Filosoofia otstarve (0)

"Filosoofia otstarve" 
1.  Teksti autor Isaiah  Berlin  eristab tekstis järgnevat kahte liiki küsimust. Esiteks küsimus millele 
inimesed  ei  tea  vastust,  kuid  teavad  kust  vastust  otsida.  Ning  teevad  seda  läbi  vaatluste  ja 
katsetuste formaalsed küsimused). Teiseks küsimused, mille vastuse leidmiseks tuleb rakendada 
reegleid ja loogikat ( faktilised küsimused). 
2.  Berlin  lisas  hiljem  kolmanda  küsimuste  liigi,  mis  sisaldas  küsimusi  millel  ei  ole   kindlaid  
vastuseid. Või kui on siis vastus ei anna kasulikke teadmisi. See on ühtlasi ka suurim erinevus 
esimese ja teise küsimuse ligi vahel. 
3.   Astronoomia   oli   varakeskajal   filosoofiline,  kuna  astronoomilistele  küsimustele  ei  leitud 
vastuseid  vaatluste,  katsete  või  arvutuste  käigus,  mis  on  iseloomulik  teadusele.  Hoopis  leiti 
vastuseid  mitte-empiiriliste  arusaamade  käigus,  isegi  kui  vastus  oli  ebatõenäoline.  Kuna  ei 
teatud, kuidas astronoomilisi küsimusi lahendada. 
4.  Inimesed  tõlgendavad  maailma  väga  erinevalt.  Igal  inimesel  on  enda  nägemus  või  teadmine 
mingist  asjast . Esiteks usk, eks me kõik usu millessegi selles pole kahtlust, kuid osad inimesed 
on   usule   rohkem  pühendunud  kui  teised.  On  inimesi  kelle  usk  räägib,  et  Jumal  on  loonud 
maailma  ja  mida  vähem  patte  teed  seda  paremat  elu   elad   peale  surma.  On  inimesi  kelle  usk 
räägib, et on olemas põrgu ja taevas, ning kui sured siis vastavalt sellele milline inimese oled 
olnud saad minna kas  taevasse  või põrgusse. Ehk siis iga inimene näeb usku erinevalt ja saab 
sellest erinevalt aru, mis on täiseti mõistetav. Sest mitte keegi ei saa väita, et see usk on õige ja 
seda  peavad  kõik  uskuma.  Teine  kategooria  kust  on  hea  tuua  erinevaid  väljavaateid  välja  on 
poliitika.  Poliitika  on  üsna   hell   teema  eriti  tänapäeval  ja  eriti  Eestis.  Vahet  ei  ole  kuhu 
seltskonda sa lähed, kui võtad ülesse teema poliitikas läheb lahti üks põrgu. Kes kuidas mingit 
probleemi näeb, kes mingit erakonda pooldab, mis erakond on halb ja midagi korda ei saada jne. 
Üks  lõputu  vaidlemine  millel  lõppu  ei  tule.  Kindlasti  on  veel  teemasid,  mida  arutada  ja 
mõtiskleda, kuidas inimesed „maailma erinevalt näevad”, kuid see läheks liiga pikaks. See on 
normaalne, et inimesed näevad maailma erinevalt ja nii see olema ka peabki.  
5.  Filosoofia  ülesanne  –  sageli  raske  ja  vaevaline  –  on  eraldada  ja  päevavalgele  tuua  need 
kategooriad  ja  mudelid,  mille  abil  inimolendid  mõtlevad…  .  Võikski  jääda  siia  juurutlema  ja 
ümber kirjutama  sõna-sõnalt seda vastust tekstist, kuid ei ole mõtet, sest lause sisu ei ütle mitte 
midagi nende  keeruliste   terminite  ja raske mõtteliste sõnadega. Lühidalt filosoofia ülesanne on 
aidata inimestel end mõista ja aidata neil maailma ja selles toimuvat kergemini mõista.