringute lõplikus piiratud ulatus Indutseeritud teooriad on esialgsed ideed, mitte lõplikud tõed - probleemiks autoritaarse meetodi puhul Isegi kui andmed kinnitavad oletusi, ei tähenda, et teooria peab paika. Deduktsioon: Teooria liigub andmeteni Sotsiaalse logelemise puhul juhtis empiirilised uuringud, üldisem hajutatuse teooria annab meile sotsiaalse logelemise mõistmise
kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetiline käsitlus, mis on magistritöö autori originaalne panus. Teoreetiliste materjalide valimiseks on mitmeid võimalusi, autor eelistab kasutada praktilise suunaga materjale, kuna ühest küljest kaitstakse käesoleva tööga kutse- magistri kraadi ja teisest küljest soovitakse leida lahendus pragmaatilisele uurimis- probleemile. Seega annavad esimesed kolm alapeatükki aluse empiiriliste uuringute suunale ja metoodika valikule. Empiiriline osa koosneb kolmest alapeatükist. Esimeses alapeatükis uuritakse Pärnut kui turismisihtkohta olemasolevate andmete põhjal. Teises alapeatükis edastatakse Pärnu kuurordiajaloo eksperdi arvamus ning käsitletakse valitud huvigruppide Eesti pereturisti ja kohalike elanike uurimistulemusi vastavalt autori läbiviidud uuringutele. Vastajaid valitakse lähtuvalt kvalitatiivuuringu kulust ja selle käigus tekkivatest vajadustest
annaabi.ee 
