Soojusmajanduse eksami vastused (1)

1.Energia statistika põhimõisted. Primaarenergia Estis.
Primaarenergia on naturaalsest allikast saadud energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata . Eestis toodetavast kütusest kuuluvad siia põlevkivi, kütteturvas, küttepuud, puidujäätmed ja biogaas ; imporditavast kütusest kivisüsi, maagaas, vedelgaas , raske ja kerge kütteõli, diislikütus, autobensiin ja lennukipetrool.
Primaarenergia ressursid on aasta alguse varu, toodangu ja impordi summa.
Primaarenergiaga varustatus on võrdne kogutarbimisega, kaasa arvatud kadu hoidmisel ja vedamisel ning saadakse primaarenergia ressurssidest ekspordi ja aasta lõpu varu lahutamise teel.
2.Energia statistika põhimõisted. Lõpptarbimine majandussektorite kaupa Eestis.
Energia lõpptarbimine on energia, mis on saadud ja tarbitud pärast kõiki vahepealseid muundamisi teisteks energialiikideks ( elektrienergia , soojus , kütus). Lõpptarbimisse ei kuulu energia kasutamine mitteenergeetilisteks vajadusteks , elektrijaamade omatarve ega kadu.
Energia sisemaine kogutarbimine (i.k gross inland consumptiuon) kujutab endast muundatud energia, energiasektori omatarbe, mitteenergeetilisteks vajadusteks tarbitud energia ja energia lõpptarbimise summat .
Muundatud energia on energia, mis on saadud primaarenergia muundamisel. Siia kuulub elektrienergia, soojus , turbabrikett, põlevkiviõli, põlevkivikoks ja generaatorigaas.
3.Energiastatistika põhimõisted. Kütuse mitteenergeetiline tarbimine Eestis.
Mitteenergeetilisteks vajadusteks kasutatud kütus on keemiatööstuse toorainena tarbitud põlevkivi ja maagaas, teekatte- ja määrdeõlina tarbitud vedelkütus.
Merelaevade punkerdamise all mõistetakse laevade kütusetarbimist välisvetes.
4.Ametikondlikud ja riiklikud registrid , nende erinevus võrreldes riikliku statistikaga.
Kõikvõimalikke andmeid ühiskonna ja majanduse eri valdkondade kohta võib leida väga paljudest andmekogumitest, mida üldiselt saab liigitada kaheks põhiharuks:
• ametkondlikud ja riiklikud registrid
• riiklik statistika.
Põhiline erinevus registrite ja statistiliste andmete vahel seisneb üksikute andmete päritolu määratlemise erinevustes. Registrite eesmärgiks mingite konkreetsete objektide andmete koondamine andmebaasi, eesmärgiga säilitada kõik selle objekti kohta kogutud andmed. Näitena võib tuua hooneregister, äriregister, telefoniregister jne.
Registritesse kantavad andmed võivad olla piiratud kasutamisega: mõnes registris saab objekti esindaja ise oma andmeid registrist kontrollida ja isegi muuta, kuid tal puudub juuredpääs kõigi teiste objektide andmetele. Tüüpiliseks näiteks on pankade klientide andmebaas , kus võõraste ligipääs isiku või asutuse kontoandmetele on eriti kindlalt kaitstud. Teiseks näiteks võib tuua äriregistri, kus osa andmeid on kõigile kättesaadavad, osa aga konfidentsiaalsed.
Riiklikus statistikas on rahvusvaheliselt tunnustatud meetodiks tõenäosuslik valikuuring. Tõenäosuslike valikuuringute teoorias puudub mõiste esindav valim . Tõenäosuslik valim peab rahuldama nelja tingimust, millest tähtsaim on järgmine: üldkogumi mistahes elemendi valimisse sattumise tõenäosus peab olema teada. Kui see tingimus on täidetud, saab üldkogumi näitajaid valimi põhjal hinnata niisamuti nagu empiiriliste uuringute puhul, kuid lisaks on võimalik hinnata ka tulemuste kvaliteeti.
1.Energiaturu korraldust reguleerivad seadused.
Alates 1. juulist 2003 reguleerib energiaturu korraldust neli seadust:
Elektrituru seadus,
Maagaasi seadus,
Kaugkütte seadus,
Vedelkütuse seadus.
Elektrienergia, maagaasi ning kaugkütte sektorite regulatsioonis on Energiaturu Inspektsiooni (ETI) ülesanneteks nii turulubade väljastamine kui ka turgu valitsevate ettevõtete hindade kooskõlastamine ja kontroll. Et vedelkütuse sektoris on tegemist vaba konkurentsiga, pole hindade regulatsioon vajalik ning selles sektoris piirdub ETI töö turulubade väljastamise ning müüdava vedelkütuse kvaliteedi kontrollimisega.
2.Eesti elektrisektor ja selle struktuur.
Elektrienergia sektoris on tegevusalad jagatud järgmiselt:
elektrienergia tootmine
ülekanne
jaotus
müük
Avatud elektrituru tingimustes kuuluvad regulaatori kontrolli alla vaid loomulikud monopolid, kus konkurentsi tekitamine on võimatu, seega elektrienergia ülekanne ja jaotus (elektrivõrgud).
Elektrienergia sektoris on Eesti suurimaks ettevõtteks Eesti Energias AS, kellele kuulub põlevkivi ning elektrienergia tootmine, elektrienergia ülekanne, jaotus ja müük. Elektrienergia tootmisel on Eesti Energia turuosa 95%.
Suurimad tootjad on põlevkivil töötavad Narva Elektrijaamad ning maagaasil töötav Iru Elektrijaam . Iru Elektrijaam on elektrienergia ja soojuse koostootmise jaam, mille peamine funktsioon on Tallinna linna kaugkütte süsteemi varustamine soojusega .
3.Eesti gaasisektor.
Gaasi sektoris on suurim ettevõte AS Eesti Gaas , kellele kuuluvad ülekande- ja suurim jaotusvõrk. Lisaks Eesti Gaasile tegutseb Eestis veel üle 10 väiksema gaasi jaotusvõrgu ettevõtte, kelle turuosa ei ole märkimisväärne. Kehtiva maagaasi seaduse kohaselt on nõutav ülekande, jaotuse ning müügi eristamine raamatupidamises. Eesti Gaas eristab oma raamatupidamises võrgutegevust (ülekanne ja jaotus), müüki ning mittepõhitegevust. AS Eesti Gaas on üks esimesi eraomandis olevatest energiaettevõtetest.
Maagaasiseaduse alusel on maagaasi vabatarbija, kes tarbib gaasi vähemalt 200000 m3 aastas. Maagaasiseaduse kohaselt on Eesti gaasiturg avatud ca 95 % ulatuses. Sarnaselt elektrituru korraldusele võib maagaasi vabatarbija osta maagaasi kõikidelt müüjatelt. Väiketarbija ostab gaasi teda teenindavalt võrguettevõtjalt.
4.Kaugküttesektori regulatsioon.
Kehtiv kaugkütteseadus reguleerib kõiki kaugkütte ettevõtteid, olenemata soojuse müüdavast kogusest.
Kaugkütteseadus sätestab kohalikele omavalitsustele kaugkütte piirkondade määramise võimaldamine. Kaugküttepiirkonnas tohib võrguga ühendatud tarbijapaigaldist võrgust eraldada ja ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamisel kasutada muud viisi, kui on kaugküte kohaliku omavalitsuse volikogu määratud tingimustel ja korras. Kaugkütte piirkondade määramise eesmärk on eelkõige kaugkütte säilitamine soojuse ja elektri koostootmise võimalikuks kasutamiseks tulevikus.



5. Riikliku statistika üldkorralduse põhimõtted.
Riiklikus statistikas on rahvusvaheliselt tunnustatud meetodiks tõenäosuslik valikuuring. Tõenäosuslike valikuuringute teoorias puudub mõiste esindav valim. Tõenäosuslik valim peab rahuldama nelja tingimust, millest tähtsaim on järgmine: üldkogumi mistahes elemendi valimisse sattumise tõenäosus peab olema teada. Kui see tingimus on täidetud, saab üldkogumi näitajaid valimi põhjal hinnata niisamuti nagu empiiriliste uuringute puhul, kuid lisaks on võimalik hinnata ka tulemuste kvaliteeti. Tõenäosuslike valikuuringute puudus on see, et need nõuavad üldkogumi nimekirja olemasolu. Vastava nimekirja (registri) loomine ja ülapidamine on aga kallis.
Eestis tegeleb riikliku statistikaga Statistikaamet, mille töö korraldamiseks on igal statistikaharul oma objektide hulk (üldkogum), mille kohta andmeid kogutakse.
6.Üldkogum ja valim statistikas.
Üldkogum
Energiastatistikas hõlmab üldkogum Eestis tegutsevaid kõiki primaar - ja muundatud energiat tootvaid ettevõtteid ja energiat tarbivaid
• tööstus- ja ehitusettevõtteid,
• põllumajandusettevõtteid,
• transpordiettevõtteid,
• kaubandus- ja teenindusettevõtteid,
• valitsemissektori asutusi ,
• kasumitaotluseta üksusi.
Valim
Energia tootmise andmeid kogutakse kõigilt primaar- ja muundatud energiat tootvatelt ettevõtetelt.
Energia ja kütuse tarbimise vaatlusel kasutatakse valikuuringut. Uuringu üldkogumisse kuuluvad majanduslikult aktiivsed üksuseid. Kõikselt küsitletakse kõiki üle 49 töötajaga üksusi. Teistest tehakse lihtne juhuslik valik.












5.ETI põhilised ülesanded.
ETI eesmärgiks kaugkütte ettevõtete hinnaregulatsiooni tugevdamise. Kaugkütte piirkondade kehtestamine defineerib kaugkütte ettevõtte kui turgu valitseva infrastruktuuri ettevõtte, mis annab aluse üldlevinud regulatsiooni metoodika rakendamiseks. Uue ülesandena võib nimetada ka ETI kohustuse lahendada omavalitsuste ja ettevõtete vahelisi erimeelsusi: kui näiteks ettevõte vaidlustab omavalitsuse otsuse hindade kooskõlastamise suhtes, peab ETI andma antud küsimuses oma hinnangu.
6.Energiahindade regulatsioon.
ETI kasutab sarnast hinnaregulatsiooni metoodikat nii elektri-, gaasi-, kui ka kaugkütte ettevõtete reguleerimisel. Regulatsiooni metoodika väljatöötamisel on lähtutud üldlevinud regulatsioonipraktikast ning võetud arvesse teiste regulaatorite kogemusi.
Maailma regulatsioonipraktikas on üldlevinud kahte tüüpi regulatsioon:
Otsene (ex- ante ), kus regulaator kooskõlastab hinnad ning ettevõte ei või hindu rakendada enne, kui on olemas regulaatori poolne kooskõlastus
Kaudne (ex-post), kus regulaator teostab ettevõtete majandustegevuse järelkontrolli ning ettevõte võib hindu ise rakendada (muuta).
Vastavalt Eesti seadusandlusele kasutatakse enamjaolt ex-ante regulatsiooni, kus ETI kooskõlastab valdavalt kõik hinnad. Ex-post regulatsioon on kasutusel vaid liitumistasude osas, kus ettevõte rakendab liitumistasud omal initsiatiivil ning ETI teostab nende järelkontrolli. Lisaks rakendatakse ex-post regulatsiooni mõningatele elektrivõrgu teenustele (näiteks tarbimis- ja tootmistingimuste muutmise tasud ), elektrienergia müügil vabatarbijatele ning mõningatele teistele teenustele.
7.Konkurentsiameti roll energiasektori toimimise reguleerijana.

1.Kapitali väärtuse muutumine ajas.
Kapitali (raha) tegelikku väärtust ajahetkel, mil arvutust teostatakse, nimetatakse tema nüüdis- ehk diskonteeritud väärtuseks ning vastavate tulevikus teostatavate maksete väärtuste ülekannet sellele ajahetkele diskonteerimiseks.
P – nüüdis- ehk diskonteeritud väärtus,
Fn – raha väärtus n aasta pärast,
i – diskonteerimismäär,
n – aastate arv.

Näiteks diskonteerimismäär 10% tähendab, et 100 krooni 1999. aastal on ekvivalentne 146,4 krooniga nelja aasta pärast – aastal
2003 (F4 = 100·(1+0,1)4 =146,4).
2.Diskonteerimise mõiste.
Kapitali (raha) tegelikku väärtust ajahetkel, mil arvutust teostatakse, nimetatakse tema nüüdis- ehk diskonteeritud väärtuseks ning vastavate tulevikus teostatavate maksete väärtuste ülekannet sellele ajahetkele diskonteerimiseks.
3.Tulu nüüdisväärtuse meetod
Nii tulu nüüdisväärtuse kui ka võrdsete aastamaksete meetodit peetakse majandusteaduse korrektsemateks ja enamkasutatavateks investeeringute väärtustamise meetoditeks.
Tulu nüüdisväärtus (net present value – NPV) võrdub vaadeldava projekti eluea iga-aastaste maksujärgse nüüdisväärtuste summaga , millest on lahutatud esialgsed väljaminekud ehk investeeringu kogusumma .

NPV – tulu nüüdisväärtus kr,
I0 – investeeringu algmaksumus kr,
C1; C2; C3; … Cn – vastavalt esimese, teise, kolmanda, n-nda aasta rahavood , kr./a (võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed),
i –diskonteerimismäär, tulunorm või kapitali hind,
n – projekti oletatav kestus.
Projekti tulu nüüdisväärtus määrab ära investeerimisvõimaluste absoluutväärtuse tänastes kroonides , eurodes või dollarites.
4.Kasumiindeksi meetod.
PI – indeks ehk tulude/kulude suhe on tulevaste netorahavoogude nüüdisväärtuste ja esialgsete kulude suhe. Sel ajal kui investeeringu nüüdisväärtuse meetod mõõdab projekti absoluutset vastuvõetavust tänastes rahaühikutes (kroonides, dollarites), näitab kasumiindeks investeerimisvõimaluste suhtelist eelistatavust, see tähendab selle tulevaste tulude nüüdisväärtuste suhet algmaksumusse.

5.Tulu sisenormi meetod (IRR).
Tulu sisenormi meetodi rakendamisel on tulu sisenorm intressi määr, mille puhul investeeringust saadava summaarse tulu diskonteeritud väärtus võrdub investeeringu algmaksumusega. Teiste sõnadega on tegemist juhtumiga, kus investeering ei tooda kasumit ega kahjumit.
Tulu sisenormi leidmiseks võrdsustatakse tulu nüüdisväärtus nulliga ja leitakse intressimäär:
6.Tasuvusaja meetod.
Tasuvusajaks nimetatakse aega, mis kulub esialgsest raha väljavoost selle katmiseni sissevooga. Kuna see kriteerium mõõdab kui kiiresti projekt teenib tasa esialgsed kulutused projekti käivitamiseks, kasutatakse tasuvusaja puhul rahavoogusid, mis mõõdavad tulude ajastatust, mitte aga raamatupidamises kajastatavat tulu.
Seejuures on tegemist kas sissetulekute (rahasissevoogude) diskonteerimata ehk lihtsa tasuvusajaga, mis ei arvesta rahavoogude väärtuse muutust ajas, või siis tasuvusajaga sissetulekute (rahasissevoogude) diskonteeritud väärtustel, mis seda arvestab .
Lihttasuvusaja meetodit on sobiv kasutada, kui tegemist on aastati võrdsete sissetulekute, ehk nn aastamaksetega. Tasuvusaeg rahasissevoogude diskonteerimata väärtuste korral ehk lihttasuvusaeg arvutatakse valemiga:

t – tasuvusaeg rahasissevoogude diskonteerimata väärtuste korral ehk liht tasuvusaeg,
I0 – investeeringu algmaksumus krooni,
a – aastas saadav rahasissevoog krooni aastas.
Kui on tegemist aastati erinevate rahasissevoogudega, on kõige lihtsam kasutada proovimismeetodit või leida tasuvusaeg graafiliselt. Tasuvusajaga rahasissevoogude diskonteerimata väärtuste puhul on tegemist intressi määraga 0%.