Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Armastus – igal suhtel omanägu. (0)

1 Hindamata
Punktid

Armastus – igal suhtel omanägu.
A.H. Tammsaare
„Tõde ja õigus“ I, III ja IV osa
Me ei saa öelda, et armastus on kõigis suhetes samaväärne ning tavaline. Armastus on midagi ,mida ei saa tegelikult sõnadesse panna, et seda kellelegi kirjeldada. Dostojevski on öelnud: „Armastus on nii võimas, et ta kujundab ümber isegi meid endid.“ See tunne tuleb just siis, kui seda kõige vähem oodatakse ning samas võib sama ootamatult ka kaduda. Ükskõik kui palju ka ei püütaks, ei ole olemas suhet, kus poleks mõõnu, kuid siiski on kõik proportsioonid erinevad.
Väga erinevate iseloomudega inimestel on tavaliselt raske kaua koos elada. Üldjuhul tekib nende inimeste vahel metsikult arusaamatusi, kuna sugupooled käituvad ning mõtlevad liiga erinevalt. „Tõe ja õiguse“ IV osas oli näha Indreku ja Karini pika suhte kurba lõppu, kuna nende elustiilid erinesid täielikult. Mees oli töökas ning hoidis seltskonnast ning pidudest heameelega eemale, siis naine vastukaaluks nautis meeletult tähelepanu ning seltskonda, ta pidas tähtsaks mainet ning ilu, seetõttu soovis ta ka alati pidudel osaleda. Kari ütles enda kohta: „Aga sa ju tead, kuidas ma hirmsasti armastan, et mind pisinatukenegi imetletaks, nagu sina seda tegid alguses.“. Neiu jumaldas tähelepanu ja seetõttu hakkas ta suhtlema Paralepaga, kes teda imetles ja komplimente pildus. Just nimelt tänu sellele hakkasid Karin ja Indrek teineteisest kaugenema, kumbki ei soovinud enam oma tunnetest rääkida. Indrek üritas Kariniga rahulikult ja kannatlikult rääkida, kuid just see rahu mehe juures muutis naise veel raevukamaks. Ka tuntud luuletajanna Lydia Koidula suhe Eduard Michelsoniga leidis kurva lõpu. Nende suhet mõjutas kõvasti naise vähkihaigestumine ning lapse surm. Kroonlinnas elamine oli Koidula jaoks väga raske ja vastuoluline . Seetõttu lõppes kahjuks ka nende suhe.
Ema on tahes-tahtmata inimese elus üks tähtsamaid ja kallemaid inimesi. Tõenäoliselt ei suuda ema armastust mitte miski muuta, ka kõige suurem ja räigem kuritegu mitte. „Tõe ja õiguse“ III osas õpetasid Indrekut Mari piinad elus kannatama . Noormees üritas mõistlikult suhtuda Karini solvangutesse ja pidevatesse riidudesse, mis tal naisega olid. Kuid lõpuks katkes Indreku kannatus ning ta tulistas Karinit. Naine oli Indreku elus ainuke, keda ta hingepõhjani usaldas ning kellele ta otsustas oma suurima saladuse avaldada. Poja hingel lasus ema surm, ning naiselt tulnud küsimus „Keda sa nüüd tapma lähed?“ raputas meest sedavõrd, et ta kaotas usalduse. Ema kannatustest õppis ka kuulus muusik Bob Marley. Mehe ema oli valgenahaline ja isa mustanahaline , Kui abielupaar asus ühele Kariibi mere saarele elama, suhtusid teised elanikud naisesse tõrjuvalt. Kuna paljud inimesed põlgasid teise rassi esindajat, oli Marley emal raske uues kohas õnnelikult elada.
Kui eluhakkab allamäge minema, on raske saavutada õnnetunnet, mis varem oli. Sama võib õelda ka Indreku ja Kristi kohta. Noorik tapis end, kuna arvas, et noormees on surnud. Naine otsustas oma elupäevad lõpetada, sest armastas Indrekut meeletult. Kui indrek juhtunust teada sai, oli ta šokis ega teadnud mida teha, ta ei saanud kogu öö magada, ainult vähkres voodis . Indrek ei mõistnud enam õnnelik olla. Elu hakkas alla minema ka praegusel luuletajal Andres Elbingul, kellel oli raske lapsepõlv, ta ei suutnud leida oma kohta elus , hakkas liikuma vales seltskonnas ning ühe peo käigus tappis ta kogemata joomakaaslase ning istus tänu sellele viisaastat vanglas .
Suhetesse ja armastusse võib kiilu lööma hakata ka see, et inimestele surutakse peale midagi, mis ei ole nende võimuses ning samuti ka vähene tähelepanu ning hoolimine. „Tõe ja Õiguse“ I osas läks nii Andrese ja Krõõdaga. Krõõt oli nende suhte alguses rõõmsameelne ning laulis koguaeg ,kuid lõpuks oli ta nii kurnatud , sest ta ei suutnud Andresele poega kinkida. Andres oli see tõttu liimist lahti ning ei pööranud Krõõdale enam piisavalt tähelepanu ning ei näidanud oma tundeid enam välja, vihastas kergesti ning nii nende probleemid süvenesidki. Lõpuks sai Andres oma tahtmise ning Krõõt kinkis talle poja, kuid ise läks manala teed, Andres sai küll seda mida oli soovinud ,kuid samas jäi ta ilma oma armastatud naisest.
Õnneliku suhte nimel tuleb mõlemal sugupoolel palju vaeva näha. Ükski asi siin ilmas ei tule niisama, et oma eluga rahul olla, peab pingutama, isegi siis ,kui on tunne ,et enam midagi ei anna teha. Kõike ei saa teiste inimeste kaela jätta, tuleb teha kõik võimalik, et elu edeneks nii, nagu tahetakse. Suhtes olles, peab arvestama partneriga ning avameelne suhtlemine on samuti kasulik.
Armastus – igal suhtel omanägu #1 Armastus – igal suhtel omanägu #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liisa905 Õppematerjali autor
Armastus – igal suhtel omanägu.
A.H. Tammsaare
„Tõde ja õigus“ I, III ja IV osa

Sarnased õppematerjalid

Kas see siis ongi armastus-
2
doc

Kas see siis ongi armastus ?

Kodukirjand Kas see siis ongi armastus ? A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" III ning IV osa Armastust peetakse tavaliselt õnne aluseks. Tuntakse rõõmu, teades, et on keegi, kellele saab toetuda ja kellega koos muresid ületada. Keegi, kellele oma armastust pakkuda ja kes vastab samaga.Tihti võib ka juhtuda, et asjaolud muutuvad ja mingi hetke pärast ei soovita enam koos olla. Miks jooksevad suhted karile ? Kui aga midagi ei muutu ning suhe muutub

Kirjandus
Tõde ja Õigus I-V osa
5
doc

Tõde ja Õigus I-V osa

TÕDE JA ÕIGUS 1.OSA PEAMISED TEGELASED: Andres- Vargamäe (Eespere) peremees Krõõt- Andrese esimene naine Mari- Andrese teine naine Oru Pearu- Vargamäe (Tagapere) peremees Liisi, Maret- Krõõda ja Andrese tütred Andres2- Krõõda ja Andrese poeg, tugev, Krõõt suri pärast tema sünnitamist Indrek- Mari ja Andrese esimene poeg, tark, lugemishimuline Joosep, Karla- Oru Pearu lapsed Juss- sulane Vargamäel, oli vahepeal abielus Mariga Matu- karjapoiss, hiljem sulane Eesperes, energiline Sauna-Madis- kraavikaevaja, elas eidega Eespere saunas Hundipalu Tiit- vanale Andresele eeskujuks, tark TEGEVUS: Toimus u 19.saj 3.perioodi lõpus, u 30 aastat. Krõõt ja Andres olid just abiellunud ja tulid Vargamäele elama. Algas ränk töö rügamine. Neil sündis 4 last ning pärast viimase lapse ehk esimene poja Andrese sündi suri ilusahääleline Krõõt. Tema asemele asus rõõmsameelne saunatüdruk Mari, kellel oli juba oma mehe Jussiga 2 last. Jussile see ei meeldinud, lõpuks poos ta

Kirjandus
Tõde ja Õigus - Tammsaare - kokkuvõte
9
doc

Tõde ja Õigus - Tammsaare - kokkuvõte

XXVII (266-285) Mari soovib uut lauta, mitte aita. Antsu ristsed ja nendeks valmistumine (loomade tapule kaasnev vaikus, Pearu püksid, Tiidu kõne). XXVIII (285-303) Vargamäele tuli suur haigus, mis viis paljud lapsed hauda, ka Eespere Mari lapsed. Peale tuisus hullamist suri ka Anni. Maret ja Liisi rääkisid noorematele vanadest headest aegadest (külmaga õue, kõik vaba). XXIX (303-330) Mari ja Andrese sõnelus Jussi ja surnud laste pärast(303-313). Jaagupi armastus Rosalinda vastu. Esimesel kokkulepitud kohtamisel sai Jaagup peksa. Teda ravis Miina ja Miina sai lapse. Jaagup läks sõjaväkke ning Miina Vargamäelt minema. Patt. XXX (330-349) Jaagup läks kroonust tervist parandama, üksi jäänud Miina juurde. Mari andis talle toitu kaasa. Tõnu kohtus käimisele olid ka kodused hädad ­ Pearu naissugu läks sauna, Mari sai hästi palju nüpeldada. Uus sulane Matu (tema koer lasti aastaid tagasi Pearu poolt maha) oli paljude hädade alguseks ­

Kirjandus
Tõde ja õigus
6
docx

Tõde ja õigus

alla, kust Vargamäe Andres oli mitukümmend aastat tagasi oma naise Krõõdaga üles tulnud ja talle esimest korda näidanud tema uut eluaset - Vargamäed.” Romaani osadest: http://sinkandus36.pbworks.com/w/file/fetch/103277319/6.%20T%20ja %20%C3%B5%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf I köide- inimese võitlus maaga. AHT: ideeks on Vargamäe, vargamäelaste võitlus Vargamäega. Kahe eluhoiaku vastasseis: Andres – Pearu. Mäe Andrese eetiline imperatiiv: tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus. I köite vahetuks kunstiliseks ruumiks on küll talud, kirik, kõrts, kuid resonantsruumiks kogu inimkonna ajalugu. II köide- inimese võitlus jumalaga. Peategelaseks Indrek Paas. Käsitletakse Indreku õpiaastaid Mauruse gümnaasiumis (Hugo Treffneri gümnaasium). Romaanitüübilt on see köide arenguromaan: jälgitakse Indreku arengulugu, tema isiksuse kujunemist, tema suhteid jumalaga. Kodust on kaasa saadud Andrese vanatestamentlik karm jumal. Indreku arengut mõjutavad gümnaasiumisse

Eesti kirjandus
A-H-Tammsaare Tõde ja Õigus 1-5
5
doc

A. H. Tammsaare Tõde ja Õigus 1-5

Juristidiplomjäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. ,,Tõe ja õiguse" analüüs ,,Tões ja õiguses" põimuvad kolm teemat. Erinevate peremehetüüpide otsimine. Pearu ­ küüned enda poole, püüab kõike saavutada valedega. Andres ­ võtab korraga liiga palju ette. Töö tõttu kaotab pere ja oma tunded. Hundipalu Tiit ­ ideaalilähedane peremees. Armastus väga erinevatel tasanditel. 1) vanemad ja lapsed 2) armastus töö ja maa vastu 3) sõpradevaheline armastus 4) inimese ja omandi vaheline armastus 5) enesearmastus 6) jumalaarmastus 7) armastus teadmiste vastu Tõe ja õiguse teema. 1) Andres ja Pearu (I, V osa) 2) Indrek ja jumal (II osa) 3) Maurusega seotud probleemid (II osa) 4) Revolutsioon ­ mille nimel võideldi? (III osa) 5) Abielutasand (IV osa) 6) Ühiskond ­ äri, kultuur (IV osa)

Kirjandus
Karin ja Indrek
3
doc

Karin ja Indrek

saanud või et tema lunastus oli sõltunud Karinist.Peale tulistamist Karini ja ta kaaslase pihta ning kohtus ülestunnistamist algas tema jaoks justkui uus periood, kuhu ta ei soovinud enam probleeme tekitavat Karinit ning kus ta soovis ise end lunastada. Samas ei lakanud ta teda armastamast. "Naine, inimesed, kes üheskoos saavad kurjategijateks, peavad lahku minema." "Indrek, ma armastan sind," vastas Karin "Seda halvem," ütles Indrek. "Seda halvem, kui armastus teeb meist kurjategijad." Indreku tegelikku kaotust ei suutnud Karin aga taluda. Niisiis oli Karini meeleheitlik armastuse soov, egoism ja kapriisne käitumine viinud nende suhte hävimiseni ning lausa surmani. Süüdi olid nad mõlemad: Kapriisne Karin, kes ei pööras peale poja surma rohkem tähelepanud seltskonnaelule kui oma abikaasale ja Indrek, kes enam lõpus oma naist ei austanud ja tema eest asju varjas, teda mõningal määral lunastuse teema tõttu põlgas

Kirjandus
Tõde Ja Õigus-kõigist 5-Osast
9
odt

Tõde Ja Õigus (kõigist 5. Osast)

Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" Esimene osa Andres Paas, umb 30aastane mees oma noore naise Krõõdaga asub elama Vargamäele. Mees on täis ootusärevust, sest kuigi see koht pole kõige parem mida tahta võis ja suhteliselt ebasoodsa koha peal asub see ka, on ta valmis tegema mida iganes, et sellest saaks ta unistuste kodu ja elutöö. Krõõt on veidi umbusklik, sest tema isakodu on hoopis teist tüüpi kohas, metsade taga, ta on isegi teistsugune kui kohalikud neiud, aina peenema kondiga ja sihvakam. Ometi, nagu korralik naine kunagi, järgneb ta oma mehele kõikjale, ja ei pea paljuks koos temaga oma päevade lõpuni soises ja raskes kohas tööd rabada. Eelmine peremees pole koha eest kuigi palju hoolitsenud, karjamaad on vee all ja hooned lohakil. Vargamäe koosneb kahest osast - teine talu asub allpool orus, jõgi on seal lähemal ja maagi parem. Uus naaber Oru Pearu on kange mees, enamuse ajast veedab kõrtsis, saksatoas ja on päris kindel et ka selle Mäe pe

Eesti keel
Tõde ja õigus põhjalik kokkuvõte
5
docx

Tõde ja õigus põhjalik kokkuvõte

need on naisele kõige paremad. Usu, väimeespoeg, naine ei tunne muidu oma väärtust, ei usu, et mehel temast midagi on, ei usu sedagi, et mees teda armastab. (lk. 141) Abielu ainuke mõte ongi see, et inimene pole enam iseseisev, vastasel korral pole mingit abielu. (lk. 148) Oma mehest ei tohi võõrale mehele nõnda rääkida, sest see on abielusaladuste avaldamine, mis pole aga ilus ega õige, sest abielu on püha ja sakrament, nagu ütlevad kõik. (lk.196) Armastusest ei saa kunagi küll! Armastus kas tapku ära, ikka ei aita veel. Armastuse kätte tahaks mitu korda, iga päev mitu korda surra, niisugune on armastus. (lk. 209) Kogu maailm arvaku sinust ükskõik mis, sina ise pead võtma end tõsiselt. Inimesel peab olema iseenda vastu ikka ja alati teatud lugupidamine. (lk. 233) Nii imelik oli mõelda, et ole vana või noor, mees või naine, revolvriga või ilma, ikka jahtud ühteviisi, kui saabub surm. (lk. 277) Kus on see inimene, kes saaks abielus ilma riiuta

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun