Postindusriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast (0)

Postindustriaalse �hiskonna erinevus t�� stus �hiskonnast 19. sajandil kujunenud t��stus�hiskond omandas 20. sajandi viimaseks veerandiks sedav�rd palju uusi jooni, et hakati r��kima uuest �hiskonnat��bist � POSTINDUSTRIAALSEST EHK T�� STUSJ �RGSEST �HISKONNAST. Sotsioloog DANIEL BELLI pakutud termin m�rgistas k�rgeltarenenud t��stus� hiskonda , millele olid omane k�rgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised v��rtushinnangud. Kuiv�rd postindustriaalne �hiskond on t��stus- ehk industriaal�hiskonna j�tk, iseloomustatakse seda sagely v�rdluses t��stus�hiskonnaga. Suurim nihe �hiskonna arengus puudutas tootmistegevust . Tertsiaar- ehk TEENINDUSSEKTORI OSAT�HTSUS KASVAS KIIRESTI hankiva ja t��tleva t��stuse arvel. Majandusressursid hinnati � mber . Sellest tulenevalt l�htutakse riigi majandusliku v� imsuse hindamisel erinevatest kriteeriumidest � t��stus�hiskonna puhul peetakse t�htsamaks t��stustootmist ja tootmisv�imsust, POSTINDUSTRIAALSES �HISKONNAS AGA TEADUSE JA TEHNOLOOGIA OSA MAJANDUSES. T��stusajastul oli eesm�rgiks v�imalikult suure kaubahulga tootmine. Seet�ttu hinnati ka riike selle j�rgi, mitu tonni s�tt ja rauda v�i mitu miljonit paari jalatseid seal toodeti.Postindustriaalset � hiskonda kirjeldavad aga sellised n�itajad nagu insenertehnilise personali ja teenindussektori osakaal t��j�us. Kui t��stus�hiskond vajas rohkesti konveierit�� lisi , siis POSTINDUSTRIAALNE �HISKOND VAJAB HOOPIS TEISTSUGUST T��J�UDU � haritud spetsialiste, kes on saanud tehnoloogilise, administratiivse ja juhtimisalase koolituse. Bell anal��sis ka t��stusj�rgse �HISKONNA JUHTIMIST, leides, et see peab olema TSENTRALISEERITUM JA PAREMINI KOOSK �LASTATUD kui t��stus�hiskonnas. Viimases koordineeris riik ainult poliitikat ja �iguskorda, n��d peab aga valitsus hea seisma ka majandusarengu eest. Et �hiskonna juhtimine oleks efektiivne, peavad poliitilised liidrid lubama valitsemisinstitutsioonidesse ka tehnokraate, kes l�htuvad otsuste tegemisel majanduslikust otstarbekusest , mitte poliitilisest v�i ideoloogilisest eelistusest. 1970. aastatel uskusid paljud, et tehnoloogiline progress suudab lahendada k�ik �hiskonnaprobleemid, sealhulgas v�hendada vaesust ja poliitilisi erimeelsusi. Tegevjuhtide m�ju tugevnemine majanduses v� hendas j�rk-j�rgult juriidilise omaniku rolli ettev� tetes , aga ka �hiskonnas tervikuna . Niisugune areng oli sedav�rd � ldine , et hakati r��kima koguni M�NEDZERIDE REVOLUTSIOONIST . Kujunes KESKKLASS � k�rge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt k�rge sissetulekuga inimesed, kes t��tasid ametnikena b�roodes ja pankades, pakkusid haridus -, tervishoiu- v�i n�ustamisteenuseid. Tehnoloogiline progress l�hendas ka INIMESTE ELUSTIILE. T��stus�hiskonda iseloomustas maa ja linna, proletaarlase ja kodanlase elustiilide suur erinevus. 20. sajandi keskpaiku aga inimeste eluolu ja tarbimine �htlustus. Selle majanduslikuks eelduseks oli elatustaseme �ldine t�us, kuid erilist rolli m�ngis MASSTOOTMINE JA MASSIKULTUUR. Raadio, televiisor , telefon ja k�lmkapp polnud eurooplastele ning ameeriklastele enam mingid luksuskaubad. Nende omamine oli j�ukohane enamikule. Ka kultuuritarbimine �htlustus t�nu heli- ja videotehnika kiirele arengule. MASSIMEEDIA kujunes postindustriaalse �hiskonna lahutamatuks tunnusjooneks. Raadio- ja televisioonisaadetel oli �ks auditoorium , kuhu kuulusid peaaegu k�ik, lihtt��lisest j�uka �rimeheni.