Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas see siis ongi armastus ? (0)

1 Hindamata
Punktid
Armastus - Vaja oma tüdrukule muljet avaldada ? Tahad võita tema armastust? Või soovid näidata kui palju sa teda armastad? Siit sa abi ei leia, kirjuta talle ise luuletus - kuid inspiratsiooni saad siit küll :)

Esitatud küsimused

  • Miks jooksevad suhted karile ?
  • Kellegi vastu Milleni võib viia armastus ?
Kodukirjand
Kas see siis ongi armastus ?
A.H. Tammsaare
„Tõde ja õigus“ III ning IV osa
Armastust peetakse tavaliselt õnne aluseks. Tuntakse rõõmu, teades, et on keegi, kellele saab toetuda ja kellega koos muresid ületada. Keegi, kellele oma armastust pakkuda ja kes vastab samaga.Tihti võib ka juhtuda, et asjaolud muutuvad ja mingi hetke pärast ei soovita enam koos olla. Miks jooksevad suhted karile ? Kui aga midagi ei muutu ning suhe muutub järjest kindlamaks ja tahetakse terve elu koos olla, sõlmitakse abielu. Mis on pika ja õnneliku kooselu aluseks ? Samas on ka piisavalt palju neid, kes teevad äärmuslikke tegusi armastusest kellegi vastu. Milleni võib viia armastus ?
Kaks kardinaalselt erineva loomuga inimest ei saa enamasti kaua koos õnnelikult elada.Nii elulaad kui eesmärgid võivad tekitada omavahelisi arusaamatusi. Ka „Tõe ja õiguse“ IV osas võis näha Indreku ja Karini pika suhte karile jooksmist, kuna nende elustiilid erinesid täielikult. Kui mees oli töökas ja hoidis seltskonnast eemale, siis naine oli tema täielik vastand , kes oli väga seltsiv , pidas tähtsaks enda vooruslikku välimust ja mainet. Karin ise ütles enda kohta nii: „Aga sa ju tead, kuidas ma hirmsasti armastan , et mind pisinatukenegi imetletaks, nagu sina seda tegid alguses.“. Noorik jumaldas tähelepanu ning sellepärast ta lõigi suhted Paralepa ja Röneega, kellelt sai piisavalt imetlust ja komplimente. Seetõttu kaugenesid Karin ja Indrek üksteisest, nad ei rääkinud oma soovidest ja ootustest teineteisele. „Vahel mõtlen, et abielu selleks ongi seatud, et oleks inimene käepärast võtta, kui tuleb riidlemisi,“ iseloomustab kõige paremini nende suhet. Abikaasad suhtlesid omavahel pigem riieldes kui niisama rääkides. Indrek üritas Kariniga rahulikult ja kannatlikult rääkida, kuid just see rahu mehe juures muutis naise veel raevukamaks. Ka tuntud poetessi Lydia Koidula suhe Eduard Michelsoniga lõppes õnnetult. Nende vahelist suhet mõjutas ühe lapse surm, suur koduigatsus ja naise vähkihaigestumine. Kroonlinnas elamine oli Koidula jaoks väga raske ja vastuoluline. See viis ka nende suhte lõpule.
