Kodukirjand Kas see siis ongi armastus ? A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" III ning IV osa Armastust peetakse tavaliselt õnne aluseks. Tuntakse rõõmu, teades, et on keegi, kellele saab toetuda ja kellega koos muresid ületada. Keegi, kellele oma armastust pakkuda ja kes vastab samaga.Tihti võib ka juhtuda, et asjaolud muutuvad ja mingi hetke pärast ei soovita enam koos olla. Miks jooksevad suhted karile ? Kui aga midagi ei muutu ning suhe muutub
TÕDE JA ÕIGUS 1.OSA PEAMISED TEGELASED: Andres- Vargamäe (Eespere) peremees Krõõt- Andrese esimene naine Mari- Andrese teine naine Oru Pearu- Vargamäe (Tagapere) peremees Liisi, Maret- Krõõda ja Andrese tütred Andres2- Krõõda ja Andrese poeg, tugev, Krõõt suri pärast tema sünnitamist Indrek- Mari ja Andrese esimene poeg, tark, lugemishimuline Joosep, Karla- Oru Pearu lapsed Juss- sulane Vargamäel, oli vahepeal abielus Mariga Matu- karjapoiss, hiljem sulane Eesperes, energiline Sauna-Madis- kraavikaevaja, elas eidega Eespere saunas Hundipalu Tiit- vanale Andresele eeskujuks, tark TEGEVUS: Toimus u 19.saj 3.perioodi lõpus, u 30 aastat. Krõõt ja Andres olid just abiellunud ja tulid Vargamäele elama. Algas ränk töö rügamine. Neil sündis 4 last ning pärast viimase lapse ehk esimene poja Andrese sündi suri ilusahääleline Krõõt. Tema asemele asus rõõmsameelne saunatüdruk Mari, kellel oli juba oma mehe Jussiga 2 last. Jussile see ei meeldinud, lõpuks poos ta
XXVII (266-285) Mari soovib uut lauta, mitte aita. Antsu ristsed ja nendeks valmistumine (loomade tapule kaasnev vaikus, Pearu püksid, Tiidu kõne). XXVIII (285-303) Vargamäele tuli suur haigus, mis viis paljud lapsed hauda, ka Eespere Mari lapsed. Peale tuisus hullamist suri ka Anni. Maret ja Liisi rääkisid noorematele vanadest headest aegadest (külmaga õue, kõik vaba). XXIX (303-330) Mari ja Andrese sõnelus Jussi ja surnud laste pärast(303-313). Jaagupi armastus Rosalinda vastu. Esimesel kokkulepitud kohtamisel sai Jaagup peksa. Teda ravis Miina ja Miina sai lapse. Jaagup läks sõjaväkke ning Miina Vargamäelt minema. Patt. XXX (330-349) Jaagup läks kroonust tervist parandama, üksi jäänud Miina juurde. Mari andis talle toitu kaasa. Tõnu kohtus käimisele olid ka kodused hädad Pearu naissugu läks sauna, Mari sai hästi palju nüpeldada. Uus sulane Matu (tema koer lasti aastaid tagasi Pearu poolt maha) oli paljude hädade alguseks
alla, kust Vargamäe Andres oli mitukümmend aastat tagasi oma naise Krõõdaga üles tulnud ja talle esimest korda näidanud tema uut eluaset - Vargamäed.” Romaani osadest: http://sinkandus36.pbworks.com/w/file/fetch/103277319/6.%20T%20ja %20%C3%B5%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf I köide- inimese võitlus maaga. AHT: ideeks on Vargamäe, vargamäelaste võitlus Vargamäega. Kahe eluhoiaku vastasseis: Andres – Pearu. Mäe Andrese eetiline imperatiiv: tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus. I köite vahetuks kunstiliseks ruumiks on küll talud, kirik, kõrts, kuid resonantsruumiks kogu inimkonna ajalugu. II köide- inimese võitlus jumalaga. Peategelaseks Indrek Paas. Käsitletakse Indreku õpiaastaid Mauruse gümnaasiumis (Hugo Treffneri gümnaasium). Romaanitüübilt on see köide arenguromaan: jälgitakse Indreku arengulugu, tema isiksuse kujunemist, tema suhteid jumalaga. Kodust on kaasa saadud Andrese vanatestamentlik karm jumal. Indreku arengut mõjutavad gümnaasiumisse
Juristidiplomjäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. ,,Tõe ja õiguse" analüüs ,,Tões ja õiguses" põimuvad kolm teemat. Erinevate peremehetüüpide otsimine. Pearu küüned enda poole, püüab kõike saavutada valedega. Andres võtab korraga liiga palju ette. Töö tõttu kaotab pere ja oma tunded. Hundipalu Tiit ideaalilähedane peremees. Armastus väga erinevatel tasanditel. 1) vanemad ja lapsed 2) armastus töö ja maa vastu 3) sõpradevaheline armastus 4) inimese ja omandi vaheline armastus 5) enesearmastus 6) jumalaarmastus 7) armastus teadmiste vastu Tõe ja õiguse teema. 1) Andres ja Pearu (I, V osa) 2) Indrek ja jumal (II osa) 3) Maurusega seotud probleemid (II osa) 4) Revolutsioon mille nimel võideldi? (III osa) 5) Abielutasand (IV osa) 6) Ühiskond äri, kultuur (IV osa)
saanud või et tema lunastus oli sõltunud Karinist.Peale tulistamist Karini ja ta kaaslase pihta ning kohtus ülestunnistamist algas tema jaoks justkui uus periood, kuhu ta ei soovinud enam probleeme tekitavat Karinit ning kus ta soovis ise end lunastada. Samas ei lakanud ta teda armastamast. "Naine, inimesed, kes üheskoos saavad kurjategijateks, peavad lahku minema." "Indrek, ma armastan sind," vastas Karin "Seda halvem," ütles Indrek. "Seda halvem, kui armastus teeb meist kurjategijad." Indreku tegelikku kaotust ei suutnud Karin aga taluda. Niisiis oli Karini meeleheitlik armastuse soov, egoism ja kapriisne käitumine viinud nende suhte hävimiseni ning lausa surmani. Süüdi olid nad mõlemad: Kapriisne Karin, kes ei pööras peale poja surma rohkem tähelepanud seltskonnaelule kui oma abikaasale ja Indrek, kes enam lõpus oma naist ei austanud ja tema eest asju varjas, teda mõningal määral lunastuse teema tõttu põlgas
Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" Esimene osa Andres Paas, umb 30aastane mees oma noore naise Krõõdaga asub elama Vargamäele. Mees on täis ootusärevust, sest kuigi see koht pole kõige parem mida tahta võis ja suhteliselt ebasoodsa koha peal asub see ka, on ta valmis tegema mida iganes, et sellest saaks ta unistuste kodu ja elutöö. Krõõt on veidi umbusklik, sest tema isakodu on hoopis teist tüüpi kohas, metsade taga, ta on isegi teistsugune kui kohalikud neiud, aina peenema kondiga ja sihvakam. Ometi, nagu korralik naine kunagi, järgneb ta oma mehele kõikjale, ja ei pea paljuks koos temaga oma päevade lõpuni soises ja raskes kohas tööd rabada. Eelmine peremees pole koha eest kuigi palju hoolitsenud, karjamaad on vee all ja hooned lohakil. Vargamäe koosneb kahest osast - teine talu asub allpool orus, jõgi on seal lähemal ja maagi parem. Uus naaber Oru Pearu on kange mees, enamuse ajast veedab kõrtsis, saksatoas ja on päris kindel et ka selle Mäe pe
need on naisele kõige paremad. Usu, väimeespoeg, naine ei tunne muidu oma väärtust, ei usu, et mehel temast midagi on, ei usu sedagi, et mees teda armastab. (lk. 141) Abielu ainuke mõte ongi see, et inimene pole enam iseseisev, vastasel korral pole mingit abielu. (lk. 148) Oma mehest ei tohi võõrale mehele nõnda rääkida, sest see on abielusaladuste avaldamine, mis pole aga ilus ega õige, sest abielu on püha ja sakrament, nagu ütlevad kõik. (lk.196) Armastusest ei saa kunagi küll! Armastus kas tapku ära, ikka ei aita veel. Armastuse kätte tahaks mitu korda, iga päev mitu korda surra, niisugune on armastus. (lk. 209) Kogu maailm arvaku sinust ükskõik mis, sina ise pead võtma end tõsiselt. Inimesel peab olema iseenda vastu ikka ja alati teatud lugupidamine. (lk. 233) Nii imelik oli mõelda, et ole vana või noor, mees või naine, revolvriga või ilma, ikka jahtud ühteviisi, kui saabub surm. (lk. 277) Kus on see inimene, kes saaks abielus ilma riiuta
Kõik kommentaarid