Turismi poolt tekitatud probleemid (0)

Turismi poolt tekitatud probleemid
Taavi lood
LT-11
Uuemõisa 2012
Prügireostus
Turistid jätavad loodusesse maha palju prügi. Sobimatu ladestamine võib looduskeskkonda oluliselt rikkuda. Tahked jäätmed ja praht võivad rikkuda vee ja rannajoone väljanägemist.
Näide: Väikesaarte (nt Vormsi, Osmussaar) elanikud ei suuda turistide poolt maha jäetud prügi ise kokku korjata ja saare pealt ära toimetada. Kui külastajaid on palju, siis prügikonteinerid täituvad liiga kiiresti , kui prügi üldse sinna jõuab. Tehakse ka palju lõkkeid suvalistesse kohtadesse ning tihtipeale visatakse lõkesse asju, mis ei põle. Nad arvavad , et kui inimene jaksab saarele asjad kaasa võtta, siis peaks jõudma kergema lasti pärast endaga ka tagasi viia
Ühenäoliseks muutumine
Sihtkohtadel on oht turistide soovidele vastu tulles ühenäoliseks muutuda. Maastikud , majutus, toit ja joogid jne peavad rahuldama turistide iha uue ja tundmatu järele, kuid samas ei tohi nad olla liiga uued ja võõrad, sest tegelikult otsivad vaid vähesed turistid täiesti uusi asju.
Kultuurikonfliktid
Et turism tähendab inimeste liikumist erinevatesse geograafilistesse punktidesse ja
sotsiaalsete sidemete loomist inimeste vahel, kes muidu iial ei kohtuks, võivad etniliste ja
usurühmituste vahelised erinevused ning kultuuride, väärtushinnangute, elustiilide, keelte ja jõukuse taseme erinevused põhjustada kultuurikonflikte. Kohalike elanike hoiak turismiarenduse suhtes võib areneda eufooria staadiumist , kus külastajad on väga teretulnud, neisse suhtutakse ükskõikselt, ärritunult ja võimalik, et ka vaenulikult, kui kohalike seas hakkavad levima turistidevastased hoiakud. Turistid ei austa sageli kas teadmatusest või hoolimatusest kohalikke kombeid ja moraaliväärtusi.
Näide: Kataloonia on alati olnud ülemaailmse tähtsusega turismipiirkond. Ent ta on propageerinud sellist turismi, mis põhineb päikesel, lõbutsemisel ja joomisel. Nii otsivad Katalooniasse tulevad inimesed vaid neid klišeesid ega hooli kohalikest väärtustest. Need on inimesed, kes omal maal ei karjuks iial tänaval, ei jooks päev läbi alkoholi ega lõhuks kõiki vaateaknaid, mida nad oma “ koduteel ” näevad. Costa Brava kuurortlinnas Lloret de Maris on olukord praeguseks selline, et seal elamine on muutunud võimatuks.
Turistide nõudlusega kohandumine
Turistid tahavad suveniire, kunsti, käsitööd, kultuurisündmusi. Paljudes turismipiirkondades on käsitöömeistrid kasvavale nõudlusele reageerinud ning on teinud oma toodete disainis muutusi, et nad vastaksid paremini uute klientide maitsele. Turistide huvi võib tõsta kunstnike eneseväärikustunnet ja aidata kultuuritraditsiooni säilitada. Ent kultuuritoodete kommertsiks muutudes võib kultuur kokkuvõttes vaesuda.
Kohaliku kultuuri muutumine äriks
Turism võib muuta kohaliku kultuuri kaubaks, kui usutraditsioonid, kohalikud tavad ja festivalid taandatakse turistide ootustele vastava kauba vormi ja neist saab nn rekonstrueeritud rahvuslikkus
Õhusaaste ja müra
Koos turistide arvu kasvuga ja nende üha suureneva liikuvusega laieneb ka õhu-, maantee - ja raudteetransport . Turismi arvele langeb praegu üle 60% õhureisidest ja seetõttu põhjustab turism olulise osa õhusaasteainete, näiteks süsinikdioksiidi (CO2) heitkogustest. Transpordis ning energiatootmisel tekkivad õhusaasteained põhjustavad happevihmu, globaalset kliimasoojenemist ja kohalikku õhureostust.
Turismiga kaasnev ja üha kasvav probleem on ka lennukite, autode, mootorrataste, busside ja vabaajategevusteks kasutatavate sõidukite (nt mootorsaanid, skuutrid) põhjustatud mürareostus, mis häirib inimesi ning põhjustab stressi ja isegi kuulmishäireid.
Veereostus
Hotellide ning puhke- ja muude rajatiste ehitamine seab sageli suurema surve alla reoveepuhastusseadmed, eriti sellepärast, et paljudes turismipiirkondades on turismi kõrghooajal mitu korda rohkem elanikke kui väljaspool hooaega. Reoveepuhastid ei ole tihtipeale ehitatud nii, et nad suudaksid tippkoormuse perioodidel reoveehulga järsu suurenemisega toime tulla. Heitveed on reostanud turismimagnetite ümbruse mered ja järved, kahjustades sealset loomastikku ja taimestikku. Veekogudesse lastav reovesi põhjustab tõsist kahju korallrahudele, sest soodustab vetikate kasvu ja hüpoksiat (hapnikuvaegust). Hapnikuvaeguse otseseks tagajärjeks on kalade suremine, mis mitte ainult ei hävita väärtuslikke kalavarusid ja ei kahjusta ökosüsteemi, vaid on ka ebameeldiv kohalikele elanikele ja võib kahjustada kohalikku turismi. Hapnikuvaegus on probleemiks peamiselt jõgede suudmealadel ja rannikuvetes, kuigi seda võib ette tulla ka mageveejärvedes. Teisalt on vetikate vohamine ka ise tohutusuur probleem. Ookean värvub punaseks või roheliseks, olenevalt vetikate liigist, ning näeb sellisena ebameeldiv välja ning turistidel ja kohalikel on sel ajal keelatud ujuma minna. Reoveega saastumine võib ohustada ka inimeste ja loomade tervist.
Mõju eluslooduse mitmekesisusele
Turism võib eluslooduse mitmekesisust vähendada mitmel moel, nt konkureerides temaga elupaikade ja loodusvarade pärast. Konkreetsemalt võib elusloodust kahjustada.
Näide: Kreekas, Zakynthoses , mis on merikilpkonna tähtsaim paljunemisala, on liivarandadel asuvad munemispaigad häiritud, turismiarenduse ja turistide käitumisega hävitatud. Kahjuks kattub turismi kõrghooaeg ohualti merikilpkonna paljunemisperioodiga.
Maa degradeerumine
Nii uuenevaid kui uuenematuid loodusvarasid võib otseselt mõjutada turismirajatiste, teede ja lennuväljade ehitamine, maa kasutamine majutusasutuste ja teiste infrastruktuurirajatiste jaoks ning ehitusmaterjalide kasutamine (liivakaevandamine). Metsad kannatavad sageli turismi kahjuliku mõju all, sest metsa võetakse maha küttepuude saamiseks ja ehitistele maa vabastamiseks.
Näide: Türgi Kusadasi-Davutlari piirkond, mis kujutab endast 30 km pikkust ja 750 m laiust rannikuriba, kattus ajavahemikus 1975 kuni 1985 üleni suvemajadega. Need majad kuuluvad suuremate linnade keskmise ja kõrgema sissetulekuga elanikele. Nad võimaldavad ajutiselt vabaneda suurlinnade stressist ning neid peetakse heaks investeeringuks, sest ajaga nende väärtus kasvab ning pensionile jäädes saab neisse ka püsivalt elama asuda . Ent see trend on toonud kaasa metsade, vaba ruumi ning põllumajandusmaade ulatusliku hävimise. Kasvav surve veevarudele on põhjustanud paljudel aladel joogiveepuuduse ning süveneb jäätmeprobleem. Paljudes tähtsates turismikeskuses on tavaliseks muutunud elektri vaegpinge ja voolukatkestused.
Surve veevarudele
Vesi, eriti magevesi , on üks kõige kriitilisema tähtsusega loodusvarasid. Turismitööstus on reeglina suur vee ülekasutaja, sest vett kulub hotellide veevarustuseks, ujumisbasseinidele, golfiväljakutele ja turistide isiklikuks tarbeks. Selle tagajärjel võib tekkida veepuudus ja veevarude seisund halveneda, aga ka suureneda reoveekogus.
Näide: Türgi Antalya linna keskmine ööpäevane veetarbimine inimese kohta on 250 liitrit, samal ajal kui Antalya turismipiirkondades on see üle 600 liitri. Mallorcal ( Hispaania ) tarbitakse maapiirkondades ööpäevas 140 ja linnades 250 liitrit vett inimese kohta, samas kui keskmine turist kulutab 440 liitrit ning luksuskuurortides isegi 880 liitrit ööpäevas.