Ema on tahes-tahtmata inimese elus üks tähtsamaid ja kallemaid inimesi. Ema armastus on piiritu, millele võib elu lõpuni tänulik olla. „Tõe ja õiguse“ III osas ütles Liine Indrekule: „Mis on meil emaga võrreldes viga ? Mitte midagi. Ema häda on mulle terveks eluajaks õpetuseks, et peab õppima kannatama , kui tahab elada.“ Võibolla õpetasid ka Indrekut Mari piinad elus kannatama. Mees üritas rahulikutl suhtuda mitmetesse põhjendamatutesse riidudesse Kariniga ja solvangutesse, kuid kui noorik puudutas Indreku südames hellakohta, katkes mehe kannatus ja ta vihastas nign tulistas naist. Karin oli ainuke, kellele Indrek oma saladuse avaldas, lootes, et naine on see õige, kellega oma elu jagada. Kuid küsimusega „Keda sa nüüd tapma lähed?“ tahtis Karin abikaasalt tähelepanu ja tõestust, et mees teda ikka armastab , aga Indreku jaoks oli see usalduse kaotamine ja viimane piisk karikasse, sest see oli siiski tema kalli ema surm, mis lasus poja hingel . Ema kannatustest õppis ka kuulus muusik Bob Marley. Mehe ema oli valgenahaline ameeriklane ja isa mustanahaline Jamaicalt. Kui abielupaar asus ühele Kariibi mere saarele elama, suhtusid teised elanikud naisesse tõrjuvalt. Kuna paljud inimesed põlgasid teise rassi esindajat, oli Marley emal raske uues kohas õnnelikult elada.
Tammsaare on öelnud: „Mõõdunud õnn on surnud õnn.“ Kui eluhakkab allamäge minema, on raske saauatada õnnetunnet, mis varem oli. Sama võib õelda ka Indreku ja Kristi kohta. Naine tappis end, kuna arvas , et Indrek on surnud. Noorik armastas meest nii palju, et arvates, et ei näe teda enam kunagi, otsustas ka oma elu lõpetada. Kui Indrek uudist kuulis , oli ta löödud ning „..ei saanudpeaaegu kogu öö silma kinni, ja kui ta hommiku eel lõpuks uinus, siis piinasid teda mingisugused segased , tumedad ja ebamäärased nägemused,...“. Indrek tundis end halvasti ning ei olnud õnnelik. Elu hakkas allamäge minema ka Janek Lauril, kes tappis mõned aastad tagasi oma naise ja kaks last. Arvatavasti tõi mehe ellu pöörde sõjavägi, sest armeest naastes tekkisid tal probleemid lähedastega ning mees sattus suurtesse võlgadesse. Kuna tulevik ei tundunud helge , otsustas mees lõpetada enda ja oma pereliikmete elu. Arvan, et igas olukorras tuleb siiski üritada edasi võidelda paremuse poole.
Et kahe inimese vaheline armastus kestaks ja oleks õnnelik, tuleb selle kallal ka vaeva näha. Kaks inimest, kes üksteist armastavad, ei tohiks eeldada, et kõik jääbki nii. Ise tuleb pingutada ja kindlasti partneriga suhelda avameelselt. Samuti tuleb õppida ka kannatama, sest vahel tuleb õnne jaoks tuua ohvreid. Vaevanägemine ja raskete aegade ületamine õpetab koosolemisega kaasnevaid ilusaid hetki paremini hindama . Isegi siis kui tundub, et enam hullemaks minna ei saa, tuleb edasi pingutada, sest paremini minna saab alati.
Kas see siis ongi armastus- #1 Kas see siis ongi armastus- #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Kirjand Tammsaare "Tõe ja õiguse" III ja IV osa põhjal.

Sarnased õppematerjalid

Armastus – igal suhtel omanägu
2
doc

Armastus – igal suhtel omanägu.

Armastus ­ igal suhtel omanägu. A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I, III ja IV osa Me ei saa öelda, et armastus on kõigis suhetes samaväärne ning tavaline. Armastus on midagi ,mida ei saa tegelikult sõnadesse panna, et seda kellelegi kirjeldada. Dostojevski on öelnud: ,,Armastus on nii võimas, et ta kujundab ümber isegi meid endid." See tunne tuleb just siis, kui seda kõige vähem oodatakse ning samas võib sama ootamatult ka kaduda. Ükskõik kui palju ka ei püütaks, ei ole olemas suhet, kus poleks mõõnu, kuid siiski on kõik proportsioonid erinevad. Väga erinevate iseloomudega inimestel on tavaliselt raske kaua koos elada. Üldjuhul tekib nende inimeste vahel metsikult arusaamatusi, kuna sugupooled käituvad ning mõtlevad liiga erinevalt. ,,Tõe ja õiguse" IV osas oli näha Indreku ja Karini pika suhte kurba lõppu, kuna

Kirjandus
Tõde ja õigus põhjalik kokkuvõte
5
docx

Tõde ja õigus põhjalik kokkuvõte

Nad vaidlesid veel ja vahetasid arusaamu sellest situatsioonist. Jutu lõpuks pidasid targemaks sellest naistele mitte rääkida. Sel samal hetkel kuulsid nad Karinit ukse taga lastega rääkimas ja ta tuli tuppa. V- Karin tuli tuppa ja hakkas kohe isaga tõrelema. Ta süüdistas mehi kõiges ja püüdis hästi kuri välja näha. Indrek oli toas enamasti vait. Ainult kui Karin tema poole pöördus, siis ta vastas oma arvamust. Vesiroos tahtis Karini nimel olevat maja obligeerida. Alguses oli Karin sellele kogu jõuga vastu, kuid kui Vesiroos mainis tema ema siis ta murdus ja hakkas neid mõlemaid sõimama, et miks nad nii teevad. Nad hakkasid seda plaani arutama. VI-Järgmistel päevadel polnud Karinit tükk aega kodus näha. Hommikul ta ärkas siis kohe läks kohvikusse, kus ta rääkis endast vanemate daamidega ja kirjanikega. Ta ei

Kirjandus
Tõde ja Õigus IV
3
doc

Tõde ja Õigus IV

Nii müüb naine end maha advokaat härra seelikukütt Paralepale, tuues teistele vabanduseks äriasjad, rahaasjad jne. Vahepeal kuuleb Indrek kadestava vaese kolleegi käest sellest kuidas terve linn teab tema naise suudlemisest Paralepaga taksos. Rääkija saab vastu lõugu, Indrek pinnu südamesse. Sest kuigi Karin on veidi süüdi Indreku mandumises (revolutsionäärist saab rikas täissöönud koolipapa, osa klassist kelle vastu ise kunagi võitles, kes ei tee rasket tööd ja sööb siis kui teised on näljas jne... ja tunneb end kõige selle keskel kurvalt kasutuna) ja teeb ta elust põrgu tülide ja ähvarduste ja muu taolisega, armastab mees teda sellest hoolimata. Või siis seda Karinit, keda ta arvab tundvat, seda, kes end vaid haruharva näitab kuid on siiski olemas. Sellepärast ongi Indrekul Kariniga nii raske. Püüdes mitte lasta naisel end hulluks ajada ja samas ise ellu jääda, ei ole Indrek Karinile piisavalt mehe eest (arusaamatused, unustamine, tülid...)

Kirjandus
Tõde ja õigus-IV osa kokkuvõte
2
docx

"Tõde ja õigus" IV osa kokkuvõte

Edasi on Indreku jaoks kõik segane ja virvendav, ta võtab taskust revolvri ja hakkab tulistama justkui nagu suvalistes suundades. Nagu ta ise hiljem avastab, on ta tulistanud oma naist 5 korda, kuid lahkub siiski, nagu ei mõistaks, mis ta teinud on. Karin jääb elama, veedab mõnda aega haiglas. Järgneb kohtuprotsess, kus Indrek tunnistab ausalt, miks ta seda tegi ja avaldab selle käigus kõigile oma hirmsa saladuse. Kohus otsustab, et kuna mees tulistas 5 korda, aga ei tapnud, siis oli tegu ajutise hullumeelsusega, kus mees ei mõistnud isegi, mida ta tegi. Karin loodab, et purunenud suhet saab veel taastada ning palub meest, et ta tuleks koju tagasi. Indrek aga ei peatu ning naine jookseb talle pimesi järele ning ei märka, et mäest veereb alla trammivagun. Löök trammilt oli nii tugev, et naine sureb hetkega. Indreku viimased sõnad naisele on: "Kallis, sa armastasid ikka rohkem, kui mina suutsin uskuda".

Kirjandus
A-H-Tammsaare-Tõde ja õigus IV
1
doc

A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus IV"

vahelistesse probleemidesse. Enda tundeid elab ta pigem välja, nagu isagi, oma jõu töösse suunates. Indreku süütunne selle tõttu, et emale surmava annuse ravimeid andis. Karin on paari spontaansem ja keevalisem pool. Ta on küll osa kodanlusest, Võitlus armastuse ja eluõnne nimel, mille Indrek ja Karin kaotavad. kuid teda ei saa kindlasti pidada sama pealiskaudseks kui suurem osa Armastus ja abieluõnn on nagu aiamaa, mis vajab pidevat hooldamist ja enda kondanlasi. Harjumus ja teiselt poolt vajadus kuuluda edasi n-ö koorekihi hulka egoismist üle olemist. Kahjuks ei suutnud seda ei Indrek ega ka Karin, kuigi viib ta pärast isa majanduslikku karidele sattumist nii meeleheitele, et ta otsib ilmselgelt ei olnud armastus veel päriselt kadunud. lohutust tähtsatest meestest. Vaatamata erimeelsustele, armastas ta siiski Indrekut

Kirjandus
Tõde ja Õigus - Tammsaare - kokkuvõte
9
doc

Tõde ja Õigus - Tammsaare - kokkuvõte

XXVII (266-285) Mari soovib uut lauta, mitte aita. Antsu ristsed ja nendeks valmistumine (loomade tapule kaasnev vaikus, Pearu püksid, Tiidu kõne). XXVIII (285-303) Vargamäele tuli suur haigus, mis viis paljud lapsed hauda, ka Eespere Mari lapsed. Peale tuisus hullamist suri ka Anni. Maret ja Liisi rääkisid noorematele vanadest headest aegadest (külmaga õue, kõik vaba). XXIX (303-330) Mari ja Andrese sõnelus Jussi ja surnud laste pärast(303-313). Jaagupi armastus Rosalinda vastu. Esimesel kokkulepitud kohtamisel sai Jaagup peksa. Teda ravis Miina ja Miina sai lapse. Jaagup läks sõjaväkke ning Miina Vargamäelt minema. Patt. XXX (330-349) Jaagup läks kroonust tervist parandama, üksi jäänud Miina juurde. Mari andis talle toitu kaasa. Tõnu kohtus käimisele olid ka kodused hädad ­ Pearu naissugu läks sauna, Mari sai hästi palju nüpeldada. Uus sulane Matu (tema koer lasti aastaid tagasi Pearu poolt maha) oli paljude hädade alguseks ­

Kirjandus
Tõde ja õigus IV kõide
12
doc

Tõde ja õigus IV kõide

Tõde ja õigus IV köide I Karin ( Indreku naine) tormas tuppa ja hakkas Indrekule Köögertali pankrotist rääkima. Kui Indrek oli maininud, et see võib kõigiga juhtuda, kaasa arvatud meiega, siis Karin hakkas Indreku peale karjuma, et ta ajab nad pankrotti. Karin tahtis seda ka kohe teistele rääkima minna, et millinne mees tal on, kuid Indrek ei lasknud teda uksest välja. Karin tõmbas Indrekul küüntega näo katki. Seejärel karin istus maha ja hakkas nutma. Indrek hakkas Karinit lohutama, kuid sellest kujunes uuesti väike tüli välja ja Karin lahkus toast. II Nõnda jäi Indrek üksinda. Ta ei suutnud üksinda olles enam raamatut lugeda ja jäi

Kirjandus
Karin ja Indrek
3
doc

Karin ja Indrek

Tundub, nagu ei suudaks nad teineteist kuidagi mõista, see on nende maailmavaadete erinevuse tõttu. Karin väärtustab raha, välist hiilgust ja mainet. Ta on seltskonnapreili, kelle jaoks välimus ja maine tähendasid kõike. Indrek seevastu, olles elanud mõnda aega raha ülemvõimu keskel, on raha pigem põlgama hakanud. Ta ei tundnud kunagi end selle materialistlikus maailmas täiesti koduselt. Kui Karin oli tüdinenud koduseinte vahel istumisest, mis talle mingit õnne polnud toonud, siis hoolitseski ta oma välimuse ja aktiivse seltskonnaelu, mitte aga laste eest. Indreku filosoofia oli naiste ja raha koha pealt hoopis teistsugune. "Tema on jõudnud tundmisele, et raha kas valitseb inimest ja siis pole teda vaja, või inimene valitseb raha ning siis ei ole teda varsti enam. Kes asuvad kolmandal teel, need nagu polegi inimesed, neil nagu polegi inimese südant ja meeli. See ongi see tee, mida

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun