Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KVALITEEDIKRITEERIUMID, TEEMA VALIK JA TEOORIA ROLL (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

KOOL
KODUTÖÖ #1: KVALITEEDIKRITEERIUMID , TEEMA VALIK JA TEOORIA ROLL UURIMISTÖÖS
Kodutöö
Tallinn 2009
SISUKORD
  • Uurimistöö kvaliteedikriteeriumid

    Lähteülesanne: Palun selgita, millistest üldistest kvaliteedikriteeriumitest peab uurimustöö läbiviimisel ja –raporti koostamisel lähtuma!
    Saunders, Lewis ja Thornhill’i (2007, 149-150) järgi koosneb uurimistöö usaldusväärsus järgnevatest aspektidest. Esmalt tuleb uurimistöö läbi viia õigel ajahetkel, et vastajatel oleks sobiv aeg ja keskkond küsitlustele objektiivselt vastamiseks. Sarnaselt on oluline küsitlevate meeleolu antud teema suhtes. Uurija peab eelloetletud ajalisi ja sisulisi nüansse arvestama juba uurimise lähteülesande planeerimise käigus.
    Olles jõudnud andmete kogumiseni, on Saunders, Lewis ja Thronhill’i (2007, 150-152) järgi oluline allikate relevantsus ja usaldusväärsus, andmete korrektne interpretatsioon ja õigete järelduste tegemine. Järelduste tegemisel on oluline veenduda, et järeldused oleks „loogikaaukude“ ( logic leaps) vabad ehk iga põhjus ja tagajärg oleks omavahel selgelt seostatud.
    Kroos on uurimustöö läbiviimisel ja –raporti koostamise kvaliteedikriteeriumid võtnud kokku järgnevalt: tähtsus e olulisus ja eetilisus, argumentatsiooni veenvus, asjatundlik meetodite kasutus sisukus ja komplekssus ning esitluse ja vormistuse korrektsus .
  • Teema valik

    Lähteülesanne: Palun selgita, millele peab teema valikul ja uurimisprobleemi püstitamisel tähelepanu pöörama!
    Vastavalt Karmo Kroos-i loengutes käsitlutele on üks olulisimaid nüansse teema valikul tema täpsus. „Teema ei tohi olla liiga lai ega liiga kitsas “ (Kroos 2009). Näiteks on liiga lai teema „Mida on täna Eestis õppida meie varasemast ajaloost“. Liiga kitsas teema on „Logistikalahendustest OÜ XYZ näitel“.
    „Teema peaks olema piisavalt konkreetne, et seda saaks mõõta SMART testiga“ (Kroos 2009). Seega peaks teema olema spetsiifiline, mõõdetav, saavutatav, reaalne ja ajatatud.
    „Ajaliselt on mõistlik uurida minevikus toimunut “ (Kroos 2009). Olevikku on keeruline uurida, sest iga oleviku hetk on homme juba minevik . Tulevikku pole sisuliselt võimalik uurida muul moel kui mineviku mustreid uurides. Juba asetleidnud sündmuste mustrite mõistmine võimaldab teha järeldusi tuleviku suhtes.
    Hea teema vastab küsimusele „Miks?“. Selliste teemade käigus võiks uurija suuta selgitada või seletada põhjus-tagajärg seoseid . Vastus küsimusele „Kuidas?“ ei ole sedavõrd väärtuslik, kuna kirjeldab vaid ühte-paari võimalikku lahendust mingile konkreetsele küsimusele. Ka kogutakse empiiriliste/rakenduslike töödega kuulsust üsna vähe (Kroos 2009).
    „Teaduslikes ringkondades väärtustatakse rohkem teoretilisi töid, milles tuvastatut on võimalik üle kanda teistele aladele . Sellega koguvad ka teadlased kõige rohkem kuulsust“ (Kroos 2009). Nii nagu ütles kuulus Saksa psühholoog Kurt Zadek Levin: „Pole midagi praktilisemat ühest heast teooriast“ (Sheldon ja Vansteenkiste 2006).
    Saunders, Lewis ja Thornhill (2007, 22) on hea teema kriteeriumid jaotanud kahte kategooriasse „mõttekas“ ja „väärtuslik“. Mõttekus tähendab, et hea teema peab olema autorile huvipakkuv, kirjeldatav kokkulepitud aja jooksul ning autor peab suutma vajaliku hulga andmeid koguda finantspiirangute raames. Väärtuslikkuse printsiip tähendab, et teema peab vastama õppeasutuse spetsifikatsioonidele ja standarditele, selgelt defineeritud eesmärkidega ning pakkuma antud valdkonnas mingeid värskeid mõttelaade. Hea teema ühtib ka autori isiklike (karjääri)eesmärkidega.
    Kokkuvõttena on oluline, et teema oleks spetsiifiline ning teatud ajalooperioodi uuriv . Kasuks tuleb kui teema on sündmuste või nähtuste põhjuseid kirjeldav ning teoreetilist laadi .
  • Teooria roll uurimistöös

    Lähteülesanne: Palun selgita, mis on teooria roll uurimistöös!
    Teooria seob uurimistöös sisulised uuringud mõtlemisraamistikuga ja annab uuringutele reaalse tähenduse ja väärtuse.
    Kroos’i järgi saab teooriat saab luua peamiselt neljal viisil:
  • oletuste baasilt loogiliselt järeldades;
  • vaatlustulemuste üldistamisest (põhjustatud teooria);
  • eelnevate empiiriliste uuringute baasil;
  • eelnevate teoreetiliste uuringute (teooriate) baasil - meta -teooria
    De Vaus ’i (1996) järgi sisaldavad väärtuslikud uuringud kahte seotud protsessi: teooria loomine ja teooria testimine. Teooria loomine algab vaatluste kogumist, mille alusel teooria luuakse . Seega ei põhine teooria lihtsalt “tugitoolis spekuleerimisel”, vaid baseerub vaatluste põhjal tehtud järeldustel. Pärast teooria loomist on aga oluline kontrollida teooria paikapidavust omakorda täiendavate vaaltuste abil.
    Teooria testimiseks soovitab De Vaus (1996) teostada uuringuid või süvaintervjuusid. Samuti, kui nii teoreetilisel lähenemisel (theory driven) kui andmetel baseeruv (data driven) uurimus näitavad sarnasel määral tõeseid andmeid, tuleks eelistada teoreetilist lähenemist.

    Kasutatud kirjandus

    De Vaus, D. 1996. Surveys in Social Research. UCL Press, London.
    Saunders, Mark, Philip Lewis and Adrian Thornhill. 2007. Research Methods for Business Students, 4th ed.. Harlow : Pearson Education Ltd. (Prentience Hall).
    Kroos, K. 2009. Loengu märkmed ja jaosmaterjalid. Estonian Business School.
    Sheldon, K.M ja Vansteenkiste, M. 2006. British Journal of Clinical Psychology, 45, 63–82q The British Psychological Society
  • KVALITEEDIKRITEERIUMID-TEEMA VALIK JA TEOORIA ROLL #1 KVALITEEDIKRITEERIUMID-TEEMA VALIK JA TEOORIA ROLL #2 KVALITEEDIKRITEERIUMID-TEEMA VALIK JA TEOORIA ROLL #3 KVALITEEDIKRITEERIUMID-TEEMA VALIK JA TEOORIA ROLL #4 KVALITEEDIKRITEERIUMID-TEEMA VALIK JA TEOORIA ROLL #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 86 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ebs2010 Õppematerjali autor
    Kodutöö #1

    Sarnased õppematerjalid

    Majandusalased uurimismeetodid
    70
    pdf

    Majandusalased uurimismeetodid

    (Levine 2005: 1) 6.9.2011 21 6.9.2011 22 Projektide valiku peamised Projektide valik eesmärgid · The PPM process consists of two different parts: · Value maximization ­ project selection ­ portfolio review · Balance across projects

    Uurimistöö alused
    UURIMISMEETODID
    55
    docx

    UURIMISMEETODID

    Teadusliku uurimistöö olemus Mis on teaduslik uurimus? Teooria – olemus ja vajalikkus uurimistöös. Teooria ulatus. Empiiria ja andmed. Riigiteaduste põhi-paradigmad. Sotsiaalteaduste omapära. Mis on teaduslik uurimus? • Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: “Ma usun, et Keskerakond on eesti- vastane partei” • Et “Keskerakonna eesti-vastasust” teaduslikult uurida: – Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on “eestivastasus” – mis tunnused sellega kaasas käivad. Ühesõnaga,meil peaks olema eesti- vastasuse teooria

    Uurimismeetodid
    Uurimustöö alused
    84
    doc

    Uurimustöö alused

    see kogemuste talletamist (teaduslikult) ja vaatlust loomulikes tingimustes (vastandina eksperimendile). Uurimismaterjali töötluse meetodid jagunevad statistilisteks ja teoreetilisteks (näiteks analüüs ja süntees, faktide diskrimineeriv selektsioon, klassifitseerimine jm.). METOODIKA. Üldmõistena on metoodika õpetus meetoditest, meetodite kogum. Teadustöö metoodika on uurimuse teostamise viis. Siia kuulub kontingendi valik, vajalikud meetodid ja seadmed, nende kohandamine konkreetsete olude ja sihtmärkidega (meetodite modifitseerimine) ning uuringu korralduse üldine plaankava. Objektiivsus, sihipärasus ja aktiivsus tagatakse uurimismeetoditega. UURIMISMETOODIKA määrab vajaliku faktilise materjali sedastamise üldise korralduse ja tingimused. Faktilise materjali sedastamine eeldab omakorda uurimismeetodite kasutamist. 5

