Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ANATOOMIA 19. loeng (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

ANATOOMIA 19 20.10.11
SEEDEKULGLAS TOIMUVAD PROTSESSID:

  • Toidu peenestamine – algab suus , jätkub maos ja peensooles
  • Toitainete lõhustamine – toimub seedenõredes sisalduvate ensüümide mõjul
  • Imendumine – põhiline osa imendumistest toimub peensooles ja süsivesikud on eelnevalt lõhustatud kuni monosahhariidideni (glükoosi, fruktoosi ja galaktoosini); valgud peavad olema lõhustatud aminohapeteni ja lipiidid – glütserooli ja rasvhapeteni. Peensoolest imendub suurem osa vett, vitamiine ja mineraalaineid. Maos ja jämesooles imendub väike osa vett. Jämesooles ka, enne peensoolest maos suhteliselt tagasihoidlik osa. Mõningad ravimid imenduvad juba suus, keele all.
  • Peensoole ja mao, jämesooles motoorika – ülesandeks seedekulgla sisaldise edasitransportimine
  • Seedekulglal sisesekretoorne funktsioon – mao ja peensoole limaskestaas sisesekretoorseid näärmerakke, mis saadavad oma produkti verre ja mis reguleerivad seedeelundite talitlust, aga osa neist ka kogu organismi talitlust, nt toitekäitumist (nälja- ja küllastustunde teke)
    SEEDEENSÜÜMIDE TOIMEKS VAJALIKUD TINGIMUSED
    Seedeensüüme väljutatakse seedenäärmetest vastava nõrega, nt süljega (süljenääre), kõhunäärmenõre, maonõre, soolenäärmenõre.
    Erinevate ensüümide toimeks on vaja erinevaid tingimusi:
  • Teatud temperatuur
  • Ph-tase
  • Aktivaatorite juuresolek
    Seedeensüümid jagunevad 3 rühma:
  • Süsivesikuid lõhustavad - amülolüütilised
  • Valke lõhustavad – proteolüütilised (proteaasid)
  • Lipiide lõhustavad – lipolüütilised
  • Inimene on püsisoojane, seetõttu optimaalne temperatuur ensüümidele on +37◦C – maos või sooles erinevusi pole! Temperatuur võib osutuda madalamaks, kui süüakse hästi külmi toite (jäätis), ensüümide aktiivsus võib selle võrra langeda. Jäätis sulab üles, ensüümide aktiveeruvad. Rasv võib kalgenduda – sulgeb sooled.
  • Erinevatel ensüümidel erinev Ph-tase. Süljes ja kõhunäärmes α-amülaas – toimib kõige paremini 6,7-7,1 Ph taseme juures. Kui ph muutub tugevalt happeliseks nagu maos, siis sülje α-amülaas enam ei toimi. Maonõres sisalduvate pepsiinide toimeks vajalik tugevalt happeline keskkond –Ph 1-3,5. Sellise happelise keskkonna tekitab maos maohape HCl ( vesinikkloriid ) –söömise ajal toodetakse rohkem. Erinevate ensüümide toimeks luuakse elundis vastavad tingimused. Peensooles tekib seedeprotsessi ajal nõrgalt aluseline keskkond (ph7-8). Sellise ph juures on kõige paremini toimivad kõhunäärme ja peensoole ensüümid. Kõhunäärmeensüümid tulevad peensoolde kõhunäärmejuha kaudu , mis avaldub kaksteistsõrmiksoolde; tuleb ka sapp , mis aitab aluselise ph loomisele kaasa.
    Aktivaatoritest
  • ANATOOMIA 19-loeng #1 ANATOOMIA 19-loeng #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor algloom Õppematerjali autor
    Terve konspekt.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    3
    docx

    Seedimine

    SEEDIMINE Seedeelundkonna moodustavad suuõõs koos hammastega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedeelundkonnal on vaja täita järgmised protsessid: a) toitainete lõhustumine: algab suuõõnes-magu-peensool-jämesool b) sekretoorne funktsioon: sülje-, mao-, soole- ja kõhunäärmed c) regulatoorne funktsioon: seedeelundite limaskest. Endokriinsed rakud, produtseerivad hormoone, lähevad verre ja mõjutavad seedeelundite talitlust d) imendumine: toitained peavad olema lõplikult lõhustunud e) motoorne funktsioon: toitainete edasi transport piki seedekulglat; söögitoru-magu-peensool Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused: a) kindel temp +37 b) teatud kindel pH SEEDIMINE SUUÕÕNES Suuõõnes toimub toidu peenestamine, süljega niisutamine ja sülje koostises olevad ensüümid algatavad ka toitainete lõhustamise. Peenestamine toimub hammaste abil, neid on täiskasvanul 32, lapsel sõltuvalt vanusest. Toidu niisutamine ja lõhu

    Füsioloogia
    thumbnail
    25
    pdf

    Seedimisprotsesside füsioloogia

    1. Seedeelundite ehitus ja funktsioon Mao ja soolestiku peaülesanne on muuta söödud toit resorbeeritavateks koostisosadeks ja need kehasse vastu võtta. See algab mehhaaniliste protsessidega (peenestamine, segamine, transport) ning ensüüme sisaldavate seedenõrede sekretsiooniga, mis lõhustavad hüdrolüütiliselt valgud, rasvad ja süsivesikud imendatavateks fragmentideks (seedimine). Vesi, vitamiinid ja mineraalained võetakse soolevalendikust läbi soolelimaskesra verre (resoptsioon). Seedimine algab suus, kus hammastega mäludes toit mehhaaniliselt purustatakse ning süljega segatakse (lisaks limaskestasisestele süljenäärmerakkudele suubuvad suhu gl. sublingualis'e, gl. submandibularis'e ja gl. parotis'e juhad). Neelamisega transporditakse toit söögitorru (oesophagus) ja makku. Maos (gaster s. ventriculus) seguneb toit maonõrega ja transporditakse maoliigutustega distaalsesse mao-ossa. Sülje ja maonõrega segunenud toidumassi nimetatakse küümuse

    Aktiviseerivad tegevused
    thumbnail
    16
    docx

    SEEDIMINE

    VII SEEDIMINE 1. Seedeelundid. Seedeprotsessi üldiseloomustus. Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused. Seedeelundkonna moodustavad: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool,( millel on 3 osa: kaksteistsõrmiksool ehk duodenum, tema pikkus on 20-30 cm. Teine, kõige pikem osa on jejunum, pikkus u 1,5 m kolmas on ileum, pikkus 2 m). Peensool on fikseeritud kõhuõõne tagumise seina külge. jämesööl, mille lõpposa kannab pärasoole nimetust. kõhunääre ehk pankreas. Makse vahetus naabruses asub sapipõis. Maksas tekkinud sapp koguneb sapipõide, söömise vaheaegadel. sapipõis tühjeneb söömise ajal. Saadab oma sisaldise 12sõrmiksoolde. pärak (anus). Maks pole puhtal kujul seedeelund, vaid on seotud ka ainevahetusega, aga seedeelundina ta produtseerib sappi. Seedeelundkonna funktsioonid: Toidu peenestamine ja toitainete lõhustamine. Peenestamine toimub osalt suuõõnes ja enamvähem viiakse lõpule maos. Lõhustamine toimub seedenäärmete poolt produtseeriv

    Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...
    thumbnail
    8
    docx

    Füsioloogia: seedimine

    1. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. - Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes.- Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaas polüsahhariidid disahhariidideks ja maltaas disahhariidid->monosahh

    Füsioloogia
    thumbnail
    26
    pdf

    SEEDEELUNDITE SÜSTEEM

    SEEDEELUNDITE SÜSTEEM ​SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paikenvad seedekanalist väljaspo

    Anatoomia ja füsioloogia
    thumbnail
    26
    doc

    Seedeelundid

    III. Sidekest või serooskest (tunica serosa). Sidekest esineb neelul, söögitorul, pärasoole lõpposal; serooskest on maol ja sooltel. Serooskest koosneb ühekihilisest lameepiteelist ja selle sidekoelisest toesest. Serooskest on kõhuõõne elunditele väliskatteks.Ta on niiske, õhuke, sile ja elastne kate, mis vähendab elundite omavahelist hõõrdumist. Seedekanali sidekoelises seinas kulgevad närvid, vere- ja lümfisooned. II. SEEDEELUNDKONNA ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA Seedeaparaadi vahendusel saab organism väliskeskkonnast vajalikke toitaineid, mineraalsooli, vitamiine, vett jne.. Toidu sattudes seedetrakti, vabanevad ensüümid, mis lõhustavad toidu aminohapeteks, monosahhariidideks, rasvhappeks ja glütserooliks. Seedimisprotsessi käigus imenduvad toitained soolehattude vahendusel verre ja lümfiringesse. Verre imenduvad aminohapped, vitamiinid, mineraalained, monosahhariidid. Rasva laguproduktid imenduvad lümfisüsteemi.

    Bioloogia
    thumbnail
    10
    docx

    SEEDIMINE JA AINEVAHETUS

    KORDAMISKÜSIMUSED, SEEDIMINE JA AINEVAHETUS 1. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes. Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaaspolüsahhariididdisahhariidideks ja maltaasdisahhariidid->monosahhariideks). Suus: 1. Toidu aprobe

    Füsioloogia
    thumbnail
    15
    pdf

    Anatoomia ja füsioloogia II eksam

    1. SEEDIMINE Seedekanal 1) Suuõõs CAVUM ORIS 2) Neel PHARYNX 3) Söögitoru OESOPHAGUS 4) Magu GASTER 5) Peensool INTESTINUM TENUE 6) Jämesool INTESTINUM CRASSUM Lisaelundid - keel LINGUA - hambad DENTES - seinavälised seedenäärmed Suured seedenäärmed - maks HEPAR - eritab sappi - kõhunääre PANCREAS - eritab kõhunäärmenõret ja hormoone Soolkanali limaskest toodab soolenõret Peristaltika - soole lainelised lihaskontraktsioonid Peensoole osad on: 1) Kaksteistsõrmiksool DUODENUM 2) Tühisool JEJUNUM 3) Niudesool ILEUM Seedekanali seina ehitus Sein koosneb limas-, lihas- ja side/serooskestast. Limaskest tunica mucosa - värvuselt roosa, produtseerib lima, - limaskesta pind on enamasti sile, ebatasasusi tekitavad näsad, hatud, kurrud. - limaskesta rakud pole sarvestunud ega sisalda pigmenti, seetõttu on limaskest pehme ja läbipaistev, tema all paiknevad verekapillaarid annavad limaskestale roosaka

    Anatoomia ja füsioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun