Õitsev Meri (6)

Q: Kui saad siis hammastega kinni" Hammastega?

Vastus leiad õppematerjalist: Õitsev Meri

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kui saad siis hammastega kinni" Hammastega?

August Mälk
„Õitsev meri”
Hannese iseloomustus:

Turja Hannes on teose alguses 15 aastane. ( „Miks olen mina siis tühine? Ah et alles neljateistkümne- aastane ja sina aasta varem?)

Hannesel on hallid silmad. (Poiss tõstis nüüd alles silmad- aeglased, tumehallid ja vaatas pilgu tüdruku üsna merevahu värvi palet ja siniseid silmi.){lk 7}

Hannes oli Niida meelest nagu plahvatav miin. Hannes on alati valmis salvama, kui talle tundub, et talle tehakse liiga. ( „Hannes miks sa mind alati trotsid?” küsis siis. „Mis mul sust trotsida.” „Sa oled alati ja ikka seesugune. Kui saad siis hammastega kinni.” „Hammastega?” küsis poiss aegamisi ja tõstis jälle pilgu tüdrukuni, kes ehapunast ülevalatuna näis sedapuhku süüdatud küünlana, sest ta pale ja juuksed olid elustatud loojangutulede leegitsusest. Tüdruku silmad olid tõsised ja ta ei pööranud pilku ära. Poisil oli piinlik. Ta vahtis jälle veele , mis lautrikivide varjus asus õhtuselt tumenema, ja tal oli tunne nagu oleks ta oma pihus surunud katki midagi habrast, peenikest; nagu oleks teinud kellelegi midagi paha. ){lk 8}

Hannesel on kuus klassi haridust.

Hannes on töökas noormees . ( See oleks juba midagi! Ja kui teine mees seda jaksab ning see on võimalik miks siis mitte tema, Turja Hanneski, sest eks temagi ole seda liiki mees, et kuhu käe külge paneb- ei see enam katke, kas kistagu või käsi otsast. Tugev ja terve ta on. Ja kangekaelne oma mõtete juures. Kui ta nii pääseb kuidagi seesuguste radade ligi , mis on olnud avatud nendele kellest rannas kõneldakse, et vaat kus mees tegi otsa- siis temagi teeb seesuguse otsa. )

Hannesel on kaks venda: Arno ja Klaus ning üks õde Marie.

Hannes elab rannakülas asuvas Turja talus . Turja eluhooned on vanad ja kidurad. Nad on väikeste tubade ja väikeste akendega. Seal elati hetkel 6-kesi ja hiljem 5-6-kesi.

Hannese söögilaud on söögiga kaetud vastavalt mere tujudele. ( „Vaata sured ära jääb see homne söök sul söömata. Aga mis kõhus, see on ikka päriselt oma. EI seda võta enam konstaabel ega kohtupristav. Seepärast, emm: kui on, elame hästi. Kui pole mõtleme naeruse näoga, et oli, oli kena päev ning sai elatud , siis kui oli…” Nii sai elatud. Nii oli tuntud puudust. Ja vahel sekka küllustki. Nii kuis oli meri. Ja tujukas, nagu ta oli, oli ka Turja söögilaud. Vahel oli seal keedetud ja küpsetatud kalu ning liha, kuid enam päevi, mil torgiti soolvett ja leivaroobil polnud tuua ahjust värsket lõhnavat leiba. Kuid nüüd näe, pojad ju mehed ja majas on jälle söögipoolist ning seesugusel päeval näis, nagu olnuksid kõik elupäevad ilusad. )

Vend arvas , et Hannesest saab samamoodi aerumees nagu Arnost. ( „Hannesest tuleb aerumees,” ütles Klaus. „ Ta on lestanooda vedamisel juba mehe eest väljas.” „Mis sa Hannesest kõneled!” kiitis isa. „Mul see viga, et suuga jõuan maailma läbi sõita- jalad ikka toapõrandal kinni. Aga tema… tema on teistmoodi. Tema on …. Nagu süvasti vees istuv laev. Läheb aga otsejoones ning kõigub üsna pisut. Sedamoodi mees tast tuleb. Aga mis tast päriselt tuleb seda veel ei tea!”)

Hannes oli naiste mees. Pidudel tantsis ta koguaeg erinevate tüdrukutega. Samas oli tal mingi eriline sümpaatia Niida vastu, ta justkui armastas Niidat. Samas pärast selgus, et Hannesel on Taaliga laps. Siis Hannes oli abielus Liidaga, temaga ta lapsi ei saanud. Ja sellest ühest korrast, kui Hannes oli ühe öö Niida pool kartis Hannes, et mis siis saab, kui Niida peaks rase olema. (Tuli lauppäeva õhtu. Nädal oli möödunud ja ta polnud käinud mitmel ööl Suureõue kambris. Ta ei olnud veel otsusel , mida kõnelda Niidale, mida panna ette tüdrukule, kes võib-olla satub seisukorda, et peab katkestama õppimise koolis ja kellele võib juhtuda tea mis veel!...)

Hannes on kergelt vägivaldne ja kättemaksuhimuline. Siis, kui Hannes nägi Niidat koos selle autojuhiga ta läks sellele autojuhile kallale, viskas ta vette. Pärast seda kui Hannes oli juba voodihaige ja said teada, et linnavurle hakkab lahkuma , tahtis ta enda jalule ajada ja autojuhile. N.ö koosa anda. Seda tegid tema eest küla poisid.

Hannes on armukade Niida peale. Siis kui Hannes nägi Niidat koos selle autojuhiga ühel peol, siis ta hakkas Niida käest pärast aru pärima, et mis see siis on. Umbes nii nagu Niida oleks ta pruut aga see ta ometi ei olnud ju.

Hannes unistas reisimisest nagu iga teinegi rannakülaline. See unistus sai tal lõpuks teoks ka, sest ta käis ju Aafrikas aga ta pettus selles kohas. Ta avastas, et kodus on ikka parem.

Hannes oli kergelt uhke. Siis kui tal oli see periood kus ta põhjalikumalt mõtles Niidast ja nende ühisest elust. Pühapäeval enne kirikusse minekut Hannes pani selga oma kõige parema ja uhkema ülikonna. Ta vanemad vaatasid, et kus ta sellega läheb, pärast lõhub selle õhtul peol ära aga poiss ei kuulanud oma vanemaid. Ta pani selle selga sellepärast, et Niidale näidata, et ta pole nii kehva kui paistab. Sest Niida arvas, et tema küll Turja talusse elama ei läheks, kuna seal on kõik nii pisike ja kole .

Hannes on ettevõtlik ja enesekindel. Hannes tuli sellele mõttele, et ehitada mootorpaat. Teised mehed tema peres algul laitsid selle mõtte maha, kuid hiljem aitasid isegi paati kokku klopsida. Ta unistus oli see paat kuna sellest oleks pere toidulaua jaoks palju abi olnud.

Hannes hoolis oma perest . Eriti on seda näha sellest, kui Klausi lesk saadab Hannesele telegrammi teatega, et Turja Laasil on halvem olla, ta pool keha on halvatud . Hannes jättis kõik oma senised toimetused sinna paika, hoolimata Tondioja pere arvamisest ja läks koju isale appi. Hannest oli sinna väga vaja, sest kõik mehed olid kadunud- Arno oli merel, Klaus surnud ja Hannes oli Tondioja talu peremees , lisaks sellele läks Luise sealt minema, kuna arvas, et seal on liiga kehva elamine nii oma lapsele kui endale.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 189 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

189 laadimist Kokku alla laetud

6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

aoigdiasgd Õppematerjali autor

August Mälk. Hannese iseloomustus

Sarnased õppematerjalid

rtf

"Õitsev meri"

Seal elati hetkel 6-kesi ja hiljem 5-6-kesi. · Hannese söögilaud on söögiga kaetud vastavalt mere tujudele. ( ,,Vaata sured ära jääb see homne söök sul söömata. Aga mis kõhus, see on ikka päriselt oma. EI seda võta enam konstaabel ega kohtupristav. Seepärast, emm: kui on, elame hästi. Kui pole mõtleme naeruse näoga, et oli, oli kena päev ning sai elatud, siis kui oli..." Nii sai elatud. Nii oli tuntud puudust. Ja vahel sekka küllustki. Nii kuis oli meri. Ja tujukas, nagu ta oli, oli ka Turja söögilaud. Vahel oli seal keedetud ja küpsetatud kalu ning liha, kuid enam päevi, mil torgiti soolvett ja leivaroobil polnud tuua ahjust värsket lõhnavat leiba. Kuid nüüd näe, pojad ju mehed ja majas on jälle söögipoolist ning seesugusel päeval näis, nagu olnuksid kõik elupäevad ilusad. ) {lk 12-13} · Vend arvas, et Hannesest saab samamoodi aerumees nagu Arnost. ( ,,Hannesest tuleb aerumees," ütles Klaus

Kirjandus

doc

Mulle meeldis A. Mälgu "Õitsev meri"

Mulle meeldis A. Mälgu teos „Õitsev meri“ Mulle tavaliselt ei meeldi Eesti külaelu käsitlevad teosed. Nende tegevustik kipub minu jaoks olema päris igav ning lugemine üsnagi kurnav. Seetõttu suhtusin ka raamatusse „Õitsev meri“ väikese eelarvamusega. Kuid mida kaugemale lugemisega jõudsin, seda rohkem see mulle meeldima hakkas. „Õitsev meri“ räägib peategelase, Turja Hannese elust väikeses Saaremaa kalurikülas. Ta elas Turja talus koos ema, isa, õe Marie ning kahe venna, Arno ja Klausiga. Nende pere ei olnud kõige jõukam, nad elatusid enamasti merest saadud kalast, kuid nad ei virisenud ega kurtnud. Noorena armastas Hannes Suureõue Niidat. Nad olid käinud kuuenda klassini ühes koolis ning kui Niida linna kooli läks, veetsid nad suved külas koos. Noorte tantsupidudel aga tantsis Hannes palju Taaliga. See häiris Niidat ning ta kutsus Hannese kõrvale, et sellest rääkida. Mõlemad olid piisavalt uhked, et üksteisega mitte just

Kirjandus

odt

A. Mälk - "Õitsev Meri"

August Mälk ,,Õitsev meri" August Mälga rannaromaan ,,Õitsev meri" räägib ühe Saaremaa rannaküla elanike igapäevaelust. Põhitegevus toimub Turja talus perepoja Hannese ümber. Hannes oli tõsine tumedate juustega poiss, kes oli väga töökas. Ta tegi iga päev rasket kaluritööd, et ennast ning oma perekonda toita. Hannesel oli palju unistusi. Üheks unistuseks oli saada heaks meremeheks ning maailmas palju ringi reisida. Selleks oli tal ka palju eeldusi, sest ta oli juba lapsepõlvest saati pidanud võitlema enda ning teiste elude eest tormisel merel. Teiseks unistuseks oli saada endale tubli ja armastav naine. Peale Hannese elasid Turja talus veel pereisa Laas, pereema, pojad Klaus ja Arno ning õde Marie. Pereisa oli jutukas ja elutark mees, kellel oli palju kogemusi, sest oli ju temagi omal ajal kaugetel meredel raha teenimas käinud. Tema jutte kuulas suure huviga kogu küla rahvas ning tema õpetussõnad ei jooksnud kellelgi mõõda se

Kirjandus

doc

August Mälk - "Õitsev meri"

Sisu Hannes oli täiesti tavaline kaluripoiss. Ta elas mere ääres Turja talus koos oma ema, isa, õe Mariega ja kahe vennaga. Hannes oli parajasti sadamas, kui nägi, et Suureõue Niida Tallinnast koolist koju tuli. Niida tuli tema juurde sadamasse. Nad käisid kunagi koos koolis. Nagu alati oskas Hannes talle halvasti õelda. Niida alatihti solvus ta peale. Toimus ka Hannese venna ära saatmine merele. Ta läks sinna raha teenima. Üks päev läks Niida ja Taali koos Hannesega merele lõbusõitu tegema. Nende paat läks ümber ja nad üritasid kaldale saada. Kuna kallas oli nii kaugel ja Niida ei osanud ujuda, pidi ruttu tegema. Taali tuli Hannesele appi. Lõpuks jõudsidki nad tervelt kaldale, aga Taali kleit ujus koos paadiga minema. Neid päästeti sealt, kuhu nad sattunud olid. Rannakülas toimusid ka väikesed tantsu õhtud. Niida, Hannes ja Taali käisid ka seal. Hannes tantsis alati Taaliga. Lõpuks muutus Niida armkadedaks ja kutsus Hannese sealt eemale. Nad rääk

Kirjandus

doc

A. Mälk "Õitsev meri"

August Mälk ,,Õitsev meri" August Mälgu teos ,,Õitsev meri" algas väga keeruliselt. Kohe algus oli täis erinevaid koha- ja inimestenimesid, mida oli päris raske omavahel siduda. Kuid mida rohkem edasi, seda selgemaks kõik sai ja huvitamaks läks. Põhitegevus toimub ühes väikeses rannakülakeses, kus on üsna palju talusid. Ühed elasid jõukamalt ja teised vähem. Aga kõiki elanikke ühendas nende ühine huvi merenduse vastu. Turja talust pärit peategelane Hannes oli väga töökas, hoolitsev, korralik ja mõtlik. Tal oli kaks venda ja üks õde. Turjal oli kehv materiaalne olukord. Kuna pere hoidis ühte, siis igast probleemist pääseti ilma suurema vaevata. Hannese kõige vanem vend Arno, lahkus kodust ära maailmameredele. Arno ei olnud just kõigeparema iseloomuga. Kui ta oli mõnda aega kodust ära olnud, siis ta kirjutas perele ja saatis rahagi. Kuid hiljem ei andnud ta endast märku ega midagi ja keegi ei te

Kirjandus

doc

Õitsev meri

Majutamise ja toitlustamise õppesuund „ÕITSEV MERI” NIMI KURESSAARE 2016 1. 5 TSITAATI  „Eks mure käi sellega ühes. Võta naine- kelk taga, tulevad lapsed- koorem peal!” – Naise võtmine pole nii lihtne. Kui võtad naise tulevad lapsed ja siis on vaja näha rohkem vaeva ja teha rohkem tööd.  „Eks see meri õitse minu jaoks! Eks ta ole alati õitsev rannamehele, olgu vaikuses või vihas. Temas on küllalt rikkust, mille väljatoomine nõuab mehe rammu, vahel elugi” – Meri on kodu. Ta annab alati süüa ja hea on seal ujuda. Olgu tormine või sile meri.  „Kui saba käes, kuhu see koergi pääseb: eks ta ole saba küljes.” – Kui millegiga alustad siis tuleks see ka lõpetada.  „Meri- see annab ühe peoga, kuid teisega võtab. Ühel päeval paneb paadid täis

Kirjandus

doc

Õitsev meri

Õitsev meri Raamatureferaat Henri Allik Põhitegelased: Hannes: Lihtne rannaküla poiss Turja talust, kellest sirgub tubli, töökas ja unistustega töömees. Noorest peast oli tal kindel siht: temast saab tubli meremees, kuid aja jooksul läheb tema elutee järjest kaugemale tema unistusest

Kirjandus

doc

August Mälk Õitsev Meri Essee

A.Mälk Õitsev Meri (essee) August Mälgu rannaromaan Õitsev Meri rääkis rannakülas sündinud poisid ja hiljem noormehest nimega Hannes. Hannes elas ühes rannakülas, mis oli minuarust väga ilus koht. Hannes sõbrustas kahe tüdrukuga, kes olid Suureõue Niida ja Saadu Taali. Niida oli sündinud jõukas peres ja ta käis linnas koolis, Taali , aga oli lihtne talulaps vaesest perest. Hannese peres olid: Ema , Isa, vend Arno, vend Klaus ja õde Marie. Hannese pere ei olnud ka rikas,

Muusika

Rohkem sarnaseid