Ateism (0)

Ateism
Ateism, kui konkreetne seisukoht võib olla kas usk jumala(te) mitte-eksisteerimisse või teismi eitamine . Üldjoontes defineerituna on ateism usu puudumine jumalasse või jumalatesse – nö. mitteusk. Paljud ateistid on omasõnul skeptilised kõigi üleloomulike olendite eksisteerimise suhtes, empiiriliste tõendite, mis oleksid võimelised jumaluste olemasolu tõendama, puudumise tõttu. Teised eitavad jumalusi filosoofilistel, sotsiaalsetel või ajaloolistel kaalutlustel . Kuigi paljud ateistid väidavad end järgivat sekulaarseid väärtushinnanguid, nagu näiteks humanism ja naturalism , puudub ateismil ühene filosoofiline tõekspidamine. Lisaks eelmainitule puudub mõnedes religioonides, nagu budism ja jainism, usk jumalasse kui reaalsesse isikusse, mistõttu võib ka neid liigitada ateismi alla. Ateism, kui termin, pärineb algselt halvustavast epiteedist inimeste või uskude kohta, mis ei ühildunud tõeks peetud religioonidega. Vabamõtlemise, teadusliku skeptitsism ja religioonikriitika levikuga hakkas termin omandama spetsiifilisemat tähendust, mistõttu kasutatakse seda üha enam iseloomustamaks oma usulisi veendumusi või nende puudumist.
Levik maailmas
Raske on kindlaks määrata ateistide täpset hulka maailmas. Erinevad religiooniteemalised küsitlused võivad ateismi defineerida erinevalt või tõmmata erinevaid piire ateismi, mitte-religioossete uskumuste, mitte-teistlike religioonide või spirituaalsete uskumuste vahele. Lisaks eelmainitule, võivad erinevad inimesed hoiduda enda ateistiks nimetamisest, kartes diskrimineerimist, sotsiaalset halvakspanu või hukkamõistu. Britannica entsüklopeedias avaldatud uuring aastast 2005 väidab, et 11,9% maailma populatsioonist on mitte-religioosne ja 2,3 % ateistlik . Teadusajakirjas Nature 1998. aastal avaldatud uurimus märkis ära, et Ameerika Ühendriikide Teadus Akadeemia (U.S. National Academy of Science ) liikmete hulgas on usk jumalasse või hauatagusesse ellu väga madal – ainult 7% uskus isikulist Jumalat võrreldes USA keskmisega, mis on 85%. 2009. aasta alguses uuringuagentuuri Gallupi poolt läbiviidud küsitluses 143 riigi hulgas selgus, et kõige ilmalikuma ellusuhtumisega riik maailmas on Eesti. Küsimusele „Kas religioon mängib teie igapäeva elus olulist rolli?“ vastas Eestis positiivselt vaid 14% küsitluses osalenutest. Eestile järgnes Rootsi (17%), Taani (18%), Norra (20%) Tsehhi ja Aserbaidžaan (21%), Hong Kong (22%), Jaapan ja Prantsusmaa (25%) ja Mongoolia ja Valgevene (27%). Euroopa riikidest olid kõige religioossemad Itaalia, Portugal , Poola, Rumeenia ja Kreeka. Kõige religioossem aga Egiptus (100%), millele järgnesid Sri Lanka ja Indoneesia (99%). USA asetses nimekirjas keskel (65%).
Praktiline ateism
Praktilises või pragmaatilises ateismis elavad indiviidid nagu jumalat poleks olemas ja seletavad loodusfenomene laskumata jumalikesse seletustesse, Jumala olemasolu otseselt ei eitata, aga käsitletakse kui ebavajalikku või kasutut ilmingut; jumal ei oma elus rolli ega mõjuta igapäevast elu. Üks teadusliku kogukonna kalduvustega praktilise ateismi vorme on metoodiline naturalism - „filosoofilise naturalismi omaksvõtt teaduslikus meetodis , seda ise täielikult aktsepteerides või mitte.“