10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2007-12-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Rain Ungert
Õppematerjali autor
põlema jäetud lõkkeid. Ohtlikud on tulekahjud rabades, mujal turbapinnasega maadel, samuti paksu kõdukihiga mineraalmaal, kus pinna- või ladvatuli suudeti peatada enne selle väljajõudmist mineraalmaani. Lahtine leek sai seal küll summutatud, kuid turvas või kõdu hõõgub edasi ja seda ka otse tulekahju servas. Sellest võib hõlpsalt taas pinnatuli lahti minna."32Metsatulekahjude ennetamine Alates 2006. aastast on hakatud tuntavalt rohkem panustama metsatulekahjude vältimisele ja ennetamisele. On hakatud tegema erinevate ametkondade vahel ühiseid projekte ning investeeritakse rohkem ka tehnikasse, mis võimaldaks tulekahju kindlaks teha. 33 Näiteks on loodud Internetti Euroopa Metsatulekahjude Teabesüsteem (European Forest Fire Information System), mille kaudu saab infot metsatulekahjudest, mis hetkel Euroopas lõõmavad, nende
Kliima, mis asub siin regioonis on nimetatud kui ookeaniline kliima. Kliimat iseloomustab soojad suved ja mõõdukad talved, kus temperatuur on tavaliselt 20C. Statistiliselt on kõige soojem kuu jaanuar, ja külmim juuni, kuigi see on ebaharilik et tekib ekstreemsed temperatuurid neis kuudes, kuigi sisemaal on teine lugu. Kuigi see regioon ei kannata looduslike fenomenide all, nagu tsüklonid, seda ikkagi mõjutab El Nino. Seda regiooni mõjutab ka globaalne soojenemine, kus jaanuar 2006 oli kuumarekord ja kümme järgnevat kuud olid üle keskmise soojemad. Sydney kliima tabel Jan Veeb Mär Apr Mai Jun Jul Au Sep Okt Nov Dets Aasta g Keskmine 25,8 25,7 24,7 22,4 19,3 16,9 16,2 17,7 19,9 22,0 23,6 25,1 21,6 päeva kõrgeim temperatuur (C) Keskmine 18,6 18,7 17,5 14, 11, 9,2 8,0 8,9 11,0 13,5 15,5 17,5 13,7
PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM KLIIMA MUUTUMINE EESTIS Uurimistöö Koostaja: Keivin Kivimägi 11A Juhendaja: Toomas Annuk PÜG õpetaja Põltsamaa 2010 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Eesti kliima iseloomustus 5 2. Eesti kliima piirkondlikud erinevused 7 3. Eesti kliima muutumist põhjustavad tegurid 9 4. Mida toob kaasa kliima muutumine? 13 5. Kuidas kohaneda kliima muutumisega? 14 6. Klimatoloogide arvamused 15 7. Uurimistöö tulemused ja arutelu 17 7.1 Eesti kliimat mõjutavad tegurid 17 7.2 Rahulolu Eesti kliima ja ilmastikuga 18 7.3 Hinnang viimase talve kohta
Üks võimalikke reisimarsruute on lennata Tallinnast Helsingisse, Helsingist Madridi ja Madridist Santiagosse. On ka teisi võimalusi, kuid arvatavasti tuleb reisi jooksul 2 korda ümber istuda kõikide variantide puhul ning lennuaeg koos ümberistumistega on vähemalt 21 tundi. Tõenäoliselt on Tsiilisse võimalik jõuda ka näiteks laevaga, autoga vms, kuid selleks kuluks väga palju aega. TURISM Tsiili on üpris tuntud turismimaa. 2007. aastal külastas Tsiilit 2,5 milj. turisti. Turismi arengueeldused on head: leidub mitmeid vaatamisväärsusi (nt. Lihavõttesaare kivikujud), looduslikud olud on põnevad (Atacama kõrb, Andid), infrastruktuur on hästi arenenud ning piisavalt on ka reklaami, infot jms. Kõige enamkülastatavamad kohad on Lihavõttesaar, Juan Fernándeze saared (Robinson Crusoe saar), Atacama kõrb, Patagoonia, erinevad looduskaitsealad. Eesti turismifirmadest pakub Tsiilisse reisi
Osooniekraani tulevik 1987. a. sõlmitud Montreali Protokolli kohaselt pidi freoonide tootmine vähenema 1998. aastaks 50% võrra. Freoonide eluiga on üle saja aasta. Isegi nende tootmise täielik lõpetamine ei avaldaks kohest mõju osooniekraanile. Praeguseks on osooni hävitavate ainete paiskamine atmosfääri pidurdunud, kuid taastumisprotsess võtab aega. Ennustatakse, et aastaks 2050 võib osooni hulk taastuda ja saavutada 50-60ndate aastate taseme. Kirjandus: Archibald, D. 2007. The Past and Future of Climate. http://www.warwickhughes.com/agri/pastandfuture.pdf Arctic Climate Research at the University of Illinois, 2008. http://arctic.atmos.uiuc.edu/ Christiansen, F., Haigh, J.D., Lundstedt, H. 2007. Influence of Solar Activity Cycles on Earth's Climate. http://esamultimedia.esa.int/docs/gsp/completed/C18453Ex S.pdf Climate change 2001. Synthesis report. IPCC. Cambridge University Press.
kuni 60% hindest annab kirjaliku eksamitöö tulemus. Eksamitöös ei saa konspekti kasutada. Soovitatav kirjandus: 1. Bucknall, H; Wei, Z (2006) Magic Numbers for Human Resource Management. Basic measures to achieve better results. Mercer Human Resource Consulting 2. PARE (2012). Personalijuhtimise käsiraamat. Uus raamat ilmub 2017 a kevadel 3. Armstrong, M. Armstrongs Handbook of Human Resource Management Practice. 2014 4. Ajakiri People & Strategy (kuni 2007 Human Resource Planning) (EBSCOhost paroolid saate TMK raamatukogust) Õppetöö käigus lahendatakse ülesandeid, kus on vaja arvutada. Lektori kontaktandmed: e-mail: [email protected] SISSEJUHATUS. PERSONALI PLANEERIMISE MÕISTE 2 Organisatsiooni edukus sõltub võimest analüüsida ümbritsevast keskkonnast saadavat teavet, teha
Raamatud I ptk https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235219/mod_resource/content/2/meteorology.today.I.pdf ● Maa keskmine temperatuur 15C ● 99% atmosfäärist madalamal kui 30km ● Lämmastik 78%, õhk 21% ● CFC - kasvuhoonegaas (freoon). Stratosfääris lagunevad UV toimel, vabaneb Cl, mis lõhustab O3. Tekivad nn osooniaugud ● 1DU (dobson units) - gaasikihi paksus 10mikromeetrites, kui moodustuks sellest puhast gaasist kiht nt maapinnal ● Keskmine temperatuuri gradient 6,5C 1km kohta ● Temperatuuri inversioon - kõrgusega õhutemperatuur kasvab ● Ühtlane muutus on kuni tropopausini , ss kõik pea peal. Õhk ei lähe külmemaks ● Isotermiline tsoon - temperatuur jääb kõrguse kasvades püsivaks ● Stratosfääri temperatuur tõuseb, sest kasvuhoonegaasid neelavad UVd ja kiirgavad keskkonda infrapunakiirgust. ● Mesosfääri rõhk on madal. Õhk hõre, ainult 0.01% gaasidest o
1. Hüdroloogia kui teadus, klassifikatsioon ja seos teiste teadustega. Uurimismeetodid. Hüdroloogia uurib looduslikku vett, selle ringet ja levikut Hüdroloogia on teadus, mis uurib Maa hüdrosfääri: veeringet, selles kulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju. Hüdroloogia uurimisobjekt on hüdrosfäär – üks Maa geosfääre, mis hõlmab keemiliselt sidumata vee, s.o ookeanide, merede, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdroloogia jaguneb ookeani- ja mereteaduseks e okeanoloogiaks (okeanograafiaks) ning sisevete (mandrivete) hüdroloogiaks. Sisevete hüdroloogia jaguneb omakorda jõgede, järvede, soode ja liustike hüdroloogiaks. Seosed teiste teadustega: Palju kasutatakse füüsika seadusi, eriti õpetust soojusest, elektromagnetlainetest, aine ehitusest. On vaja teada: matem, teoreetilist mehaanikat, hüdromehaanikat, geograafiat, astronoomiat. On seotud ka tihedalt: geofüüsika, merefüüsika, o
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid