Soojusmajandus, eksami küsimused ja vastused (0)

A.
1. Primaarenergia , primaarenergia ressursid ja varustatus.
Primaarenergia on naturaalsest allikast saadud energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata. Eestis toodetavast kütusest kuuluvad siia põlevkivi, kütteturvas, küttepuud, puidujäätmed ja biogaas ; imporditavast kütusest kivisüsi, maagaas, vedelgaas, raske ja kerge kütteõli, diislikütus, autobensiin ja lennukipetrool.
Primaarenergia ressursid on aasta alguse varu, toodangu ja impordi summa.
Primaarenergiaga varustatus on võrdne kogutarbimisega, kaasa arvatud kadu hoidmisel ja vedamisel ning saadakse primaarenergia ressurssidest ekspordi ja aasta lõpu varu lahutamise teel.
2. Energia lõpptarbimine, sisemaine kogutarbimine, muundatud energia.
Energia lõpptarbimine on energia, mis on saadud ja tarbitud pärast kõiki vahepealseid muundamisi teisteks energialiikideks ( elektrienergia , soojus , kütus). Lõpptarbimisse ei kuulu energia kasutamine mitteenergeetilisteks vajadusteks , elektrijaamade omatarve ega kadu.
Energia sisemaine kogutarbimine (i.k gross inland consumptiuon) kujutab endast muundatud energia, energiasektori omatarbe , mitteenergeetilisteks vajadusteks tarbitud energia ja energia lõpptarbimise summat.
Muundatud energia on energia, mis on saadud primaarenergia muundamisel. Siia kuulub elektrienergia, soojus, turbabrikett, põlevkiviõli, põlevkivikoks ja generaatorigaas .
3. Tarbimine mitteenergeetilisteks vajadusteks, merelaevade punkerdamine.
Mitteenergeetilisteks vajadusteks kasutatud kütus on keemiatööstuse toorainena tarbitud põlevkivi ja maagaas, teekatte- ja määrdeõlina tarbitud vedelkütus.
Merelaevade punkerdamise all mõistetakse laevade kütusetarbimist välisvetes.
4. Ametkondlikud ja riiklikud registrid , nende erinevus võrreldes riikliku statistikaga.
Põhiline erinevus registrite ja statistiliste andmete vahel seisneb üksikute andmete päritolu määratlemise erinevustes. Registrite eesmärgiks mingite konkreetsete objektide andmete koondamine andmebaasi, eesmärgiga säilitada kõik selle objekti kohta kogutud andmed. Näitena võib tuua hooneregister, äriregister, telefoniregister jne. Registritesse kantavad andmed võivad olla piiratud kasutamisega: mõnes registris saab objekti esindaja ise oma andmeid registrist kontrollida ja isegi muuta, kuid tal puudub juuredpääs kõigi teiste objektide andmetele. Tüüpiliseks näiteks on pankade klientide andmebaas, kus võõraste ligipääs isiku või asutuse kontoandmetele on eriti kindlalt kaitstud. Teiseks näiteks võib tuua äriregistri, kus osa andmeid on kõigile kättesaadavad, osa aga konfidentsiaalsed. Üldreeglina püütakse registri tüüpi andmebaasides kirjeldada kõiki sinna kuuluvaid objekte.
Statistiliste andmete korral on andmekogumissüsteem nii üles ehitatud, et täielikult välistada andmete kuuluvuse identifitseerimise võimalus. Statistilised andmed on alati üldistatud, näiteks andmete territoriaalsed või mingi tunnuse järgi arvutatud summad, keskmised jne. Kui objektide arv on piiratud, tohib nende kohta kogutud andmeid statistikas kasutada ainult siis, kui koondandmetest pole võimalik konkreetse objekti andmete kohta midagi lugeda. Minimaalseks andmekogumiks on tüüpiliselt 3 objekti andmed, kusjuures suurima objekti näitaja peab olema väiksem kui 50% kõigi objektide vastavate näitajate summast.
5. Riikliku statistika üldkorralduse põhimõtted.
Riiklikus statistikas on rahvusvaheliselt tunnustatud meetodiks tõenäosuslik valikuuring. Tõenäosuslike valikuuringute teoorias puudub mõiste esindav valim . Tõenäosuslik valim peab rahuldama nelja tingimust, millest tähtsaim on järgmine: üldkogumi mistahes elemendi valimisse sattumise tõenäosus peab olema teada. Kui see tingimus on täidetud, saab üldkogumi näitajaid valimi põhjal hinnata niisamuti nagu empiiriliste uuringute puhul, kuid lisaks on võimalik hinnata ka tulemuste kvaliteeti. Tõenäosuslike valikuuringute puudus on see, et need nõuavad üldkogumi nimekirja olemasolu. Vastava nimekirja (registri) loomine ja ülapidamine on aga kallis.
Eestis tegeleb riikliku statistikaga Statistikaamet, mille töö korraldamiseks on igal statistikaharul oma objektide hulk (üldkogum), mille kohta andmeid kogutakse.
6. Üldkogum ja valim statistikas.
Üldkogum
Energiastatistikas hõlmab üldkogum Eestis tegutsevaid kõiki primaar - ja muundatud energiat tootvaid ettevõtteid ja energiat tarbivaid
• tööstus- ja ehitusettevõtteid,
• põllumajandusettevõtteid,
• transpordiettevõtteid,
• kaubandus- ja teenindusettevõtteid,
• valitsemissektori asutusi,
• kasumitaotluseta üksusi.
Valim
Energia tootmise andmeid kogutakse kõigilt primaar - ja muundatud energiat tootvatelt ettevõtetelt.
Energia ja kütuse tarbimise vaatlusel kasutatakse valikuuringut. Uuringu üldkogumisse kuuluvad majanduslikult aktiivsed üksuseid. Kõikselt küsitletakse kõiki üle 49 töötajaga üksusi. Teistest tehakse lihtne juhuslik valik.