muutused Seisuliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga Tööhõive majanduse põhivaldkondades Elujärje paranemine Linna- ja maarahvastliku suhtarv Linn= progress Leibkonnamudelid, suhete jahenemine Hariduse tähtsustamine Postindustriaalne ühiskond 20 saj. Lõpp Daniel Bell Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine Kirju klassistruktuur-> keskklass Mitmekesised väärtushinnangud Ühiskonna juhtimine tsentraliseeritum Inimeste elustiilide lähenemine Industriaal Postindustriaal Põhiressurss Masinad Teadmised Põhiinstitutsioon Firma Ülikool Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid, ärikorraldajad Tähtsaim kapital Varaline rikkus Oskusteave Valitsuse roll Piiranguteta Turjumajandus, turumajandus mõõduka sekkumisega
17 töövahendid, aktsiad jne) Peremudel suurpere, mitu põlvkonda väikepere kirju kirju ühe katuse all Elustiil, vähenõudlik, religioossus, Oluliseks muutub puhke- Ülim vabadus, tohutud KAS KÕIK ON väärtused esivanemate austus, kõrge aeg ja meelelahutus. Katkeb valikud, elustiilide HALVASTI ? moraal, tugevad peresidemed side sünnikoduga, ühtlustumine, massi- vastastikune abistamine tekib massikultuurile aldis kultuuri levik, virtu- inimtüüp. Esile kerkivad aalne reaalsus, indi- inimõigused, individualism vidualism ja üksildus,
omaniku rolli ettevtetes, aga ka hiskonnas tervikuna. Niisugune areng oli sedavrd ldine, et hakati rkima koguni MNEDZERIDE REVOLUTSIOONIST. Kujunes KESKKLASS krge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt krge sissetulekuga inimesed, kes ttasid ametnikena broodes ja pankades, pakkusid haridus-, tervishoiu- vi nustamisteenuseid. Tehnoloogiline progress lhendas ka INIMESTE ELUSTIILE. Tstushiskonda iseloomustas maa ja linna, proletaarlase ja kodanlase elustiilide suur erinevus. 20. sajandi keskpaiku aga inimeste eluolu ja tarbimine htlustus. Selle majanduslikuks eelduseks oli elatustaseme ldine tus, kuid erilist rolli mngis MASSTOOTMINE JA MASSIKULTUUR. Raadio, televiisor, telefon ja klmkapp polnud eurooplastele ning ameeriklastele enam mingid luksuskaubad. Nende omamine oli jukohane enamikule. Ka kultuuritarbimine htlustus tnu heli- ja videotehnika kiirele arengule. MASSIMEEDIA kujunes postindustriaalse hiskonna lahutamatuks tunnusjooneks
Murray vajaduste klassifikatsioonis kuulub saavutusvajadus- primmarsete/ sekundarsete vajaduste hulka Julian Rotter vältis, et käitumise potentsial sõltub – ootusest/ kinitamise väärtusest Erik Eriksoni psühhosotsiaase arengu modellis tekkib identiteedi kriis- 12-18 eluaast Karen Horneyi isiksuse kontseptioonis on 2 rühma vajadusi . Need on- turvalisus / rahuldamis vajadus Oidipuse kompleksi lähenemiseks on vaja, et laps- ……… ???? Adleri valede elustiilide hulka kuuluvad- domineeriv/ alahidlik elustiil Mina efektiivsuse kontseptsiooni loojaks on- Bandura Isiksuse joon nimega affektija-Sizia pärineb – R. Carnelli teoriaa Introversus-ekstraveersus on tuntud eelkõige kui Eysencki isiksusteooria üks baasdimensionidest. Kuid lisaks Eysensky teorile, leiab introversuse-ekstraversuse mõiste kasutust veel ühes kuulsas isiksuse tüpologias- Carl Jung Id ehk Miski juhindub- naudingu printsiibid
- erineva taustaga lapsed võivad kogeda erinevaid ‘nõudeid’ ja on erinevalt kaitstud tagasilöökide eest; - tööturu ootused masskõrghariduse tingimustes – nn „soft skills“, mida omandatakse sotsialiseerumise käigus. 4. Urbaniseerumine ja urbanism – Urbaniseerumine/linnastumine – kvantitatiivne suhete muutus - rahvastiku juurdevool linnadesse/linnastute kasv Urbanism – kvalitatiivne suhete muutus; “maa-linn” elulaadi vastandamisest elustiilide vältimatu mitmekesisustumiseni linnaühiskonnas Ökobränding - Võtmesõnad: keskkonnasõbralik energiakasutus, tehnoloogia, disain, liikuvusvõimalused; multifunktsionaalsus, PPP, huvigruppide osalus, teadmistepõhine majandus - Linnakonkurentsivõime-„ökobränding“ - Näited pigem kõrgema heaolutasemega linnades ja parasvöötme kliimas - Kriitika “hedonisticsustainability”,“green gentrification” – vähe tähelepanu sotsiaalsel jätkusuutlikkusel
meelelahutuslik. Meelelahutuslik oli Turnage`i sõnul ka teose loomine- nimelt kirjutas ta seda vabadel hetkedel, et lõõgastuda ooperi kirjutamise raskest tööst. Loomisest rääkides mainis helilooja ära, et inspiratsiooni saab ta depressioonist. Vastavate emotsionaalsete laengute koosmõju võib tagantjärele tarkuse abil ka selle teose puhul tinglikult täheldada- tegemist oli justkui suguvõsa kokkutulekuga, kus pinged erinevate elustiilide, põlvkondade ja maailmavaadete (antud juhul instrumentide, traditsioonide, interpreetide) vahel oli küll tuntavad, ent nende alusel positsioneerimist välditi. See "unustus" tõi kaasa puhta rõõmu kohtumisest. Tuntuimas William Shakespeare`i "Hamleti" eestinduses on fraas- "Aeg liigestest on lahti". See diagnoos näib võtvat kokku eksistentsialistliku travestia, mis Hamletit painab. Ühtlasi joonestuvad selle fraasi ja tema konteksti kaasabil välja
Maastikud, majutus, toit ja joogid jne peavad rahuldama turistide iha uue ja tundmatu järele, kuid samas ei tohi nad olla liiga uued ja võõrad, sest tegelikult otsivad vaid vähesed turistid täiesti uusi asju. Kultuurikonfliktid Et turism tähendab inimeste liikumist erinevatesse geograafilistesse punktidesse ja sotsiaalsete sidemete loomist inimeste vahel, kes muidu iial ei kohtuks, võivad etniliste ja usurühmituste vahelised erinevused ning kultuuride, väärtushinnangute, elustiilide, keelte ja jõukuse taseme erinevused põhjustada kultuurikonflikte. Kohalike elanike hoiak turismiarenduse suhtes võib areneda eufooria staadiumist, kus külastajad on väga teretulnud, neisse suhtutakse ükskõikselt, ärritunult ja võimalik, et ka vaenulikult, kui kohalike seas hakkavad levima turistidevastased hoiakud. Turistid ei austa sageli kas teadmatusest või hoolimatusest kohalikke kombeid ja moraaliväärtusi.
Nõustun ka sellega, et nö ,,Ilu on vaataja silmades". Inimeste ambitsioonid, kultuurilised iseärasused, väärtushinnangud jne. on väga erinevad ning põhjustavad erinevaid eelistusi inimeste kombekuses ja maitse-eelistustes. Näiteks muusika on midagi mis on väga varieeruv oma stiili ja alastiilide poolest ning nende kuulajaskond on väga erinev näiteks punk ja klassikaline muusika on täiesti erinevad nagu üldjoontes ka nende kuulajaskond on üksteisega võrreldes täiesti erinevate elustiilide ja väärtushinnangutega. Kindlasti on ka erandeid kuid erand kinnitab reeglit või siis nö seaduspärasust. Minu arvamus sarnaselt Bourdieu omale on see, et iga indiviid soovib olla erinev ja tunda ennast erilisena ehk siis teistest kõigist erinevamana ja seda positiivses mõttes. Me kõik tahame uskuda, et meie elul on eesmärk ja me viime oma elutee jooksul läbi mingit missiooni. Sarnaselt budistide uskumusele, et inimene sureb siis kui ta on oma
suhtes laiemalt, et milline sõnum kellegi arvates sinna kanalisse sobib ning milline mitte. Rock- ja popmuusika läheb huvitavaks alles sealtmaalt, kus lõpeb endale vastu rinda tagumine, avalik maadlemine oma egoga. Saatpalu ja Co ei ürita oma loomingus olla suuremad ei elust ega endast: Dagö tekstid kujutavad väikest inimest suures maailmas, kes püüdleb ometi mugavama ning mõtestatuma reaalsuse poole. Ansambli laule võib kirjeldada kui tunnete, isikute ja elustiilide portreid, mida muusikud maalivad ning vaatavad eri tunnetega. Dagö looming kõigub (enese)kriitika ja idülli vahel, selles on nii optimismi kui skepsist. Sõnades võideldakse eneseunustuse ning -müümise vastu, didaktilise sõnumi siluvad alaline kahemõttelisus ja tüüne kõnetoon. Umbes sama kunstilist ideaali järgib paljus uuem eesti luule, mis on püüdnud ühendada sügavaid tundeid ja ausust mängulise ühiskonnakriitika ning (enese)irooniaga
Toote ja teenuse kasutajatel on erinevad kogemused ja sissetulek. Firma reguleerib nii, et erinevused lihvitakse vastava hinnaskaalale, et turustustegevus ühtsustub ka laiemale kontigendile. Missiooniks kasutatakse üha rohkem, võimaldades kohandada informatsiooni kohalikule olukorrale ja tingimustele 7 vastavalt. Nende soov on tõestada klientidele, et nende teenus on sünnis ka erinevate elustiilide juures. Joonisel 2 näeme teenuse netokäivet alates firma sünnist kuni 2006 aastani. Järgnevaks eesmärgiks on oodata 2007 aasta lõpuks loodetavat tõusu näha 25 miljonini. See on ka võimalik, sest on näha kiiret arengu. Käive miljon/krooni 25 20 15 10 5 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Joonis 2 7.VISIOON
75 muutus maa ja linna elanike suhtarv 76 muutusid leibkonnad 77 Postindustriaalne ühiskond Ehk tööstusjärgne ühiskond saab alguse 20. sajandi viimasel veerandil 78 kõrgtehnoloogia ulatuslik kasutamine 79 kasvab teenindussektori osatähtsus 80 teaduse ja tehnoloogia suur osatähtsus 81 haritud spetsialistid 82 juhtimine peab olema tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud 83 valitsusasutustes peaks olema ka tehnokraate 84 elustiilide lähenemine Heaoluriik 1.2 19 sajandi lõpuks oli kujunenud välja kapitalistlik-, kodanlik- ehk turumajandusühiskond 85 oli toimunud tööstusrevolutsioon 86 olid tekkunud uued klassid: kodanlus kellele kuulusid tootmisvahendid proletariaat müüs oma tööjõudu 87 kodanlikud revolutsioonid võimule oli kõikjal tulnud kodanlus 88 heaoluriik hakkas kujunema 1880. Saksamaal, 1920. Põhja-Euroopas, USAs 1930.
materialiseerunud sümbolite ja identiteedi konstrueerimise vastasmõjusuhe ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- · Teema 5: Linnaprotsessid Urbaniseerumine (linnastumine) - rahvastiku juurdevool linnadesse/linnastute kasv (linnaelanike osatähtsuse suurenemine) Urbanism linnaelu eelistamine maaelule, ,,maa-linn" elulaadi vastandamisest liiguti elustiilide vältimatu mitmekesisustumiseni linnaühiskonnas Linna määratlus L.Wirthi järgi - linnalist eluviisi eristab mittelinnalisest see, et esimene põhineb vabatahtlikel ja teine kohustuslikel inimsuhetel; linna olemuse ja inimeste käitumis- ning mõtlemisviisi määravad asustuse suurus, tihedus ja heterogeensus Linn ja kapitalism: (linna areng - kapitalistliku süsteemi produkt) · Lefebvre esmane kapitaliringlus - investeeringud tootmisse
võimusuhetes ega ressursside jagamises Sotsiaalne sidusus- ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu Tööstusühiskonna põhijooned: Esikohal tööstuslik tootmine Konveiermeetodi kasutamine Ratsionaalsus (aeg on raha) Tööaeg domineerib puhkeaja üle Tööstusühiskonnast postindustriaalsesse Tööstuslik tootmine Eesmärk: suure kaubahulga tootmine Maa ja linna, proletaarse ja kodanlase elustiilide suur erinevus Teenindussektor eesmärk: teadmised inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustusid POSTINDUSTRIAALSE ÜHISKONNA TUNNUSED Postindustraalse ehk tööstusjärgne ühiskond kujunes välja 20. saj Hankiva ja töötava tööstuse arvelt kasvas teenindussektori e. tertsiaalsektori osatähtsus Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses Kasvas vajadus haritud tööjõu jârele Elatustaseme üldine tõus Massitootmine ja massikultuuri kujunemine
iii. Tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine. Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine a. Elustiil kujutab endast elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate. b. Elustiil on käitumismustrite teadliku viljelemise ja kujundamise tulemus. c. Elustiilide erinevus: poliitiline käitumine, elamisviisid, abieluline stabiilsus, religioosne kuuluvus, hariduslikud saavutused, tervis, lastekasvatamise meetodid. d. Erinevused elustiilides tulenevad erinevatest võimalustest ja erinevatest väärtusmaailmadest, mille kujunemine toimub vastasmõjus. e. Erinevused tarbimises on kestvad kuid nende vorm võib muutuda. f. Elustiiliga luuakse märke, millel on sümboolne tähendus.
väga olulise üldise iseloomustuse. Selgelt eristatavad olid kohaliku lehe lugejate tüübid, raamatuhuvi tüübid ja elulaadi tüübid (vt Lauristin, Vihalemm, Uus, Peegel. Rajoonileht ja lugeja, Tln. 1987; Hion, Lauristin, Vihalemm. Meie muutuv elulaad, Tln. 1988). Praegu käimasolevas suures meediaühiskonna uuringus on algusest peale mõeldud vähemalt kümne tüpoloogia moodustamisele traditsioonilise meediakasutuse tüpoloogia, uue meedia kasutuse tüpoloogia, elustiilide tüpoloogia, väärtuste tüpoloogia, identiteedi tüpoloogia, tarbimiseelistuste tüpoloogia, materiaalse kapitali tüpoloogia, sotsiaalse kapitali tüpoloogia, kultuurilise kapitali tüpoloogia, kogemuse tüpoloogia, ühiskondlike hoiakute tüpoloogia jms. Tüpoloogiline analüüs eeldab ühise tunnusteruumi moodustamist, mille ühismõõdustajaks on näiteks ülaltoodud tüpoloogiate nimetused, mis iseloomustavad seda, mille tüüpe kavatsetakse määratleda.
hindade kujundamine, soodustuste pakkumine, turustuskanali ja vahendajate valimine, müügi- ja reklaamitöö, suhete korraldamine, kliendiinfosüsteemi loomine ja kasutamine. (Vihalem 2003: 9-10) 21.sajandil tuleb osata luua ja hoida pidevaid kliendisuhteid, turundus ei eksisteeri selleks, et toodetest lahti saada, vaid tootmist on vaja turunduse toetamiseks. Head ettevõtted rahuldavad vajadusi, silmapaistvad ettevõtted loovad turgusid. Juhtpositsioonid võidetakse uute toodete, teenuste, elustiilide ja elatustaseme tõstmise viiside ettekujutamise kaudu. (Kotler 2003:12) Innovatsiooni võib tänapäeva turunduses tajuda igal sammul. Turundajad, kes pole innovatiivsed, jäävad ajale ja konkurentidele jalgu. Innovatsioonina ei saa siiski alati oodata midagi täiesti uut, uus võib olla ammuunustatud vana, samuti mõjub uudsena originaalne lahendus või vaatenurk. Turundus läbi filmide ja TV Innovatsioon turunduses
(õpik lk 110) 2.Mis on staatused ja rollid ja kuidas nad mõjutavad ostukäitumist? Rollid: algataja, mõjutajad, eksperdid, otsustaja, ostja, tarbija, hoolitseja (õpik lk 111) 3.Mis on elustiil ja loetlege elustiili tuntumad mudelid. Elustiil väljendab inimese või segmedi eristuvat või teda iseloomustavat elamisviisi. Elustiili määramisel võib välja tuua 2 olulisemat käsitlust: 1)Väärtuspõhine (väärtuste põhjal on välja töötatud mitmeid elustiilide klassifikaatoreid. Tuntumad neist on VALS ja RISC) 2)AIO (iseloomustatakse inimese elustiili 3 peamise valdkonna kaudu: tegevused, huvid, arvamused) (õpik lk 95-98) 1.Kirjeldage Maslow, Freudi ja Hertzbergi motivatsiooniteooriaid. 1) Maslow teooria väidab, et osad vajadused on kriitilisemad kui teised. Et kõrgema taseme vajadused aktiveeruksid, peavad madalama taseme vajadused olema rahuldatud (õpik lk 88)
kasutamine on saanud peamiseks edu aluseks nii majanduses kui muudel elualadel. Info valdamine on võrdne kapitali valdamisega. See tähendab, et kasvab kõrghariduse tähtsus - kui tööstusühiskonna eesmärgiks oli võimalikult suure kaubahulga tootmine, siis postindustriaalne ühiskond on tarbimisühiskond - üleminek ekstensiivselt intensiivsele tööjõukasutamisele - vajadus teistsuguse tööjõu järele, kes ise oskab otsuseid teha - linn ja maa elustiilide lähenemine, erineva tulutasemega inimeste elustiili lähenemine, - iseloomulik tugeva keskklassi kujunemine - massikultuur subkultuuristub Siirdeühiskonnad ja nende probleemid 2 Siirdeühiskond on ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele (näit. Eesti, mis läheb totalitarismist demokraatiasse, käsumajandusest turumajandusse) - revolutsioon reform
Individualiseerimise lähtekohaks on konkurents, hõive, haridus ja mobiilsus. • Subjektiviseeritud – isikuliste omaduste kasvav roll. • Paindlikkus – tööaja pikendamine põhivahendite efektiivsemaks kasutamiseks, tööaja ja töötamiseaja sobitamine sõltuvalt nõudluse kõikumisest, kulukate tööaja organiseerimisvormide asendamine odavamatega (Bosch, 1995). Töövõtja - soov teha osaajatööd, sobitada tööd õpingutega, elustiilide paljusus (individuaalse elu nn. privatiseerimine (Bauman2000). Nõuded töötajale: 40-50-ndad – oluline kvalifikatsioon, ei ole seotud haridusega; valgekraede puhul märgitakse ka omadusi. 60-ndad –koostöövõimeline, omadused, milliseid oskusi/omadusi nõuab töö. Hariduse roll tõuseb. 70lõpp – 90-ndate lõpp – erinevad oskused ja kogemused, omaduste kasvav roll, stressi taluvus. Alates 2000st – kompetentne ja ettevõtlik, oma visiooniga, efektiivne,
toel ehitada HM ja TA kaudu üles suuremahulisi uuringuid. Osana suuremast süsteemist rahuldati selle vajadusi (üleliidulised ettevõtted→ tööjõuvajadus→ haridussüsteem)→ uurijate professionaalsuse väljakujunemine. • Taasiseseisvunud Eestis on laienenud noorsoouuringu teemade ja läbiviijate ring. Lisandunud on regulaarsed statistilised uurimused, avaliku arvamuse küsitlused, Eesti uurijad osalevad rahvusvahelistes võrdlevates uuringuprojektides. TLÜ RASI elustiilide uurimise keskuse tegevus noorte subkultuuride uurimisel TLÜ RASI uurimisteemad hõlmavad ühiskondliku ebavõrdsuse (või ka kihistumise) erinevaid tahke – sugu, rahvus, vanus, põlvkond, haridus, ametipositsioon. Ühiskondlikud probleemid on väga mitmekesise tagamaaga olles mõjutatud paljudest institutsioonidest samaaegselt, seetõttu on RASI töösse kaasatud erinevate valdkondade asjatundjad: majandusteadlasi, sotsiolooge, kasvatusteadlasi, poliitikateadlasi
O.Arder „Igavene eesel“ 2000ndate eesti noortekirjandus Noortediskursus – noortekirjandus on osa laiemast noortekultuurist ja peegeldab seda. Noortediskursus hõlmab kõikvõimalikke noortega seotud teemasid ja tegevusi, norme ja tavasid, kombeid ja kogemusi, nii elulisi praktikaid kui ka fiktsionaalseid representatsioone. Noortediskursust iseloomustab: *sotsiaalsed muutused – traditsiooniline hülgamine, uusima aja väärtuste pealetung. Elustiilide ja subkultuuride paljusus nt räpparid, emod, gootid, beibed, ökonoored, rulatajad, rullnokad. *noortekultuuri pealetung – tänaval (bärndid, lemmikud paigad, soengud, kogunemispaigad), meedias (netisuhtlus, blogid, vikid, portaalid, bändid, muusika), kultuuri läbiva hoiakuna (moedialektid, protestimeelsus, väärtuste ümberhindamine). * nooruse printsiibi valitsemine ehk noorsoo võim, mille keskmes noorte lõimumine
keskenduv käsitlus; tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine *Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine- Elustiil kujutab endast elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate. Elustiil on käitumismustrite teadliku viljelemise ja kujundamise tulemus. Elustiilide erinevus: poliitiline käitumine, elamisviisid, abieluline stabiilsus, religioosne kuuluvus, hariduslikud saavutused, tervis, väärtused ja hoiakud, lastekasvatamise meetodid, kriminaalne käitumine. Erinevused elustiilides tulenevad erinevatest võimalustest ja erinevatest äärtusmaailmadest, mille kujunemine toimub vastasmõjus. Erinevused tarbimises on kestvad kuid nende vorm võib muutuda. Elustiiliga luuakse märke, millel on sümboolne tähendus.
Võitlus ressursside pärast. Birminghami koolkond: töölisklassi sümboliline võitlus a) oma olukorra vastu ja b) oma positsiooni hoidmise eest ümberkorraldatavas linnas. Modid ja rockerid. Deviantsus on miskit muud. Moraalne paanika. Post-subkulutuuriteoora: 1) Uus-hõimud. Klassipositsioon ei loe. Võime liikuda ühest subkultuurist teise. Miksimine puldis, tantsupeod. 2) Elustiilid. (vs eluviisid). Tarbimine on identiteetide ja elustiilide alus. St ei ole super või sub jaotust, on lihtsalt üks tarbimisühiskond, mis võtab uusi ideid igalt poolt ja pakub neid tagasi 3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile. Mitte nii jäigad kui subkultuurid. 26. Millised on kaks põhimõtteliselt erinevat vaadet sotsiaalsetele probleemidele? Sotsiaalsetele probleemidele ei saa objektivistlikult vaadata (objektivistlik omab tugevat parandamissoovi)
kandjatest. Erisused väljenduvad käitumises, vaba aja kasutamises, riietumises. Näide: subkultuurid. Subkultuurid ehk allkultuurid on omanäolise käitumise ja harjumustega inimeste ühendused või liikumised, mis võivad põhineda ühisel usul, harrastustel või hobidel (hipiliikumine, punk, New Age, fännklubid, kehakultus jt). Rahvusvaheline teadusprogramm V.A.L.S. ( Values, Attitudes and Lifestyles ) on välja töötanud elustiilide tüpoloogia (põhineb A. Mitchelli uurimusel), mis põhineb neljal suurel kategoorial, mis omakorda jagunevad üheksasse alaliiki. Need kategooriad ei ole püsivad, inimene areneb ja liigub oma elu jooksul ühest kategooriast teise, ühelt tasandilt teisele. Loe lisaks: V.A.L.S. Elulaad eristab ühe ühiskonna või kultuuri piires klasse, kihte või sotsiaaldemograafilisi rühmi (töölised- teenistujad, mehed - naised, vanad - noored).
· leibkonnamudeliks kujunes väikepere · tööstustööliste ja linnaelanike osakaal rahvastikus tõusis põllupidajate arvelt · suurenes elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist Postindustriaalne ühiskond e tööstusjärgne ühiskond · teenindussektori osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt · kõrgtehnoloogia massiline kasutamine · vajatakse haritud spetsialiste · kujunes keskklass, masstootmine, massikultuur ja massimeedia · elustiilide erinevused vähenevad · valitsus peab hea seisma majanduse arengu eest Infoühiskond · info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus · olulisemaks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastused-leiutised · maailmamajanduse globaliseerumine · 2/3 inimestest töötab teenindussektoris? · kaugtöö ei pea kontorisse minema tänu sidepidamisvahendite arengule Teadmusühiskond
• leibkonnamudeliks kujunes väikepere • tööstustööliste ja linnaelanike osakaal rahvastikus tõusis põllupidajate arvelt • suurenes elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist Postindustriaalne ühiskond e tööstusjärgne ühiskond • teenindussektori osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt • kõrgtehnoloogia massiline kasutamine • vajatakse haritud spetsialiste • kujunes keskklass, masstootmine, massikultuur ja massimeedia • elustiilide erinevused vähenevad • valitsus peab hea seisma majanduse arengu eest Infoühiskond • info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus • olulisemaks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastused-leiutised • maailmamajanduse globaliseerumine • 2/3 inimestest töötab teenindussektoris? • kaugtöö – ei pea kontorisse minema tänu sidepidamisvahendite arengule Teadmusühiskond
asuvad mistahes kihistumise dimensioonis samal astmel . Sotsiaalne kihistumine e stratifikatsioon tähendab kõikide inimrühmade struktureeritud ebavõrdsust. Need on inimrühmad, kellel on erinev juurdepääs sotsiaalsetele hüvedele oma staatuse tõttu sotsiaalses hierarhias. Inimese eluvõimalused on positiivses korrelatsioonis sotsiaalse kuuluvusega. Kihistumine ja elustiil Kuulumine erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse avaldub elustiilide erinevuses (I. Robertson): 1. poliitilised käitumine 2. abieluline stabiilsus 3. religioosne kuuluvus 4. hariduslikud saavutused 5. tervis 6. väärtused ja hoiakud 7. lastekasvatamise meetodid 8. kriminaalne käitumine Erinevused elustiilides tulenevad (1) erinevatest võimalustest ja (2) erinevatest väärtusmaailmadest, mille kujunemine toimub vastasmõjus. Erinevused tarbimises on kestvad kuigi nende vorm võib muutuda.
ettevõtetes, aga ka ühiskonnas tervikuna. Niisugune areng oli sedavõrd üldine, et hakati rääkima koguni mänedžeride revolutsioonist. Kujunes keskklass – kõrge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed, kes töötasid ametnikena büroodes ja pankades, pakkusid haridus-, tervishoiu- või nõustamisteenuseid. Tehnoloogiline progress lähendas ka inimeste elustiile. Tööstusühiskonda iseloomustas maa ja linna, proletaarlase ja kodanlase elustiilide suur erinevus. 20. sajandi keskpaiku aga inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustus. Selle majanduslikuks eelduseks oli elatustaseme üldine tõus, kuid erilist rolli mängis masstootmine ja massikultuur. Raadio, televiisor, telefon ja külmkapp polnud eurooplastele ning ameeriklastele enam mingid luksuskaubad. Nende omamine oli jõukohane enamikule. Ka kultuuritarbimine ühtlustus tänu heli- ja videotehnika kiirele arengule
Postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab haritud spetsialiste. Tööstusjärgse ühiskonna juhtimine peab olema tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud kui tööstusühiskonnas valitsus peab hea seisma ka majanduse arengu eest. Mänedzeride revolutsioon (juhtide ja ärikorraldajate arvukuse ning mõjukuse kasv postindustriaalses ühiskonnas). Kujunes keskklass. Inimeste elustiilide lähenemine. Masstootmine ja massikultuur. Massimeedia. Kuna info kujunes oluliseks kõigis elusfäärides, hakati arenenud postindustriaalset ühiskonda nimetama ka infoühiskonnaks. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20. sajandi viimasel veerandil.
aina süvenevast tarbekaubastumisest, aina uute vajaduste rahuldamise pidevast turustamisest ning vajaduste asendamises ihadega kasumile orienteeritud majandust käimas hoidva oravaratta rollis. Elustiil kujutab endast elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate. Elustiil on käitumismustrite teadliku viljelemise ja kujundamise tulemus. Elustiilide erinevus: poliitiline käitumine, elamisviisid, abieluline stabiilsus, religioosne kuuluvus, hariduslikud saavutused, tervis, väärtused ja hoiakud, lastekasvatamise meetodid, kriminaalne käitumine. Erinevused elustiilides tulenevad erinevatest võimalustest ja erinevatest väärtusmaailmadest, mille kujunemine toimub vastasmõjus. Erinevused tarbimises on kestvad kuid nende vorm võib muutuda.
Ann Vihalem, Külim, Tallinn 2003. Turunduse mõistet on püütud lugematul hulgal erinevate definitsioonidega väljendada, eri ajajärkudel on olnud rõhuasetused neis erinevad. Toome siinkohal välja neist kaks, mõlemad pärinevad P.Kotlerilt: *,,Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele" *,,Head ettevõtted rahuldavad vajadusi, silmapaistvad loovad turgusid. Juhtpositsioon võidetakse kätte uute toodete, teenuste , elustiilide ja elatustaseme tõstmise viiside ettekujutamise kaudu." Kasumit taotlevad äriorganisatsioonid soovivad müüa kaupu ja teenuseid nii, et see ennast ära tasub. Kuid turundusprobleeme on teistelgi organisatsioonidel, näiteks mittetulundusühingutel ja riigiasutustel. Õppeasutused võitlevad õpilaste, muuseumid ja teatrid külastajate, kirikud poolehoidjate pärast ning nad kõik vajavad raha. Turundusega tegelevad ka üksikisikud: poliitikud püüavad võita hääli, arstid patsiente,
ettevõtetes, aga ka ühiskonnas tervikuna. Niisugune areng oli sedavõrd üldine, et hakati rääkima koguni mänedzeride revolutsioonist. Kujunes keskklass kõrge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed, kes töötasid ametnikena büroodes ja pankades, pakkusid haridus-, tervishoiu- või nõustamisteenuseid. Tehnoloogiline progress lähendas ka inimeste elustiile. Tööstusühiskonda iseloomustas maa ja linna, proletaarlase ja kodanlase elustiilide suur erinevus. 20. sajandi keskpaiku aga inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustus. Selle majanduslikuks eelduseks oli elatustaseme üldine tõus, kuid erilist rolli mängis masstootmine ja massikultuur. Raadio, televiisor, telefon ja külmkapp polnud eurooplastele ning ameeriklastele enam mingid luksuskaubad. Nende omamine oli jõukohane enamikule. Ka kultuuritarbimine ühtlustus tänu heli- ja videotehnika kiirele arengule.
Ann Vihalem, Külim, Tallinn 2003. Turunduse mõistet on püütud lugematul hulgal erinevate definitsioonidega väljendada, eri ajajärkudel on olnud rõhuasetused neis erinevad. Toome siinkohal välja neist kaks, mõlemad pärinevad P.Kotlerilt: *,,Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele" *,,Head ettevõtted rahuldavad vajadusi, silmapaistvad loovad turgusid. Juhtpositsioon võidetakse kätte uute toodete, teenuste , elustiilide ja elatustaseme tõstmise viiside ettekujutamise kaudu." Kasumit taotlevad äriorganisatsioonid soovivad müüa kaupu ja teenuseid nii, et see ennast ära tasub. Kuid turundusprobleeme on teistelgi organisatsioonidel, näiteks mittetulundusühingutel ja riigiasutustel. Õppeasutused võitlevad õpilaste, muuseumid ja teatrid külastajate, kirikud poolehoidjate pärast ning nad kõik vajavad raha. Turundusega tegelevad ka üksikisikud: poliitikud püüavad võita hääli, arstid patsiente,
oskustöölised, spetsialistid jms · Rohkem variatsioone töö tegemise võimaluste osas · Tarbijatel parem valik, tooted spetsiaalselt klientide vajadustele vastavalt välja töötatud kvaliteetsemad, odavamad ja jõuavad kiiremini tarbijani Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 18 Sotsioloogia alused Liina Käär · Elustiilide revolutsiooniline muutumine seoses tehnoloogia arenguga interneti kaubandus, interneti pangandus jms. 74. Mida peame hariduse all silmas? Mis see on? Haridus tähendab teadmiste üleandmist ühelt põlvkonnalt teisele vahetu õppimise kaudu (Giddens 1997). Haridus kui institutsioon täidab ühiskondlikku funktsiooni indiviidi ettevalmistamisel ja ühiskondlikku ellu lülitamisel. 75. Millised on hariduse avalikud ja varjatud funktsioonid? Avalikud funktsioonid:
Uued institutsioonid, sotsiaalsed isikud ja suhted kõik on seotud teatavate tarbimiskäitumistega, mis on omased lääne ühiskonnale. 56. Tarbimiskultuurist Eestis? Rääkides tarbijakultuurist Eestis tuleb meeles pidada, et tänane tarbijakultuur on ainult viimase paari aastakümne nähtus. Nõukogudeaegne tarbijakultuur, mis valitses enne Nõukogude Liidu lagunemist, erineb sügavalt läänemaailmale omasest tarbijakultuurist. Nõukogude tarbijakultuuri iseloomustasid defitsiit ning elustiilide homogeensus. Poodides valitses tühjus ning olemasolev valik oli väga piiratud. Selleks, et midagi ihaldusväärset osta tuli pingutada kas tundide kaupa järjekordades seistes hetkeil, kui poodide lettidele "visati välja («»)" midagi defitsiitset või siis tutvuste kaudu hankides. Lääne kaubad olid eriti ihaldusväärsed. Nõukogude Liidu lagunemisele järgnev vabadus tähendas "võimaluste vabadust", mis tähendab ka valiku olemasolu ja vabadust tarbimises (Kennedy 2002 Rahu kaudu)
Kirjeldatakse barjääre, mis võivad takistada head kuulamist. Põhjalikumalt tutvustatakse suhtlemistasandite teooriat. Teemat toetavad praktilised ülesanded. Nõustaja käsiraamat Viimasesse, neljandasse osasse on koondatud mõned kasulikud lisamaterjalid. Lugeja leiab siit ühiskonnas levinud elustiilide kirjeldused, küsimustiku nõustatava huvide kaardistamiseks, töölehe eluhoiakute käsitlemiseks. ISBN: 978-9985-9859-8-4 Karjääri nõustamine Nõustaja käsiraamat Tallinn 2014 Sihtasutus Innove Koostajad: Piret Jamnes, Fontes OÜ Mare Väli, SA Innove Käsiraamatu esmatrükk ilmus 2009 Keeleline korrektuur: Katrin Hallas Raamat on välja antud SA Innove poolt Euroopa Sotsiaalfondi programmist
vähemväärtuslik. Kõik need kriteeriumid üldiselt problemaatilised (näiteks ...), terminil tugev halvustav tähendus (parem nt. populaarkultuur 25. Valige kaks subkultuuriteooriate koolkonda (Chicago, Birminghami või post-subkultuuriteooriad) ja võrrelge neid omavahel. Post-subkulutuuriteoora: 1) Uus-hõimud. Klassipositsioon ei loe. Võime liikuda ühest subkultuurist teise. Miksimine puldis, tantsupeod. 2) Elustiilid. (vs eluviisid). Tarbimine on identiteetide ja elustiilide alus. St ei ole super või sub jaotust, on lihtsalt üks tarbimisühiskond, mis võtab uusi ideid igalt poolt ja pakub neid tagasi 3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile. Mitte nii jäigad kui subkultuurid. Nendest näidetest nähtub ka, et kriitikaks on mõnel puhul palju võimalusi: Kas modernistlikud väärtused vabadus, võrdsus, vendlus on „materialistlikud”?
vähemväärtuslik. Kõik need kriteeriumid üldiselt problemaatilised (näiteks ...), terminil tugev halvustav tähendus (parem nt. populaarkultuur 25. Valige kaks subkultuuriteooriate koolkonda (Chicago, Birminghami või post-subkultuuriteooriad) ja võrrelge neid omavahel. Post-subkulutuuriteoora: 1) Uus-hõimud. Klassipositsioon ei loe. Võime liikuda ühest subkultuurist teise. Miksimine puldis, tantsupeod. 2) Elustiilid. (vs eluviisid). Tarbimine on identiteetide ja elustiilide alus. St ei ole super või sub jaotust, on lihtsalt üks tarbimisühiskond, mis võtab uusi ideid igalt poolt ja pakub neid tagasi 3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile. Mitte nii jäigad kui subkultuurid. Nendest näidetest nähtub ka, et kriitikaks on mõnel puhul palju võimalusi: Kas modernistlikud väärtused vabadus, võrdsus, vendlus on ,,materialistlikud"? Kas klassikuuluvus/suhe materiaalse tootmisega ja sellega kaasnevad
vähemväärtuslik. Kõik need kriteeriumid üldiselt problemaatilised (näiteks ...), terminil tugev halvustav tähendus (parem nt. populaarkultuur 25. Valige kaks subkultuuriteooriate koolkonda (Chicago, Birminghami või post-subkultuuriteooriad) ja võrrelge neid omavahel. Post-subkulutuuriteoora: 1) Uus-hõimud. Klassipositsioon ei loe. Võime liikuda ühest subkultuurist teise. Miksimine puldis, tantsupeod. 2) Elustiilid. (vs eluviisid). Tarbimine on identiteetide ja elustiilide alus. St ei ole super või sub jaotust, on lihtsalt üks tarbimisühiskond, mis võtab uusi ideid igalt poolt ja pakub neid tagasi 3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile. Mitte nii jäigad kui subkultuurid. Nendest näidetest nähtub ka, et kriitikaks on mõnel puhul palju võimalusi: Kas modernistlikud väärtused vabadus, võrdsus, vendlus on „materialistlikud”?
täita püüdsid, ei täitunud (tühjuse põhjuseks võib olla väärkohtlemine päritoluperekonnas, mittepiisav hooldamine vanemate poolt, sõltuvuses vanem, vaesus, kodutu olemine) *üks partner saab teada, et teine on sõltuvuses või kriminaalne elustiil või geneetiline mentaalne haigus või abieluväline laps *hiljem abielus võivad segada nii abieluvälised suhted või seksuaalne (ala)võimetus, konfliktid raha, laste kasvatamise, elustiilide, väärtuste või usu üle *järjest koguneb probleeme (ühe või mõlema partneri suhtes) mida ei lahendata ära Kui vanematel on tõsiseid probleeme, siis võib lastel tekkida küsimus, et kelle poole hoida ja peresse hetkel kõige kiindunum laps võib jääda depressiooni, hakata halvasti õppima või hakata teistmoodi/halvasti käituma. Paarid, kellel on palju konflikte, kuid kes jäävad kokku, mõjutavad lapsi halval moel sama palju kui need, kes konfliktide pärast lahutavad.
pangad, meedia, lennundus. Partnerlusprogramm Preemiakaubad ja teenused Uute klientide partneritelt. Vahetusvõimalus motiveerimine. Juurdepääs kogutud punktidega. partneri andmebaasi. Nt. raadio, televisioon. Ühtsusprogramm Väärtuslikke klientide Tugevate sidemete tunnustamine. Spetsiaalsed teabe- loomine elustiilide ja kanalid ja lisaväärtused. toodete vahel. Nt. McDonald's, Harley Davidson. Allikas Johnson 1998. Vastavalt Tabelile 9, on lojaalsusprogrammid erinevad, mis kõik pakuvad kliendile teatud hüviseid. Ettevõtted käsitlevad tavaliselt oma lojaalsusprogrammi ühe üldise programmina, mis on kokku kombineeritud erinevatest lojaalsusprogrammi liikidest.
Alternatiivide juhtimine (kaasahaaramine, vaoshoidmine, hävitamine) Rahvusriigi rolli murenemine Kas globaliseerumine on uus nähtus? Skeptik: globaliseerumine on ülehinnatud, mõjutab tibatillukest osa maailma rahvastikust ega erine oluliselt varasematest protsessidest Evolutsionist: muutus ei ole toimunud mitte kvaliteedis vaid määras Hüberglobalist: mitmerahvuselised linnastunud lääne ühiskonnad, moodsa haridussüsteemi, lääne elustiilide ja poliitiliste ideede levik: postindustriaalne ajastu, üleilmsed rahavood, seninähtamatud kommunikatsooniviisid, deterritorialiseerumine, konsumerism ning kasvav etniliste identiteetide politiseerumine – kokku midagi täiest uut Globaliseerumine – miks tekib huvi just 1990ndail? Külma sõja lõpp. „Ülemineku“ praktilised eripärast ja kiired muutused postsotsialistlikes riikides ilmsed ja uurijale põnevad (Katherine Verdery, Caroline Humphrey, Chris Hann)
reaktsioonivõimega ning organismist kergemini ekskreteeritavate trans-dioolide tekkega. Ensüüm inaktiveerib sellega paljusid labiilseid ,,tugevaid kantserogeene", samas aga aitab aktiveerida mõningaid kantserogeene nagu näiteks benso[]- püreen. Teda indutseerivad enamasti tuntud CYP-indutseerijad. Inimestel on täheldatud epoksiidi hüdrolaasi aktiivsuse suur sõltuvus indiviidist, mis tuleneb nii antud ensüümi kõrgest indutseeritavusest kui ka inimeste elustiilide erinevusest. Tänu osa ensüümi asetsemisele membraanides CYP vahetus läheduses on epoksiidi hüdrolaas võimeline kiiresti hüdrolüüsima CYP450 abil moodustatud lipofiilseid epoksiide 9. Faas II käigus tekkivad olulisemad konjugaadid - sulfaadid ja glükuroniidid Glükuroniidid - Loomad, sealhulgas inimesed, kasutavad glükuronisatsiooni tüüpiliselt selleks, et muuta jääkained paremini vees lahustuvaks ja seejärel koos uriinigaorganismist eemaldada.
4 Ingliskeelses kirjanduse käsitletakse neid tunnuseid kui AIO lähendit (activities, interests, opinions). 12 tegevus toit hariduse elupiirko kaupluste meediai st nd külastamine nfo toodetest pereelu sportimine saavutus tuleviku tsükli faas ed st kultuuris t Elustiilide klassifikaatoreid on välja töötatud erinevate firmade poolt. Pikka aega (alates 1978. aastast) oli enam kasutatavaks USA Stanfordi uurimisinstituudi (SRI International) metoodika VALS5, mille järgi Ameerika rahvastik jaotati 9 elustiili. 1989. aastal arendati VALS-ist uus versioon VALS 2, milles pöörati suuremat tähelepanu tarbijate käitumisele. Mõlema mudeli iseloomustused on esitatud lisades 15 ja 16. VALS-i metoodikat on rakendatud Euroopaski
Jaapanis. ·2001 aastal meetod harmoniseeriti rahvusvahelisel tasandil-metodoloogiline juhend. (Eurostat, 2001). Materjalivoo analüüsi eesmärgid · Indikaatorite leidmine loodusvarade kasutamisel inimese poolt. · Sotsiaalmajanduslikud indikaatorid. (ressursikasutuse efektiivsus, tootmisprotsessi efektiivsus jne.) · Poliitilised indikaatorid ja majandushoovad ressursside kasutamise vähendamisel. · Erinevate elustiilide ja harjumuste keskkonna tagajärgede analüüsimine. · Toetada säästlikku arengut: globaalsel, regionaalsel ja kohalikul tasandil · Parandada ökoloogilist seisundit ja inimeste tervist · Säilitada ja parandada keskkonna kvaliteeti · Vähim võimalik ressursivoog tehnosfääri ja ökosfääri vahel-eesmärk Materjalivoo hindamine · Eesmärk on määrata materjalivoo sisendid ja väljundid majandusprotsessis (regioonis, riigis, ettevõttes, kodumajapidamises jne.) teatud aja jooksul
kasutamine on saanud peamiseks edu aluseks nii majanduses kui muudel elualadel. Info valdamine on võrdne kapitali valdamisega. See tähendab, et kasvab kõrghariduse tähtsus - kui tööstusühiskonna eesmärgiks oli võimalikult suure kaubahulga tootmine, siis postindustriaalne ühiskond on tarbimisühiskond - üleminek ekstensiivselt intensiivsele tööjõukasutamisele - vajadus teistsuguse tööjõu järele, kes ise oskab otsuseid teha - linn ja maa elustiilide lähenemine, erineva tulutasemega inimeste elustiili lähenemine, - iseloomulik tugeva keskklassi kujunemine - massikultuur subkultuuristub Siirdeühiskonnad ja nende probleemid 2 Siirdeühiskond on ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele (näit. Eesti, mis läheb totalitarismist demokraatiasse, käsumajandusest turumajandusse) - revolutsioon reform
Turunduse mõistet on püütud lugematul hulgal erinevate definitsioonidega väljendada, eri ajajärkudel on olnud rõhuasetused neis erinevad. Toome siinkohal välja neist kaks, mõlemad pärinevad P. Kotlerilt: turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele; head ettevõtted rahuldavad vajadusi, silmapaistvad loovad turgusid. Juhtpositsioon võidetakse kätte uute toodete, teenuste, elustiilide ja elatustaseme tõstmise viiside ettekujutamise kaudu. Kasumit taotlevad äriorganisatsioonid soovivad müüa kaupu ja teenuseid nii, et see ennast ära tasub. Kuid turundusprobleeme on teistelgi organisatsioonidel, näiteks mittetulundusühingutel ja riigiasutustel. Õppeasutused võitlevad õpilaste, muuseumid ja teatrid külastajate, kirikud poolehoidjate pärast ning nad kõik vajavad raha. Turundusega
21. Sajandil lisaks tordi tellimisele tellitakse ka sünnipäevapidu ettevõttest, kus sünnipäevalistele lavastatakse elamus. Pine räägib, kuidas tema 7-aastase lapse sünnipäev farmis, kus lapsed said teha õunasiidrit, loomi puhastada ja muid talutöid teha, maksis 146 dollarit. (Pine 2010) Elamusmajanduse põhimõtetega tuleb kohaneda igal teemapargi arendajal. Ajad muutuvad, samuti ka ,,uue" turisti nõudmised ja ootused. Erinevate elamuste, teistsuguste seikluste ja elustiilide otsingud iseloomustavad ,,uue" turisti kontseptsiooni. Põhirõhk on piiride avastamisel ja julgusel minna sinna, kuhu traditsiooniline mõtteviis ei lubanud. (Raj 2007) ,,Uus" turist väljendab austust sihtkoha kultuuri vastu. Ta soovib kogeda ja õppida, olles osaleja, mitte vaatleja. Märksõnad nagu seiklus, planeeritud rajalt kõrvale kaldumine ja kohalikega segunemine ei esine massiturismi kontseptsioonis, kuid on aluseks ,,uue" 11
· Tehnoloogia vähendab teatud moel töölistele esitatavaid nõudmisi Tehnoloogia mõju ühiskonnale · Kuigi tehnoloogia kaotab mõned töökohad, see samal loob ka uusi oskustöölised, spetsialistid jms · Rohkem variatsioone töö tegemise võimaluste osas · Tarbijatel parem valik, tooted spetsiaalselt klientide vajadustele vastavalt välja töötatud kvaliteetsemad, odavamad ja jõuavad kiiremini tarbijani · Elustiilide revolutsiooniline muutumine seoses tehnoloogia arenguga interneti kaubandus, interneti pangandus jms. Töö rahulolu ja võõrandumine · Töö rahulolu (job satisfaction) näitab kui palju naudingut, kaasatust ja eneseteostust inimestele nende töö pakub. · Võõrandumine peegeldab töötajate rahulolematust ja eneseteostuse puudumist tööl. 15.1.13. Töö organiseerimine ja tööle pühendumine
annaabi.ee 