    Uurimistöö alused ja metoodika
    Uurimistööde korraldamine
    64
    doc

    Uurimistööde korraldamine

    Gümnaasium loob igale õpilasele võimalused tema võimete maksimaalseks arenguks õpilase eelistusi arvestades, loovaks eneseteostuseks, teaduspõhise maailmapildi kinnistumiseks ning emotsionaalse, sotsiaalse ja kõlbelise küpsuse saavutamiseks.1 Lahtiseletatult on praktilise töö olulisemateks eesmärkideks: Individuaalne lähenemine õpilasele. Kui ainetundides on sageli keeruline (kuigi mitte võimatu!) mingi teema käsitlemisel arvestada kõikide õpilaste soovide, huvide ja seniste teadmiste-kogemustega, siis individuaalsel töövormil on siinkohal oluline eelis. Õpimotivatsiooni suurendamine. Kui anda õpilasele mõista, et kõik tema senised nii koolis kui ka väljaspool seda kogutud teadmised ja oskused on väärtuslikud, võib eeldada, et ka õpilane suhtub õpetaja teadmistesse suurema tähelepanuga ning oskab neid paremini enda kogemustega seostada

    Uurimistöö
    Sotsioloogia materjal eksamiks
    72
    doc

    Sotsioloogia materjal eksamiks

    tunnetamise ja mõtestamise vormid, mis kõik erinevad teineteisest mingite tunnuste poolest. Teadusliku mõtlemise iseärasused võrreldes argi-mõtlemisega. Argiteadmine sisaldab enamasti mitmeid selliseid arvamusi, mis on teineteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik teadmine on - loogiliselt kooskõlaline, ei sisalda loogilisi vastuolusid (ühe teooria piires) - kontrollitav, selle tõesust on võimalik kindlaks teha - selle päritolu on selge, on teada kuidas see on saadud. Äsja nimetatud tunnused on pigem ideaalsed reeglid, mille poole teadlane peaks püüdlema, kui tegelikku teadust iseloomustavad tunnused. Teaduse institutsionaalne definitsioon – teadus on see mida antud ühiskonnas teaduseks nimetatakse. Ehk teisisõnu: teadus on institutsioon.

    Sotsioloogia
    NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS
    57
    docx

    NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS

    suhete loomisteks (Kjeldgaard 2003: 291). Kõigil inimestel võib olla probleeme seoses oma väljanägemisega. Välimuse tähtsust tänases ühiskonnas ei saa alahinnata, seega on mõistetav, et püütakse maksimaalselt hea välimuse poole. Füüsiline ilu teeb inimese enesekindlamaks ja on eeliseks elus hakkama saamisel. Välimus on meie ühiskonnas oluliseks kujunenud, sellest räägitakse ja kirjutatakse ning seetõttu võib ka öelda, et teema on piisavalt aktuaalne, et seda sügavamalt antud uurimistööna käsitleda. Lõputöö eesmärk on välja selgitada Eesti naiste tarbimisharjumused ja muutused riietumise, jumestamise ja juuksehoolduse osas. Töös on püstitatud järgmised uurimistöö ülesanded: 1) Luua teoreetiline raamistik tarbija, tema harjumuste, eelistuse ja nende muutmise osas, selleks, et läbi viia empiiriline tarbijauuring.

    Kaubandus ökonoomika
    Kriminaalse käitumise vallandaja-keskkond või geneetika
    190
    pdf

    Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

    ........................................................................... 10 1.9.2 Füsiognoomika ........................................................................................................ 11 1.9.3 Frenoloogia .............................................................................................................. 12 1.9.4 Filosoofiline kriminaalpsühholoogia ....................................................................... 12 1.9.5 Atavismi teooria....................................................................................................... 13 1.9.6 Teaduslik kriminaalpsühholoogia ............................................................................ 15 2. PÄRILIKKUS KUI KRIMINAALSE KÄITUMISE KOMPONENT ................................. 16 2.1 Geneetika ........................................................................................................................ 16 2.1

    Käitumine ja etikett
    Mitmekeelne oskussuhtlus
    544
    pdf

    Mitmekeelne oskussuhtlus

    Siiski leidub verbaalsel suhtlusel ka aspekte, mida keele kui fikseeritud koodiga seletada on üpris keeruline. Kui kood on fikseeritud, siis ei saa see näiteks kuidagi muutuda, aga keel ju muutub, nagu paljud ilmselt nõustuvad. Raske on kujutleda keele algset tekkimist selgesõnalise kokkuleppe teel, samuti ei suuda see mudel seletada keelealaseid eriarvamusi pädevate emakeelekõnelejate vahel ega neile lahendusi pakkuda. Olukorras, kus olemasolev teooria oma põhiosas sobib, kuid vaatlusalust nähtust tervikuna ära seletada ei suuda, on sellest järelduva ebakindlusega toimetulemiseks peamiselt kolm võimalust. Sissejuhatus 9 Uurimisobjekti osad, mida teooria seletada ei suuda, võib vaatluse alt välja jätta, võib lubada kirjelduse servade ähmasust, võib aga ka soovida siiski kogu nähtuse kirjeldamist ühe teooriaga – viimasel juhul

    Inimeseõpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun