Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Nullpunkt" Margus Karu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Autor: Margus Karu Margus Karu s�ndis 1984.aastal Tallinnas. P�rast �pinguid filmire�ii erialal t��tas ta peamiselt reklaami- ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis Margus oma asjad ja r�ndas kaks aastat m��da v��ramaa radasid. Sellel retkel valmis tema esimene romaan � Nullpunkt � Peategelase iseloomustus: Johannes on tavaline 17 aastane poiss. Tal on ema, isa ja �de, aga ta elab ainult emaga koos, sest isa l�ks minema ja �de elab v� lismaal . Johannese elu pole �ldse lihtne. V�limus on tal normaalne- pruunid juuksed, sinised silmad, keskmist kasvu ja normaalsed riided. Nullpunkt sisu kokkuv�te Raamatu peategelane on Johannes. Ta on 17 aastane. Johannese elu on v�ga keeruline- ta on ta on p�rit Tallinnast vaesemast ja kehvemast linnaosast Lasnam�elt, kus on palju kuritegevust ja halvad elustiilid. Johannes on k�mnendasse klassi l�inud Noarootsi internaatkooli, kuid sealt soovib ta �ra tulla. Niisiis p��ab Johannes sisse saada Tallinna eliitkooli. Imekombel �nnestubki tal ilma katseteta sisse saada, kuigi ta �ppimine pole just k�ige parem. Esialgu suhtutakse temasse klassis normaaselt ning ta saab paljudega normaaselt l�bi. M�ne aja p�rast aga hakkavad k�ik teda klassist vihkama ning teda narritakse ja halvustatakse. Lisaks koolile on ka tema perekonna elu v�ga halb. Tal on ema, kelle skisofreenia on v�tnud tugeva p��rde ning kes iga v�iksemagi asja peale hakkab nutma , sest ta arvab , et tema on k�iges s��di. �de, kes on vahetus� pilane v�lismaal ning isa, kes j�ttis kogu pere maha ja elab vanemate juures. Oma �ega saab ta v�ga h�sti l�bi, kuigi Johannes pole teda v�ga ammu n�inud. �hel hetkel viskas Johannesel kogu tema elu �le ning ta tahtis seda muutma hakata. Ta arvas , et on j� udnud nullpunkti. Johannes leidis omale uued s�brad, kes andsid talle lootus ja lohutust. Johannes otsustas, et ta hakkab jooksmas k�ima, tahtes �letada oma isa rekordeid (tema isa on jooksus v�ga hea). Johannes hakkas iga p�ev peale kooli k�ima jooksmas ning t�nu sellele hakkas ta ka vormi minema. Johannes arvas, et parem v�limus aitab tal koolis populaarsust koguda. Vahepeal k�is Johannes ka palju pidudel, kus ta sai omale palju uusi s�pru, ainult koolis vihkasid k�ik �pilased teda. M�ne aja p�rast, parema v� limuse ning paremate riietega hakkas Johannes aina rohkem oma klassikaaslastega l�bi k�ima. Temast on natukese aja p�rast saanud v�ga hea naljamees . Sellel ajal aitavad teda tema uued s�brad Kairi ja Sa�a ning m�ned teised tuttavad. Johannes tunneb ennast uute s� prade keskel j�lle normaalselt. Alati, kui kuskil, kellegi juures pidu oli, siis oli Johannes see, kes m�ne killu maha pani. Ka tema kodune olukord on kordades parparanenud, sest vahepeal ta ei suutnud enam oma ema juures elada ning kolis oma s�bra juurde, aga m�ne aja p�rast sai Johannes oma koju tagasi minna, sest tema ema oli juba k�igest �le saanud ning oli j�lle endine. Ka tema suur �de oli vahepeal tagasi tulnud, v�lismaalt, aga ta l�ks sinna tagasi, sest ta arvas, et tema elu on ikka seal. Ka Johannese isa kolis uuesti nendega kokku. Johannes arvas, et n��d on k�ik tema elus h�sti. �hel p�eval, kui ta oma s�bra Sa�a (Sa�a oli Johannese parim s�ber) juurde l�ks kohtas ta Liinat, kellega nad hakkasid v�ga h�sti l�bi saama ning varsti hakkasid k�ima ning nad v�ga armastasid � ksteist . Johannes oli v�ga � nnelik . Johannesele meeldis v�ga luuletusi kirjutada ning tal paluti, et ta kirjutaks �he konkurssi jaoks luuletuse (laulu s�nad). Johannes tegi seda hea meelega ning Sa�a tegi s�nadele kitarriga viisi ka juurde. �hel p�eval, kui Johannes koolis oli kuulis ta raadiost �hte laulu. Sellel laulul olid t�pselt samad s�nad ja viis nagu nad Sa�aga tegid. Johannes hakkas seda asja uurima ning l�puks saadigi teada, et see laul oli Sa�a ja Johannese tehtud. T�nu sellele sai Johannes palju raha juurde (Sa�a ka) ning teda n�idati ka telekas. Johannes oli v�ga �nnelik. M�ne aja p�rast pidi Johannese t�druk Liina minema v�lismaale elama. Johannes oli kurb, aga ta m�istis Liinat. Nad j� tsid h�vasti ja lubasid, et nad suhtlevad edasi, aga nad mitte kunagi enam ei r��kinud. Johannese elu l�ks edasi ning ta oli oma eluga v�ga rahul. K�ige p�nevam koht K�ike p�nevam koht oli minuarust see, kui Johannes j�udis oma elu nullpunkti (siis, kui tal kogu elu pekkis oli). Arvamus Mulle meeldis see raamat, sest see oli v�ga huvitav. Soovitan!
Nullpunkt-Margus Karu #1 Nullpunkt-Margus Karu #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ruttike123 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tõde ja Õigus III
9
txt

Tõde ja Õigus III

Tde ja igus: III osa 1. peatkk Indrek otsis endale tuba, kus elada ning peale mningate kodude klastamist leidis selle he pere juures. Naine oli mbleja ning mees endine vabrikutline, kel polnud vasemat ktt. Nd tegeles viimane vheke kingsepa ametiga. Kaup sobis ning Indrek kolis sisse. 2. peatkk Indrek kukkus oma sisseastumiskatsetel likooli lbi. Mtiskleb selle le, kuidas ta ikka nii loll on ja elus aina eksib. Tnaval kohtub vana klassivenna Kustas Otstaavliga. See kutsub ta phapeval metsa suurele koosolekule. Hiljem selgub aga et see on mssajate kokkutulek, kuhu koguneb meeletult rahvast, Indrek otsustab huvi prast siiski minna. 3. peatkk Indrek ning Kustas on judnud metsa. Kuulates knet, tuleb Indreku juurde kaks noormeest, kes ajavad nad Kustasega metsast minema, kuna viimased olevat nuhid. ra nad siiski ei lhe ning kuulavad lpuni. Samas neb Indrek kokkutulekul ka oma majaperemeest. Hiljem lheb mssuks, kus ka Indrek saab enda kaelale torkehaava. Talle t

Kirjandus
Nullpunkt-Margus Karu
2
odt

„Nullpunkt“ Margus Karu

„Nullpunkt“ Margus Karu Margus Karu sündis 1984.aastal Tallinnas. Pärast õpinguid filmirežižööri erialal töötas ta peamiselt reklaami- ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis Margus oma asjad ja rändas kaks aastat mööda võõramaaradasid. Sellel retkel valmis tema esimene romaan "Nullpunkt" sisu kokkuvõte Raamatu peategelane on Johannes. Ta on 17 aastane. Johannese elu on väga keeruline- ta on ta on pärit Tallinnast vaesemast ja kehvemast linnaosast Lasnamäelt, kus on palju kuritegevust ja halvad elustiilid. Johannes on kümnendasse klassi läinud Noarootsi internaatkooli, kuid sealt soovib ta ära tulla. Niisiis püüab Johannes sisse saada Tallinna eliitkooli

Ajalugu
A-Marshall \ Ma suudan hüpata üle lompide\-SISUKOKKUVÕTE
2
txt

A. Marshall \"Ma suudan hüpata üle lompide\" SISUKOKKUVÕTE

Ma suudan hpata le lompide on Austraalia kirjaniku Alan Marshalli autobiograafia. Raamat rgib Alani lapseplvest. Alan on kirjeldanud olusid ja sndmusi, mis aitasid temast teha selle, kes ta praegu on. Raamat algab Alani snniga ja lppeb sellega, et Alani perekond hakkab kolima Melbournei, kus Alan tahab hakata raamatuid kirjutama. Kohe raamatu alguses haigestus Alan, kes muidu oli tugev poiss, lastehalvatusse ja varsti peale seda hakkasid ta lihased kokku tmbuma ja jalad muutisid kverateks. Doktori ainus idee seisnes jalgade lihtsalt sirgeks vajutamisel. Alan pgenes oma kehast sellel ajal, kui emata jalgu sirgeks vajutas. Ta vaatas pliidisimsil olevaid hirmunud hobuste pilti. Kui Alan oma jalgade prast haiglasse sattus, sai ta sealt omale kohe spru. Mis sellest, et ta oli ainuke poiss palatis ja kik teised oli tiskasvanud mehed. Mehed imetlesid Alani julgust ja nimetasid teda vapraks, kuigi Alan ise nii ei arvanud. Haiglas sitis Alan ratastooliga, kuid kuna tema perekond oli suhteliselt

Kirjandus
JÜRI PARIJÕGI-TERASPOISS
4
txt

JÜRI PARIJÕGI „TERASPOISS“

JRI PARIJGI TERASPOISS SISUKOKKUVTE Jaani ema peb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hsti, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub vi lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on lbi saanud, jb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal ksinda, ta on seal koos lipilase hrra Prnaga. lipilane oli alati tema ja tema ema vast vga hea olnud ning ta erines teistest. Kik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema vttis Jaani kui endavanust pris meest. Koos sammusid nad lipilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt htupooliku ning Jaan veetis esimese seal, kuid jrgmistel del lks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid tid teha, raius puid ning ti puid tuppa, viis pesu vlja ja aitas igasugustes teistes tdes meelsasti. Kui ta td valmis sai, jooksis ta linna ajalehti mma ning teenis nii raha. Mnel peval judis ta isegi poistega koos mne mngu mngida. hel tiesti tavalisel peval, kui

Kirjandus
Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused
2
txt

Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused.

Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused. Sisu? Crusoe (nii kutsusid teda sbrad) sndis 1632. aastal Yorgi linnas. Ta oli kolmas poeg peres ja tema isa oli andnud talle parima hariduse, mida nad lubada said. Crusoe isa tahtis tast teha seadusetundjat, aga poiss ei tahtnud sellest kuuldagi. Teda tmbas vaid meremehe-elu. Crusoe pgenes kodust ja astus laeva, mis suundus Londoni poole. Aga tee peal tusis torm ning see suutis Crusoet nii palju hirmutada, et ta hakkas jumalat paluma. Ta palvetas, et ta elaks selle tormi le ja kui ta peaks selle le elama, siis lheb ta otsejoones isakoju tagasi. Kuid kui nad psesid, siis ajas Crusoe need mtted peast ja sitis laevaga edasi. Kuuendal peval puhkes jlle suur torm ja seekord juba nii suur, et isegi vanad merekarud arvasid, et laev lheb phja. nneks tuli ks vike sepaat neile appi ja nad psesid paati just enne seda, kui laev phja vajus. Kaldale judes kinnitati talle, et tema pole meresidu jaoks loodud ja et tema prast viski laev phja minna. Cru

Eesti keel
Eduard Bornhöhe-Tasuja
3
txt

Eduard Bornhöhe “Tasuja”

Harjumaa phjapoolses osas Tallinna lhedal seisis ks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli he maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahurit piitsutati tihti ja ta pgenes metsa. Piiskop asus teda jlitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas ja tahtis teda piitsaga la.Jrsku tuli metsast vlja karu ning piiskop hakkas kohe paluma Vahurit, et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri, lasi ta enne sulasel tki maad plluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta prast. Tambet kolis isa saadud majasse ning piiras ue palkseintega. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust saksa keelt ppima. Jaanuse saatis ta Tallinna Musta-munga

Kirjandus
Tõmba uttu
2
txt

Tõmba uttu!

TMBA UTTU Joonas ja ta sbrad/klassikaaslased elavad hes Eesti vikelinnas ja kivad kaheksandas klassis. Nende klass on teinud he nidendi, millega nad lhevad Rootsi esinema. Nimelt on nende klassil sprusklass hes Rootsi vikelinna koolis. Joonas on nii vaimustuses sellest, et ta saab vlismaale minna. Ta mtleb, et ta pgeneb Rootsis ra, lheb he panga direktori juurde elama, kellel peab olema muidugi ilus ttar ja saab nii Rootsis rikkaks. hel peval tuleb petaja Piilman Joonase juurde ning tleb, et Joonas ei saagi situ minna, kuna Joonas ei osale muusikalis nitlejana, tuleb tema asemel kaasa hoopis ks poiss. Selle poisi nimi on Gunnar ja kuna ta pidi rootsi keelt oskama, on ta teistele nagu tlgi eest. Joonas sai muidugi selle peale livihaseks. Ta karjus petaja peale, et see on pettus, lpuks jooksis Joonas klassist minema. Vljas rkis ta Markole sellest. Lpuks tuli vlja, et see Gunnar oli Piilmani poeg. Poisid otsustasid, et maksavad Piilmanile ja Gunnarile ktte. Marko lubas Joonasele, et hool

Kirjandus
Kuristik rukkis-JEROME D-SALINGER
2
txt

"Kuristik rukkis" JEROME D. SALINGER

KURISTIK RUKKIS. JEROME D. SALINGER 1.) J.D Salinger . Jerome David Salinger (sndinud 1. jaanuaril 1919 New Yorgis) on ameerika kirjanik. Jerome David Salingeri isa oli juudi pritolu importija Sal Salinger ning ema oti-iiri pritolu Mirjam Salinger.Ta ppis riigikoolides. Enamus petajad pidasid teda keskpraseks, viisakaks ja hbelikuks pilaseks. Hiljem saadeti ta Valley Forge Military Academysse, kus ta ppis aastatel 1934 1936. Seejrel kis ta New Yorgi ja Columbia likoolis ning hakkas avaldama lhijutte. 1940-ndaks aastaks oli ta avaldanud jutte mitmetes perioodikavljaannetes.1944. aasta mrtsis teenis Salinger Neljandas Jalave Divisjonis Inglismaal ning oli seotud sissetungiga Normandiasse, nhes ht sja verisemat lahingut. See mjutas teda tugevalt. 1946. aastal naases ta sjast. Mitmed tema lood lkati tagasi kuni aastani 1948, mil ajaleht New Yorker avaldas tema esimese loo. Peale seda kirjutas ta peamiselt New Yorkerile kuni 196

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun