Filosoofia otstarve Antud artikli põhiväide on: aine valdkonna määratlemine filosoofiaks toimub küsimuse tüübi alusel. Aine või uurimisvaldkonna määrab ära nende küsimuste iseloom, millele vastuste leidmiseks nimetatud teadused on leiutatud. Küsimused ise on arusaadavad ainult siis, kui me teame, kust otsida vastuseid. Näiteks kui esitada kellelegi küsimus ,,Kus on mu mantel?", siis vastaja teab, mida vastuse leidmiseks teha. Seda tüüpi küsimused on arusaadavad seetõttu, et siin on võimalik vastuse leidmine vaatluse või katse abil. On olemas veel teine liik küsimusi, mille puhul tee vastuseni jõudmiseks on niisama selge, need on formaalsed distsipliinid: nt matemaatika ja loogika. Nende põhiliste küsimusetüüpide empiiriliste ja formaalsete puhul on juba esitades teada, millises suunas vastuseni jõudmiseks liikuda. Ometi leidub küsimusi, mis sellisele jaotusele ei allu. Nt küsimus ,,Mis on aeg?", ,,Mis on inimese elu eesmärk maailmas?". Need küs
vastavalt väärtuste muutumisele. Seadusele annab sisu moraal. Aegamööda hakkab seadus reguleerima moraali poolt tehtud arengutööd, ideaalis peaksid seadus ja moraal üksteisega kattuma. MAAILMAPILDI ELEMENDID Võtmeküsimused Teooriavaldkond Sotsialismiaja õppeained - Vajadused dialektiline materialism - ratsionaalsus ja filosoofia informatsioon - arengu tingimused - ajalugu ühiskonnateadused poliitiline ökonoomia - ühiskondlikud - ajalugu ajalooline materialism suhted - sotsioloogia jne. - ühiskonna struktuur ja ruum - ühiskondlik teaduslik kommunism mõjutamine poliitika ateism
POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt 2012 Filosoofia määratlemine. Poliitikafilosoofia, selle seosed teiste filosoofia harudega ja poliitikateadusega. Esmasel kokkupuutel ja tutvumisel filosoofiaga on just kõige raskem mõista seda, mis see filosoofia õigupoolest on. Aga sellest, kuidas filosoofiat mõistetakse ja käsitletakse, sõltuvad paljude teiste filosoofiliste küsimuste vastused. Enamgi veel, sellest sõltuvad ka probleemide nägemise ja seadmise viisid ning nende lahendamise teed. Poliitikafilosoofia on üks filosoofia haru. Mis on filosoofia
Loogika aine ja ajalugu: sissejuhatus T.Tamme, T.Tammeti ja R.Prangi loogikaõpikule "Mõtlemisest tõestamiseni" Tanel Tammet Department of Computer Sciences, University of Göteborg and Chalmers University of Technology, 41296 Göteborg, Sweden email: [email protected] Puhta loogika eesmärk on olla õige kõigis võimalikes maailmades, mitte ainult selles veider-segases vaevarikkas maailmas, kuhu juhus meid on heitnud. Loogik peab eneses alal hoidma teatud annuse jumalikkust: ta ei tohi alanduda selleni, et teha järeldusi enese ümber nähtust. B.Russell
hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktikat – traditsiooni edasi kandmine ajaloo kaudu; traditsioonile vastanduteks mõistus(traditsiooni kriitiline hoiak). Kant kasutab sõna „mõistus“ erinevalt. Siin tähendab see, et inimtunnetuse võimete kogum – tuleb enda võimeid rakendada ja mitte vaadata, mida varasemad autorid on öelnud. Viimane vastandakse traditsiooniga. Esimene küsilause: kas niisugune asi nagu metafüüsika on üleüldse võimalik? Kas selline küsimus tähendab traditsiooni katkemist
Filosoofia uurib sääraseid filosoofilisi küsimusi, nagu tõde, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerida seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia on mõttetöö ette võetud sihiga igapäevaseid elukogemusi ja teadusliku uurimuse tagajärgi ühtlaseks vastuoludeta ilmavaateks ühendada, mis kohane on mõistuse ja hinge tarvete rahuldamiseks.Kõik seesugune järelmõtlemine mille läbi püütakse selgusele jõuda iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas, aga samuti ka selle maailma olemuses tähenduses ja seaduspärasuses.Distsipliin mis uurib selle maailma
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismeetodid
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
Kõik kommentaarid