Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Ernst Erno (0)

1 Hindamata
Punktid
Igatsus - Hing on täis valu tunnen,et neelaks ainult kalu.. Kuid seda ma ei talu ära tee seda, Sinult palun

Esitatud küsimused

  • Mis nii elu pajast tuleb?

Ernst
Erno
Ernst Enno sündis 1875 Rannu kihelkonnas kõrtsmiku ja talupidaja perekonnas.
Hariduse omandas ta Treffneri gümnaasiumist, Tartu reaalkoolist ning Riia Polütehnikumist (1896- 1904 ).
Juba Polütehnikumis õppimise ajal töötas Enno Tartus ajakirjanikuna, seejärel asjaajajana Valga krediidiühisuses ning kuni surmani Läänemaa koolinõunikuna. Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja .
Ernst Enno suri 7.03.1934 Haapsalus .
Ise, ise!...
Ei, see miskit muud ei ole, 
ise, ise oled see, 
oma rõõm ja oma mure, 
oma imeline tee; 
Siit ja säält saad ainult lisaks, 
mis ehk sugulane sul, 
sügav põhiheli põues 
määrab vahet sul ja mul. 
Oma tee on oma tegu, 
tegu, nii ehk teisti siht - 
meel ja mõte - alas , haamer , 
himu - ääsi tulekiht. 
Mis nii elu pajast tuleb? 
Ikka puhastatud kuld ! 
Oh sa süda, vaene süda, 
nii saab ilmas kullaks muld . 
Nõnda ilmas nii ja teisti 
kujunev saab inime, 
hing ja igaühe sisse 
oma imeline tee. 
Kojuigatsus
 
Nüüd õitsvad kodus valged ristikheinad,
tuul mängib lillelõhnaga -
mu ümber sala laulvad vaiksed leinad.
 
Ja sääl, kus tee nii pikk ja tolmune
viib sinimetsa poole kaugele,
sääl kasekõne loob kui pilvi teele,
et kanda kojukutset minu meele.
 
Ja sala laulvad minu vaiksed leinad,
et õitsvad kodus valged ristikheinad.
Kevade õhtul
Nagu magus unenägu 
tine hõise igal pool; 
üle aasa ujub tasa 
valge udu jahe vool. 
Metsa põues nagu kõne, 
punga puhkemise jutt; 
üle välja, üle põllu 
rõõm kui värin, õnne nutt . 
Eha kumab, päike magab , 
siiski kõik on ärkvel veel, 
nagu õnnis ootamine : 
armas on ju ammu teel! 
Ja mu südant täidab sala 
nagu soojus sumaja: 
võiksin läbi vaikse ilma 
kodu hõiskeks sulada! 
Rändaja õhtulaul
Ma kõnnin hallil lõpmata teel
Kesk nurmi, täis valmivat vilja,
Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel,
Ju lapsena teesid armastas meel,--
Teed laulavad õhtu nii hilja .
Need teed, kuis on nad kõvad, kui keed ,
Need otsata kutsuvad jooned,--
Ma kõnnin ja kõnnin, teed kõvad kui keed,
Nii hallid ja tolmused kõik need teed, 
Need rändaja eluhooned .
Ju lapsena teesid armastas meel,
ju lapsena kuulda tee juttu --
Ju lapsena kõndida armastas meel,
Oma laulu nii laulda hallil teel,
kui polekski ilmas ruttu.
Tund hiline nüüd laulab lõpmata--
Meel igatseb tolmuta randa ,
tund hiline, tee kõva kui kee,
Mind hoiab mõrsjaks enesele --
Ei siiski saa pärale kanda.
Ma kõnnin hallil lõpmata teel
Kesk nurmi, täis valmivat vilja,
Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel
Kui teede laul, tee helisev meel,
Ja kõik on õhtu nii hilja.

Nii vaikseks kõik on jäänud


Nii vaikseks kõikm on jäänud
Su ümber ja su sees.
Mis oli, see on läinud,
Mis tuleb, on alles ees.
Päev pole, öö ei ole,
Silm nagu seletaks,
Kui kuskil mäe nõlval
Sa üksi seisataks
Ja su ümber nagu tuuled
Su üle juttu aaks--
Ei mõista, siiski kõigest
Sa nagu aru saaks.
Ei mõista, vaatad üles
Ja vaatad tagasi--
Ja ohkad endamisi,
Ja ohkad jällegi...
Nii vaikseks kõik on jäänud
Su ümber ja su sees.
Mis oli, see on läinud,
Mis tuleb, on alles ees.
Kodu imelisem töö
Ava aken põhja poole, 
lase tuppa tulla öö. 
Sügav, valgemeelne, vaikne, 
kodu imelisem töö. 
Vaata vari, koduvari 
mustav kulla põhja pääl, 
kaevurakk ja metsaladvad, 
põuapilved siin ja sääl. 
Vaata, sügavuse siidis 
kõige üle kesköö paar - 
see on kodu, see on kodu, 
soode taga oma saar... 
Soode taga - sammal pehme, 
sõnajalad, kitsas tee - 
sine tegi hinge silla, 
muinasjutt jõi ära vee... 
Ava aken põhja poole, 
lase tuppa tulla öö - 
sääl on kuskil teiste keskel 
vanemate kaunim töö. 
See vaiksete valgus...
Laul mõttes, ma kõndidin omal teel
kesk üksildust, päikekiiri,
ja helises mets ja helises meel –
ei tunnetel olnud piiri.
On hää nii õppida linnu keelt
ja mõista kasvu ja kaske,
lind lindude keskel, inime teelt –
ei ole see mitte raske.
Meil kokku on lugu üks ja viis,
me kudume valgussärki –
kõik sisuliselt on paradiis
all välisuste märki.
See vaiksete valgus ja õnne tee –
ei endal nii ole piire ,
laul, südames helise , helise,
on kõigil pool ilmas kiire!
Vasakule Paremale
Ernst Erno #1 Ernst Erno #2 Ernst Erno #3 Ernst Erno #4 Ernst Erno #5 Ernst Erno #6 Ernst Erno #7 Ernst Erno #8 Ernst Erno #9 Ernst Erno #10 Ernst Erno #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marily O Õppematerjali autor
Luuletused: Ise, ise! ... , Kojuigatsus, Kevade õhtul, Rändaja õhtulaul, Nii vaikseks kõik on jäänud, Kodu imelisem öö, See vaiksete valgus.

Sarnased õppematerjalid

Ernst Enno
14
odt

Ernst Enno

Püüdes jõuda võimalikult sügavale iseenda äratundmises, kiindus Enno mitmetesse teosoofilistesse õpetustesse. Ta oli esimene, kes tõi eesti luulesse ida filosoofia sugemeid. Luule oluliseks ülesandeks pidas Enno inimese võitmist headusele, vastandudes nõnda estetistlikule vormi ületähtsustamisele. Elukäik Enno sündis 8. juunil 1875. aastal Tartumaal Valgutas. Juhan Liiv, Gustav Suits ja Ernst Enno kujundasid 20. sajandi esimese kümnendi jooksul aluse uuele, isikupärasele, moodsale luulele Eestis. Enno oli neist kõige seltsimatum, teme loominguline tee kulges üksi ja omaette ja professionaalse kirjanikuna ei käitunud ta õieti kunagi. Ta ei otsinud kokkusaamist kirjanikkudeperedega ja ka teda ei otsitud. Ernst Enno koolid olid Treffner ja Tartu reaalkool, sealt edasi valis ta asjaolude sunnil Riia Polütehnikumi, Tartu ülikooli ei olnud Ennol võimalik

Kirjandus
Ernst Enno ja Marie Underi loodusluuleanalüüs
8
docx

Ernst Enno ja Marie Underi loodusluuleanalüüs

Loodus- meie ema, meie isa, meie kodu. Ernst Enno ja Marie Underi loodusluuleanalüüs Enno ja Under olid mõlemad Noor-Eesti liikumise aegsed kirjanikud, tegutsemine selles rühmituses muutis kindlasti kõikide luuletajate maailmavaadet sarnasemaks. Nii on ka Underi ning Enno loodusluules palju sarnasusi. Mõlemal autoril on ülekaalus küll teise teemaga luuletused, kuid mulle hakkas mõlema kirjaniku puhul eelkõige siiski silma loodusluule oma siiruse ning tundeküllasuse poolest.

Eesti kirjandus
Eesti kirjanikud-Gustav Suits-Ernst Enno-V Grünthal-Ridala
4
docx

Eesti kirjanikud: Gustav Suits, Ernst Enno, V.Grünthal-Ridala

Kreutzwaldist). Suitsu tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse. LÕPP JA ALGUS Kas tunnete : väriseb maa ! Kas kuulete : kisendab veri ! Nüüd tuleb kas ei või jaa ! Nüüd on kallastest tõusnud meri. Olge valmis ! Me seisame kahe riigi väraval : see üks on pimedus ja teine valgus. Me, noored, ootame pilgul säraval : nüüd see ligineb : lõpp ja algus ! Viimaks ometi ! Ernst Enno (8. juuni 1875 ­ 7. märts 1934) oli eesti luuletaja ja lastekirjanik. Enno sündis 8. juunil 1875. aastal Tartumaal Valgutas, Rannu kihelkonnas. Kui Enno oli kooliealine, ostis ta isa Rõngu kihelkonnas metsataguse Soosaare talu, millest sai oluline koht Enno esimeste raamatute sünniloos. Enno oli kiindunud loodusesse ja kodukohta, uskliku ema ja pimeda vanaema laulud ja pärimuslood taluhaldjatest, puukidest,

Kirjandus
Ernst Enno Kokkuvõte
2
docx

Ernst Enno Kokkuv�te.

Ernst Enno Elulugu Sündinud 08.06.1875 Tartumaal Valgutas. 8- aastasena läks Lapetukme vallakooli. Haridust jätkas Enno 1886 aastal Tartus H.Treffneri eragümnaasiumis ja hiljem reaalkoolis Edasi õppis Riia Polütehnilise Instituudi kaubandusteaduse osakonnas. Aprillis 1904 asus tööle ,,Postimehe" juures. 1934 aastal Enno tervis järsult halvenes ja ta suri 7. märtsil. Looming Sümbolistlik luuletaja. Enno lüürika keskset osa on nimetatud igatsusluuleks. Luuletused ja laulud põhinevad lapsepõlvemälestustel ja loodustundel. Looming oli igatsev ja lüüriline , tema lemmiksümbolid on tee ja kodu. Luuletusi on ka viisistatud, näiteks Ruja laul "Nii vaikseks kõik on jäänud". Südamlikud rikka kõlakujundusega lastelaulud ku

Eesti keel
Ernst Ennost
5
docx

Ernst Ennost

ta rootsikeelset koolikirjandust, kavatsedes sellest koguni nii mõndagi eesti keelde tõlkida. Samal aastal ilmusid ,,Varraku" kirjastusel veel kaks Enno raamatut ­ luulekogud ,,Kadunud kodu" ja ,,Valge öö". Needki jäid ,,Siuru" buumi varju ja suurema vastukajata. Rohkem Enno eluajal ei avaldanud. Ta toimetas aga Haapsalu esimesel paaril aastal lasteajakirja ja kirjutas siis ja hiljemgi palju südamlikke lastelaule, mida kogus eri raamatuks alles Ellen Niit. 1934. aasta algul halvenes Ernst Enno tervis järsult. Veel täielikult paranemata, saadeti ta taas koole "katsuma", teel ta aga külmetas ja see läks maksma elu. Haiglasse minemast ta keeldus, ehkki see oleks võinud ta elu päästa. 7. märtsil 1934 Ernst Enno suri. Ekslikult välja kuulutatud matusepäeva tõttu ei olnud ta matusel ühtki kirjanikku, küll aga oli seal suur hulk linnaelanikke, õpetajaid ja õpilasi ka kaugematest paikadest. Looming

Kirjandus
Juhan Liivi luule kui Eesti kirjanduse ja kultuuri üks alustaladest
11
pdf

Juhan Liivi luule kui Eesti kirjanduse ja kultuuri üks alustaladest

Juhan Liivi luule kui Eesti kirjanduse ja kultuuri üks alustaladest Ilmselt ei kahtle tänaseks päevaks Juhan Liivi loomingu mõjus keegi ja kindlasti on iga eestlane vähemalt mõne tema luuletusega kokku puutunud. Seda siis kas kirjanduse kooliõpikute kaudu või heliloojate seadetega luuletaja tekstidele, millest paljud ka laulupidude repertuaari kuulunud on ja mis kindlasti ka suure hulga inimeste südameid on puudutanud. Pean tunnistama, et ka mind on Liivi poeetika väga tugevalt mõjutanud ja kuigi tegu on kirjamehega, kelle elu ja loomingut on läbi ja lõhki uuritud, tahtsin oma essees siiski just talle keskenduda, sest pean väga oluliseks tema oskust nii ajatult kirjutada. Paljud tema luuletused kõnetavad lugejat nii nagu oleks need kirja pandud silmas pidades hetke, milles praegu viibime. Liivi luulet iseloomustab lihtsus ja siirus, kuid oluline on, et oma lihtsuse juures jutustavad need siiski väga olulistest ja suurtest teemadest ning just see on põh

Kirjandus
August Gailiti-Nipernaadi-- kokkuvõte
7
doc

August Gailiti "Nipernaadi" - kokkuvõte

Nagu ka küsimustele, millal valmis esimene tee ning kelle jalg seda teed esimesena puutus? Teed looklevad, ronivad mäkke, laskuvad alla orgu, kannavad endal. Teed on kui mõtted. Teed kannavad endas valikuid. Tee on kui raamat, mida mööda käies me seda loeme, seda tundma õpime. Tee on kui laul, kui luuletus, mis juhatab meid me teel. Filmis "Nipernaadi" täidab üht peaosa tee. See rändaja eluhoone, nagu Ernst Enno oma "Rändaja õhtulaulus" kirjutab. Peaosalisi on teisigi Eesti, unistus vabadusest, nimetu tegelikkus. Tee on nende ühendaja. Heidame pilgu ülal mainit laulu ja püüame kõndida läbi ühte teed Nipernaadi kõrval, erinevates aegades, erinevates kultuuritüüpides: Ma kõnnin hallil lõpmata teel

Kirjandus
LUGEMISPÄEVIK-Nipernaadi
3
docx

LUGEMISPÄEVIK-Nipernaadi

LUGEMISPÄEVIK  Mida ta tahab? Rännata sihitult läbi Eestimaise suve ja sügise. 1. ÜLDANDMED  Mis takistab/ soodustab tema soovide o PEALKIRI: Nipernaadi film täitumist? o ILMUMISAASTA: 1983 Ülim oskus inimestega manipuleerida ja o MAHT (lehekülgede arv) 1.28h neile keelt kõrva ajada. Veenvus ja oma o ŽANR (romaan/ novell/ jutustus vm) film valede nii omaks võtmine, et suudab nendega elada. 2. AEGRUUM  Mis on selle tegelase probleem? o AJASTU: Millist ajastut teos käsitleb või on

10,klass




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun