Kasvajate levimisteed-Retsidiveerumine (0)

KASVAJATE LEVIMISTEED
RETSIDIVEERUMINE
• Kasvajate levimine
• Pidev levimine ehk  invasioon
• Metastaseerumine
•  Kasvaja  arengustaadiumid
• Luumetastaasid
• Peaajumetastaasid
• Retsidiveerumine
KASVAJATE LEVIMINE
Healoomuline kasvaja (ld tumor benignum):
• suureneb, kuid ei levi;
• ei ületa elundi  piire , mil est ta on tekkinud.
Pahaloomuline kasvaja (ld tumor malignum):
• pidev levimine või
• metastaseerumine.
Foto: Helena  Tern , PERH
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Metastasis_sites
PIDEV LEVIMINE 
ehk INVASIOON I
• Elundipi rini jõudnud kasvaja võib  tungida  
naaberelunditesse ja ümbritsevatesse kudedesse.
Põiekasvaja
http://www.patienteducationcenter.org/articles/bladder­cancer/
PIDEV LEVIMINE 
ehk INVASIOON II
Elundipiir
Põletik
Liited  naaber-
on serooskest
elunditega
• Kui li tunud naaberelund on teine õõneselund,
    võib tekkida uuris ehk  fistul  kahe naaberelundi vahel
    (nt  magu  ja jämesool).
METASTASEERUMINE I
• Kasvaja levik algkoldest kaugematesse keha 
piirkondadesse;
• tekivad uued, sekundaarsed  kolded :
    siirded ehk metastaasid (ld metastasis);
•  metastaas  kasvab sageli kiiremini kui algkolle.
METASTASEERUMINE II
Lümfogeensed metastaasid
Regionaalsed 
Venoosne
lümfisõlmed
Rinnajuha
Kopsud
veri
• Vahel harva on levik voolule vastupidises suunas.
• Lümfogeenselt levib eeskätt vähk.
METASTASEERUMINE III
Hematogeensed metastaasid
• Tekivad enamasti algkoldest kaugel – kaugmetastaasid;
• esmased tekkekohad sõltuvad:
 millises elundis on kasvaja,
 millise vere kaudu toimub metastaseerumine.
• Näiteks algkol e on  kopsus  ja metastaseerumine toi mub 
arteriaalse verega:
 metastaasid ajus,
 luudes (luuüdis),
  maksas  jt siseelundites.
METASTASEERUMINE IV
Metastaseerumine  venoosse  verega
• Metastaaside tekkekoht sõltub sellest, kas  elund  kuulub 
õõnes- või värativeeni süsteemi.
• Õõnesveeni elundil (nt algkolle emakas, munasarjades) 
tekivad metastaasid enamasti kopsus.
• Värativeeni elundil (magu, sooled, pankreas) maksas ja 
alles seejärel kopsus.
• Hematogeenselt levivad sarkoomid, aga ka vähid.
KÄÄRSOOLEKASVAJA METASTAASID
http://doctorstock.photoshelter.com/image/I0000ewE0_WUsY7s
METASTASEERUMINE V
Implantatsioon- ehk istutusmetastaasid
•  Rakud  või väikesed kasvajalise koe tükid eemalduvad 
algkoldest ja istutuvad mujal.
• Iseloomulik õõneselundite valendikes ja serooskelmete 
õõntes paiknevatele kasvajatele:
 nt söögi torust irduvad kasvajarakud istutuvad makku.
KASVAJA ARENGUSTAADIUMID
0 –  kartsinoom  in situ;
I – regionaalseid metastaase ei ole;
II – üksikud regionaalsed metastaasid;
III – palju regionaalseid metastaase;
IV – kasvaja levik naaberorganisse, kaugmetastaasid.
LUUMETASTAASID I
•  Tekkivad  pahaloomulise kasvaja lõppjärgus.
• Enamasti rinna-, eesnäärme- ja kopsuvähi, müeloomi 
puhul.
• Põhjustavad ülemäärast luukoe lagundamist ja luu 
ainevahetuse häireid. 
• Kõige sagedamini roietes, lülisambas, koljus, vaagnas, 
puusaluus ning reie- ja küünarluus.
LUUMETASTAASID II
• Sümptomid: 
valu, patoloogilised luumurrud, jäseme funktsiooni 
kaotus, metaboolsed häired (hüperkaltseemia).
• Ravi: 
medikamentoosne valuravi, luukolde  resektsioon  või 
rekonstruktsioon, adjuvantne kiiritusravi.
PEAAJU  METASTAASID I
• Peaaju metastaasid moodustavad ligi poole kõikidest 
peaaju kasvajatest.
• Aju metastaasid diagnoositakse kuni 40%-l 
vähihaigetest.
•  Esinemissagedus  kasvab.
• Sagedamini metastaseeruvad  peaajju kopsu- ja 
rinnavähk ning  melanoom .
PEAAJU METASTAASID II
• 15%-l peaaju metastaaside juhtudest jääb kasvaja 
algkol e selgitamata.
• Ajumetastaaside ravivõtted sõltuvad haige üldseisundist, 
metastaatiliste kol ete arvust ja metastaasi suurusest.
• Ravi: kortikoidhormoonid,  kirurgiline  eemaldamine. 
RETSIDIVEERUMINE I
• Kasvaja taasteke endisel kohal pärast ravi.
• Taastekke põhjustab kasvajarakkude säilimine algkoldes.
•  Pahaloomulised  kasvajad retsidiveeruvad sagedamini kui 
healoomulised .
•  Retsidiiv on tavaliselt kliiniliselt pahaloomulisem kui esialgne 
kasvaja.
RETSIDIVEERUMINE II
• Mida varem kasvaja retsidi v avastatakse, seda 
suuremad on haigusprotsessi peatamise võimalused.
• Vajalik on patsiendi pikaajaline ja  regulaarne  
järelkontrol .
• Retsidi vid võivad tekkida juba mõne nädala möödudes 
või al es aastate pärast.
• Retsidi vide alusel hinnatakse kasvaja ravi tulemusi      
(nt 5a haigusevaba elulemus).
KASUTATUD KIRJANDUS
• Padrik, P., Everaus, H. (2013).  Onkoloogia  õpik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
•  Parm , Ü. (2003).  Lühiülevaade üldpatoloogilistest protsessidest. Tartu: 
Härmametsa Talu Kirjastus. 
• Parm, Ü., Vahtramäe, A. Kasvajad. Tartu Tervishoiu Kõrgkool.
http://kasvajatepatoloogia.weebly.com/53-kasvajate-levimine-ja-retsidiveerumine.html
(18.12.2015).
• Raukas, M.,  Kanger , M. (2013). Jäsemeluude metastaaside käsitlus. Eesti Arst,
92(9), 509–515.
•  Sinisalu , V., Tomberg, T. (2012). Metastaas ajus söögitoruvähi esmase kli nilise
avaldusena. Eesti Arst, 91(5), 248–250.
Lõpplehe foto: Rinnavähi varajase avastamise kampaania  plakat . http://
designtaxi.com/news/366962/A- Dated -Breast- Cancer -Awareness-Ad-Campaign-Teaches-You-To- Know -Your-Lemons/faq
KASVAJATE LEVIMISTEED
RETSIDIVEERUMINE

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• KASVAJATE LEVIMINE
• Slide 4
• PIDEV LEVIMINE ehk INVASIOON I
• PIDEV LEVIMINE ehk INVASIOON II
• METASTASEERUMINE I
• METASTASEERUMINE II
• METASTASEERUMINE III
• METASTASEERUMINE IV
• Slide 11
• METASTASEERUMINE V
• KASVAJA ARENGUSTAADIUMID
• LUUMETASTAASID I
• LUUMETASTAASID II
• PEAAJU METASTAASID I
• PEAAJU METASTAASID II
• RETSIDIVEERUMINE I
• RETSIDIVEERUMINE II
• KASUTATUD KIRJANDUS
• Slide 21