Dagö (1)

Q: Kuidas läheb su eraelu?

Vastus leiad õppematerjalist: Dagö

Keskkool - Muusika - Muusika

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas läheb su eraelu?

REFERAAT
DAGÖ
Juhendaja :
2010
SISUKORD:
Sissejuhatus…………………………………………………………………… 3

Dagö……………………………………………………………………….. .4

Ajalugu………………………………………………………….. ..4

Liikmed………………………………………………………….. ..5

Laulud ja stiil.……………………………………………………...6

Mina ja Dagö…………………………………………………………………7
Kokkuvõte……………………………………………………………………..9
Kasutatud kirjandus………………………………………………………….10
SISSEJUHATUS:
Praeguseks laialiläinud muusikakollektiiv Dagö on vaieldamatult minu muusikaeelistuse eesotsas. Dagö on eesti põhivoolu popmuusika stratosfääris vist ainus artist, kes kuulub nii käekirjalt kui vanuselt peaaegu täiesti uuele aastatuhandele, kõik ülejäänud oleme saanud päranduseks kas eelmisest või üle-eelmisest kümnendist. Dagö evib üht suure bändi peamist tunnust: ta on omas stiilis ainus ning ansambli nimi markeerib ühtlasi stiili, saades viimastel aastatel kohalikus kultuuriruumis intelligentse sõnakeskse popmuusika sünonüümiks. Järgnevas referaadis annan lühikese ülevaate Dagö „eluloost“, koosseisust ning muidugi, mis kõige tähtsam – lugudest, lauludest, olemusest – enda tunnetest.
(Pildil: vasakult Taavi Kerikmäe, Peeter Rebane , Petteri Hasa, Lauri Saatpalu ja Raul Vaigla.)

Dagö

Ajalugu

1998 aasta sügisel loovad Lauri Saatpalu, Peeter Rebane ja Tiit Kikas Dagö. Improviseeriva etno -folk trio otsingud kulmineeruvad 2000nda aasta suvel plaadiks, mille annab välja Hyperrecords, ainuke, kes riskida julgeb. Plaat tunnistatakse aasta parimaks etno-folkrock üllitiseks. Laval liituvad Dagöga Toomas Rull ja Raul Vaigla ( drum & bass).

2001. aasta suvel võidab Dagö Pärnus "Lühima öö improvisatsioonifestivali" peapreemia, sügisel on Tallinnas Jethro Tulli soojendusesineja.

2002. aasta algul lahkub Tiit Kikas. Helirežissöör ja muusik Kristo Kotkasest saab Dagö "nähtamatu liige". Suvel ilmub album "Toiduklubi", mille alusel tunnistati Dagö "Aasta ansambliks". Klahvpille mängib nüüdsest Taavi Kerikmäe.
2003 suvel tuur "Dagö ja Ultima Thule". Sügisel ilmub kolmas album "Hiired Tuules", mis valitakse taas aasta parimaks bändialbumiks. Trummariks tuleb Petteri Hasa.

2004 suvel tuur "Dagö ja Singer Vinger".

2006 aasta märtsis ilmus Dagö neljas album: "Joonistatud mees"

2006 aasta juuli kaheksa suurt kontserti üle Eesti. Dagö teevad ilusaks Evelin Pang ja Hele Kõre.

Augustis 2007 teeb Dagö kaks kontserti Palmse mõisa maadel ja laseb need ka salvestada. Dagö kontsert -DVD koos lisadega ilmub novembrikuus.
Kevadel 2008 ilmub Dagö viies album " Möödakarvapai". Dagö kontserdiheli keerab nüüdsest Lauri Lepik. Juulis 2008 Dagö neljas tuur koos Chalice'i ja Lenna Kuurmaaga , lisavitamiiniks Kristiina Piperal.

2008 novembris 3 kontserti 10nda sünnipäeva, vaheajale mineku ning loomulikult oma sõprade auks!
Algab pikem mõttetegevus. Hetkel Dagö nii minu kui kõikide teiste fännide kurvastuseks ei tegutse.

Liikmed

Lauri Saatpalu - laulja
Peeter Rebane - kitarr
Raul Vaigla - basskitarr
Taavi Kerikmäe - klahvpillid
Petteri Hasa - löökriistad

Laulud ja stiil
Dagö muidu siledate kõladega looming eristub valitsevast peavoolust peamiselt sellega, et seal on lihtsamate ning lollikindlamate lahendustega harjunud kuulaja jaoks liiga palju pealtnäha ühismõõdutuid esteetilisi maailmu ning julgeid piiriületusi nende vahel. Ansambli looming asub mitmete stiilide ning neid saatvate tunnetuste ristumispunktis: pop, rock, jazz , etno, easy listening jne.
Dagöst rääkides ei saa ümber laulusõnadest, mis pärinevad paari erandiga solist Lauri Saatpalu sulest. Just tekstidest peaks otsima põhjusi, miks Dagö looming hulgale inimestele meeldib ning paljusid ärritab ja häirib.
See vastuolu läheb tagasi inimeste ootuste juurde popmuusika kui meediumi suhtes laiemalt, et milline sõnum kellegi arvates sinna kanalisse sobib ning milline mitte.
Rock- ja popmuusika läheb huvitavaks alles sealtmaalt, kus lõpeb endale vastu rinda tagumine, avalik maadlemine oma egoga. Saatpalu ja Co ei ürita oma loomingus olla suuremad ei elust ega endast: Dagö tekstid kujutavad väikest inimest suures maailmas, kes püüdleb ometi mugavama ning mõtestatuma reaalsuse poole.
Ansambli laule võib kirjeldada kui tunnete, isikute ja elustiilide portreid, mida muusikud maalivad ning vaatavad eri tunnetega. Dagö looming kõigub (enese)kriitika ja idülli vahel, selles on nii optimismi kui skepsist. Sõnades võideldakse eneseunustuse ning -müümise vastu, didaktilise sõnumi siluvad alaline kahemõttelisus ja tüüne kõnetoon.
Umbes sama kunstilist ideaali järgib paljus uuem eesti luule, mis on püüdnud ühendada sügavaid tundeid ja ausust mängulise ühiskonnakriitika ning (enese)irooniaga. Kui poplaulude sõnameistreid hakatakse koos libretistidega kord suurde kirjanduslukku arvama , saab Saatpalu klassikuks.
Dagö muusika (autorid Saatpalu ja Peeter Rebane) on heakõlaline ning selge ja meeldejääva meloodiajoonega: popp parimal ja professionaalseimal kujul.

Mina ja Dagö
Dagö on minu jaoks midagi enamat kui bänd. Dagö on justkui tunne, miski, mis kajastab minu mõtteid, tundeid, emotsioone siis, kui mina enam ei oska, ei suuda. Lisaks muusikalisele elamusele kannavad äärmiselt olulist rolli ka Saatpalu kirjutatud laulude sõnad. Need on hämmastavalt sisukad ning head.
Samas pean tõdema, et Saatpalu paljusõnalisus ühtaegu lummab ja eksitab: sõnu saab liiga palju, nad tühistavad otsast üksteist, täidavad popformaadis laulu ning kuulaja teadvuse kiiresti. Dagö tekstimaailma suurim voorus on hoidumine lamedast üheplaanilisusest, koos sellega masinlikust ettearvatavusest.
Minu jaoks on Saatpalu tekstide peamised märksõnad: nostalgia , ekstaas ja iroonia , mis näivad kõik põgusal vaatlusel kandvat omavahel ühitamatut maailmatunnetust.
Dagö laulude kirjanduslik käekiri on virtuoosne ja kujundirikas , selles annavad tooni kõlamängud, intertekstuaalsed vihjed, sõnamängud ning kohati teatraalne otsekõnelisus.
Ehkki suur osa sõnu kirjeldab tõukumisi ja tõmbumisi armastusest, nimetut ootust ning eneseotsinguid, leiab sealt ka vihjeid paljule muule: distants elu suhtes, mis lubab elu „hädaorgu“ vaadelda leebelt ja tüünelt, intellektuaalse irooniaga.
Kui keegi küsiks, et mis on minu lemmik laul Dagö esituses, siis oleks sellele vastamine ääretult keerukas, sest vaieldamatult on kõik nende laulud head ning ühte välja valida ma ei suudaks. Laulude eelistus järjekord sõltub ka paljuski minu tujust ning kohast, kus ma seda kuulan.
Hetkel tooksin siia välja laulu „Eraelu“ sõnad, mis on minu meelest ääretult hästi kirjutatud, need sõnad ütlevad mulle alati midagi uut, kuigi olen neid juba sadu kordi lugenud, kuulnud.
Samuti on väga hea laul ka „Silmalaod“, mis oli 2008. aasta novembris peetud viimase kontserdi lõpulaul. Ning kui nad laulsid viimaseid sõnu: „Oodata, oodata, oodata...“, siis oli see meeletult kurb, kuid samas äärmiselt lootusrikas, et ehk tulevad nad kunagi uuesti kokku.
“Eraelu” - Lauri Saatpalu
Kuidas läheb su eraelu?
Elud elavad eraldi.
Tõesti!?
Pole viimaseid lugenud,
olin maal,
ei, mitte asumisel!
Anna andeks, et küsisin
kohe sedasi eraldi,
parem võinuks
kleidiservast Sind tirida
või teha mõnd muud lollust.
Oodata..
Kuid tähestikus pea
taas valid uusi tähti,
et luua sõnu neist,
et võiks külastada tähti.
Sa lauseisse nad järjekorda kavalasti saama pead.
Ja ühel õigel ööl
Sa istudki luuale
ja lehvides lendadki lendu,
sest Sina nüüd võid,
sest Sina neid sõnu nüüd tead.
Kui pettumused on ainukesed,
mis pettumusi ei valmista,
Sa kallistades tuult
haagi lahkuvale vedurile sappa
oma tusameele talved.
Ja jaamapuhvetis ainukeses,
kus iial rõõmu ei valmista
kurb üleeilne keeks,
Sul täna kaetud on linaga laud.
Mis tuleb, ei tea..
Oodata, oodata..
KOKKUVÕTE:
Ühes Saatpalu meeliköitvate sõnade ning saatvate viisidega on Dagö saatmas mind kõikjal ning alati. Ma kuulan seda siis kui mul on kurb, kui ma olen rõõmus; kuulan siis, kui mul on igav, siis kui ma millegagi tegelen. Ma kuulan Dagöt sport tehes ning õppides. Vaieldamatult nii Eesti kui maailmamuusika üks minu lemmikuid. Ma võin lõpmatuseni lugeda Saatpalu raamatut „Nähtused ja tehtused“, kuhu sisse ta on kirjutanud väga palju oma laulude sõnu. Need pakuvad alati midagi uut. Dagö on bänd minu tunnetest ning olemusest.
KASUTATUD KIRJANDUS:

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 17 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

makumanna Õppematerjali autor

Referaat bändist Dagö

dagö lauri saatpalu peeter rebane "eraelu"

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Dagö - referaat

DAGÖ Referaat Koostaja: Tartu 2010 Sisukord: 1. Sissejuhatus .................................................................................................... 3 2. Dagö ajalugu ................................................................................................... 4 3. Looming ja albumid ......................................................................................... 5 4. Minu arvamus ................................................................................................. 6 5. Kasutatud kirjandus ........................................................................................ 7 1.Sissejuhatus

Muusika

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu