Ehitiste tarindid (0)

KORDAMISKÜSIMUSED 
1.  Mis on ehitis? 
Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud 
terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. 
 
2.  Mis on  rajatis ? 
Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu 
põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. 
 
3.  Mis on hoone? 
Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. 
Hooneid  liigitatakse näiteks: 
•   Otstarbe  järgi ( tsiviilhooned  - eluhooned, avalikud hooned;  tööstushooned  – 
tootmishooned, olmehooned, abihooned; põllumajandushooned) 
•  Korruselisuse järgi (vähekorruselised – kuni 3k, mitmekorruselised 4-9k, kõrghooned 
enam kui 10k 
•  Unikaalsuse (harulduse) järgi – unikaalsed (eriprojektiga), masshooned (tüüpprojektiga) 
•  Kasutatud materjali järgi – puithooned, kivihooned, looduslikest  materjalidest  hooned, 
metallkarkassil hooned 
•  Konstruktiivse lahenduse järgi – kandvate seintega hooned, karkasshooned 
•  Energiatõhususe (säästliku püstitamisega) / energiasäästlikkuse (minimaalse 
tarbimisega) järgi  
 
4.  Hoone min eluiga? Tehnoloogiliste süsteemide minimaalne eluiga? 
50 aastat: 
•  hooned 
•  tammid, teekatte alused,  sillad , tornid 
•   hoonesisesed külmavee-, kanalisatsiooni- ja keskküttesüsteemid 
20 aastat: 
•  õhuliinid, kaablid , soojatorustikud 
•  hoonesisesed soojaveetorustikud, ahjud  
10 aastat: 
•  hoonesisesed elektrijuhtmed, elektri- ja gaasipliidid, kuumaveeboilerid 
Ehitise eluiga: 
•  kande- ja piirdetarindid  
 
5.  Kuidas  defineeritakse keldrikorrust? 
Keldrikorrus loetakse korruseks, kui vähemalt pool ruumist jääb  maapinnast  kõrgemale. 
Suurema kattega on tegu keldriga. 
 
 
6.  Mis on korrus? 
•  Korrus on  hoones  asuv horisontaalne  tasapind , millel  viibides  on võimalik hoonet 
kasutamise otstarbe kohaselt kasutada. Kui nimetatud tasapindade kõrguste vahe on 
vähem kui 1,5 meetrit, loetakse need tasapinnad üheks korruseks. 
•  Korruseks loetakse ka tehnilist korrust. Pööningu- või katusekorrust loetakse korruseks 
juhul, kui seal paiknevaid  ruume  on võimalik kasutada eluruumina või mitteeluruumina. 
Katusel asuvat üksikut hoone tehnoruumi, sealhulgas liftiseadme ruumi, 
ventilatsiooniseadme ruumi, väljapääsu katusele ja muud seesugust, ei võeta hoone 
korruselisuse arvestamisel korrusena arvesse. 
•  Korrused liigitatakse maapealseteks korrusteks ja maa- alusteks  korrusteks. 
•  Maa-aluseks korruseks on korrus, mille põrand on madalamal rohkem kui pool ruumi 
kõrgust ja selle kohal asuva korruse põrand ei ole kõrgemal kui 2,5 meetrit hoonet 
ümbritsevast  keskmisest maapinnast või katendist. 
•  Hoone korruselisuse kirjeldamisel esitatakse maapealsete ja maa-aluste korruste arv 
eraldi. Maa-aluste korruste arvu näitava numbri ette lisatakse miinusmärk. 
•  Kui maapinna kalde tõttu on osa korrusest maa-aluse korruse tunnustega ja osa 
maapealse korruse tunnustega, loetakse korrus maapealseks korruseks. 
•  Hoone osa sissepääsu korruseks on peamine vahetult hoone osasse sisse pääsemise 
korrus. 
•  Rajatise korruste arvu määramisel lähtutakse eelkõige käesolevas paragrahvis  
sätestatust. 
 
7.  Mis on kandekonstruktsioonid? 
Kandekonstruktsioonid on hoone osad, mis võtavad vastu koormusi  (tuul, lumi, omakaal, 
kasuskoormus jne) ja kannavad need üle kas pinnasele  või alusele. Kandekonstruktsioonid 
jaotuvad jõudude vastuvõtmise suuna järgi: 
•   vertikaalsed  (seinad, sambad, postid , vundamendid) 
•  horisontaalsed (paneelid, talad , fermid, laudised jne)  
 
8.  Mis on piirdekonstruktsioonid? 
Piirdekonstruktsioonid – hoone osad, mis moodustavad ruume ning eraldavad need teisest 
ruumist, välisõhust või  pinnasest . Piirdekonstruktsioonide hulka kuuluvad kõik seinad koos 
uste ja akendega, vahelaed, laed , katused jne 
 
9.  Mida tähendab külmakerge? 
Talvistel tingimustes jäätub pinnases olev vesi, mis põhjustab maapinna paisumist . See 
omakorda avaldab  survet  hoone (alus)konstruktsioonidele ja tekitab hoonete kerkimist.  
 
10. Kuidas saab nõrka pinnast tugevdada? 
•  Pinnase tihendamine 
•  Nõrga pinnase asendamine  tugeva pinnasega 
•  Tsementeerimine või silikaatimine 
•   Termiline  töötlemine (kõrge temp savipinnaste puhul) 
•  Killustiku või kruusakihi täiendav sissetampimine 
 
11. Kuidas saab nõrgale pinnasele ehitada ilma pinnast tugevdamata? 
Plaatvundamendi kasutamine – vertikaalsihilised koormused jaotuvad ühtlaselt plaadi kaudu 
pinnasele 
Vaivundament  – Hoone  rajatakse  vaiadele, mis raiutakse nõrga pinnase all paiknevatesse 
tugevamatesse kihtidesse. 
 
12.  Sokli  minimaalne kõrgus maapinnast? 
30 cm 
 
13. Mis koormused mõjuvad vundamendile? 
•  hoone konstruktsioonidest tulenevad vertikaalsed koormused 
•  horisontaalne mullasurve e pinnasesurve 
•  pinnasevesi 
•  perioodiline külmumine ja  sulamine  (soklile) 
•  sise- ja välistemperatuuride koosmõju ning niiskus keldriruumis (põhiliselt 
kondensniiskus) 
•  pinnasevete keemiline  agressiivsus  
•   vibratsioon  
 
14. Mis otstarvet täidab  sokkel ? 
Sokkel kaitseb maja seinu vihma ja lume eest.  
 
15. Mis materjali võin sokli soojustamisel kasutada?  Vill / polüuretaan /XPS/EPS 
XPS, EPS 
 
16. Mis materjali võin külmakerke takistamiseks kasutada? Vill/polüuretaan/XPS/EPS 
XPS 
 
17. Hüdroisolatsiooni kasutan keldri seinas alati seespool/väljaspool? 
Väljaspool 
 
18. Mis eesmärki täidavad teljed? Nimeta vähemalt 3 
Kandvate konstruktsiooniosade tähistamiseks 
Korruselise ehitise puhul kohakuti asuvate seinte kindlaksmääramiseks 
Distantside  määramiseks  
 
19. Miks vanadel palkmajadel alumised  palgid  mädanevad? Nimeta vähemalt 3 põhjust 
Hüdroisolatsiooni puudumine vundamendi ja palkseina vahel 
Puudulik vundament – paljud vanad majad on rajatud kividele. Vajumise tõttu on paljud 
vajunud maa ligi ning sattunud otsesesse kontakti niiskusega. 
Puudulikud või amortiseerunud räästad –  vihmavesi  sajab kas otse seinale või pritsib 
maapinnalt palgi peale, põhjustades selle kiire mädanemise. 
 
 
20. Miks olemasoleva hoone kõrvalt ei tohi vundamenti täies ulatuses lahti kaevata? 
Kuna vundamendile laskuvad koormused jagatakse ka ümbritsevasse pinnasesse laiali, siis 
liigse kaevetöö võib põhjustada vundamendi laialilagunemise tõttu hoone  varingu .  
 
21. Millised on välisseinale esitatavad nõuded? 
•  tugevad ja püsivad kogu ekspluatatsiooniea vältel 
•  piisavalt helipidavad 
•  võimalikult odavad, kerged ja loodussõbralikust materjalist 
•  seinte süttivus- ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusklassile 
•  seinte soojuspidavus, aurupidavus ja õhutihedus peavad vastama kehtivatele normidele, 
vältida tuleb nn. külmasildade tekkimist raudbetoonist vahelagede tasandil, 
raudbetoonist avasilluste kohal jms. 
 
22. Aurutõke asukoht tarindis? Miks? 
Aurutõke peab paiknema  soojustuse suhtes soojema keskkonna pool, kuna ainult sellisel 
juhul saab see efektiivselt täita oma põhiülesannet - kaitsta soojustust ja konstruktsioone 
niiskumise eest.  
 
23. Mis eesmärgil kasutatakse tarindis õhkvahet? Õhkvahe asukoht tarindis? 
Ühkvahe eesmärk on tagada tuulutus õhutihedate materjalide vahel. Õhuvahe  asub näiteks 
välisseina  voodri  taga ning katuses  katusekatte  all. 
 
24. Millega peab arvestama rajades kõrgeid klaasfassaade? 
Klaasseina taga peab olema tagatud tuulutus.  
Tuleb arvesse võtta hoone paiknemist ilmakaarte suunas, kuna suured klaaspinnad võivad 
päikese käes tõsta sisetemperatuuri. 
Peab olema tagatud  statsionaarne  süsteem klaaspindade  puhastamiseks . 
 
25. Mis on  Fibo ploki  mõõdud ? 
490x195mm, laius 200-350 ( seinaplokk ) ja 250x480mm , laius 100-150 (vaheseinaplokk) 
 
26. Mis  sammuga  pannakse seinas puitsõrestik? Miks?  Laes ? Miks? 
600mm seinas ja 300mm laes. Põhjuseks on ehituses kasutatavate materjalide (vill, 
ehitusplaadid) mõõdud.    
 
27. Mis on paneeli standardmõõt? 
1156x200-320x??? 
28. Mis on  telliskivi  mõõt? 
250x120x65mm 
 
29. Kuhu paigutan tarindis  tuuletõkke ? 
Välisvoodri all oleva tuulutusvahe alla ning vahetult soojustuse külmema poole peale. 
 
30. Nimeta  keramsiitplokk ? 
Fibo 
31. Nimeta betoonplokk? 
Columbia  kivi, Betoneks 
 
32. Mis on  keramsiit - ja betoonploki erinevused? Nimeta 3 
Koostis: kramsiitplokk koosneb valdavalt kergkruusast ja betoonist, betoonplokk betoonist 
Tugevus (ca 250mm  plokk ): keramisiit kuni 5 N/mm2,  betoon  kuni 9 N/mm2 
Mass: Betoonplokk on oluliselt raskem kui keramsiitplokk 
Aurutihedus: Betoon on aurutihe, keramsiit ei ole 
 
33. Kas palkseina võib seest poolt soojustada? 
Üldjuhul pole soovitatav seestpoolt soojustada, kuid palkseina puhul saab teha erandi juhul 
kui seespoolne soojustuskiht pole  paksem  kui 1/3 välisseina paksusest.  
 
34. Kas kiviseina võib seest poolt soojustada? 
Ei. 
 
35. Mis eesmärgil kasutati savi vundamendi ümbruses vanasti? 
Hüdroisolatsioon  
 
36. Miks on  savikrohv  siseviimistlusena hea materjal? 
Savi on soojustsalvestav, seob niiskust, on tulekindel ning antistaatiline ning seetõttu sobib 
hästi ka allergikutele. 
 
37. Kuidas saad hea mürapidava seina? 
•  Sein on eraldatud muudest konstruktsioonidest kummipuksidega. 
•  Heli isoleerivad materjalid. 
•  Seinakonstruktsioon teha kärgjas – tihedamad ja hõredamad materjalid mitmete 
kihtidena, et raskendada heli läbitungimisteekonda. 
•  Kasutada poorseid ehitusplokke (Fibo, Aeroc ), kuna õhk on samuti hea heliisolaator. 
 
38. Millisel juhul vahelagesid soojustatakse? 
Vahelae  soojustamine  on vajalik kui korruste vahel on suured temperatuurierinevused N: 
üleval  on külm  pööning  või all on jahe kelder.  
 
39. Mis on  kiudbetoon ? 
Kiudbetoon on lisatud armeerivate kiududega (valdavalt tükeldatud teras, plast , 
polüpropüleen ja  süsinik ) betoon. Eriti sobilik kasutamiseks kohtades, kuhu pole muul moel 
võimalik ligi pääseda, et paigaldada armeerimisraudu. 
 
40. Puitkonstruktsiooni ja  kivikonstruktsiooni  vahel peab alati olema mis? 
Hüdroisolatsioon – vundamendilint 
 
41. Milline on lubatud minimaalne lamekatuse kalle 
1:100 
 
42. Nõuded sisemise äravooluga lamekatustele 
•  peavad olema varustatud puhastatavate äravoolulehtritega 
•  peab olema üks äravoolulehter iga 200 m2 katuse pinna kohta ja äravoolulehtrite 
vahekaugus  ei tohi ületada 15 m. Kui on oht, et lehtrid ummistuvad (puude läheduses 
vm), siis ei tohi lehtrite vahekaugus ületada 12 m 
 
43. Nõuded välise äravooluga katustele 
•  peavad olema varustatud vihmaveerennide ja –torudega 
•  katusel peab olema üks äravoolulehter  iga 100 m2 katuse pinna kohta ja 
äravoolulehtrite vahekaugus ei tohi ületada 15 m 
•  välimine  äravool  köetava hoone katuslaelt veesülitile või vihmaveerennide ja – torude  
kaudu on lubamatu. Samuti on lubamatu vee juhtimine köetava hoone katuslaelt 
mitteköetava ruumi kohal paiknevale katusele 
 
44. Miks kasutatakse kivi- ja plekkkatuste all aluskatet? 
Juhul kui katusekatte alumisele pinnale võib kondenseeruda niiskus või kui katusekatte 
ülekattejätkud ei ole tihendatud, tuleb katusekatte all asuv tarind kaitsta kondensvee ja 
läbituisanud lume sulamisvee eest – sellel põhjusel paigaldatakse ka kivi- ja plekkkatuste alla 
aluskate . Kui  katusekorrus  on välja ehitatud, on aluskate nö „hingav“ ning peab samuti läbi 
laskma  katusealustest tubadest tuleva õhuniiskuse, et see saaks kondensina alla voolata. 
 
45. Kas lamekatusel peab kasutama aluskatet? 
Ei. 
 
46. Kuidas ventileeritakse lamekatuseid? 
Tuulutuskanalite kaudu, mis on ühenduses katusel asuvate ventilatsioonipüstakutega – 
kasutatakse näiteks spetsiaalsete soontega villa. 
Parapeti tuulutus – tuulevaiksemates kohtades võib tuulutust suunata parapettidesse jäetud 
avade  kaudu. 
 
47. Kui kaugel peab  põlev  tarindiosa asuma korstna välispinnast? 
100mm 
 
48. Miks tuleb  pööningul  asuv  korsten  valgeks värvida? 
Et oleks võimalik aegsasti märgata suitsulekkeid. 
 
49. Fibo vundamendiplokk on töökindel valik niisketes  oludes, sest on poorne? 
Ei. Pigem vastupidi – Fibo ploki tekstuur ja ehitus on pigem probleemiks ning võib puuduliku 
hüdroisolatsiooni korral tuua ebasoovitud tulemusi. 
 
50. Mis materjal on  geotekstiil ? Millises tarindis seda kasutatakse? 
Geotekstiil on vastupidav, õhku ja vett läbilaskev  kangas , mis takistab efektiivselt erinevate 
pinnasekihtide omavahelist segunemist. Geotekstiili kasutatakse näiteks plaatvundamendi all 
kruusa /killustiku eraldamiseks liivakihist, et takistada nende segunemist. 
 
51. Millega pean arvestama, kui rajan väga väikese kaldega lamekatust? 
Võimaliku lumekoormusega 
Suurte vihmade puhul ei pruugi äravoolutorud mahtu vastu võtta ning katus peab suutma ära 
kanda veekoormuse ning säilitama veekindluse ka ekstreemumites. 
 
52. Miks üritatakse tänapäeval majad ehitada võimalikult õhutihedad? 
Et saavutada maksimaalne energiasääst ning vältida soojakadusid. 
 
53. Miks torude, kaablite tagasitäide tehakse liivaga ? 
Et luua neile pehme kest, vältimaks kividest ja  muust  karmimat sorti pinnasest võimalikke 
deformatsioone.  
 
54. Kui sügavalt võib kaevata ilma loata ehitusplatsilt väljas pool? 
0,3m  
 
55. Nimeta neli projekti staadiumi? 
•  arhitektuuriline eskiisprojekt 
•   eelprojekt  (selle alusel toimub ehitusloa taotlemine) 
•   põhiprojekt  (materjalid, gabariidid, muu tehniline üldteave – töömahtude ja kulude 
arvestamine ) 
•  tööprojekt (juhised töömeestele) 
 
56. Kas odavam on ehitada TP3 v TP1 klassi nõuetele vastavat maja? 
TP3 on ilmselt odavam, kuna saab kasutada rohkem tuldkartvaid materjale. 
 
57. Kui pikka ava saab sillata saematerjalist puiduga? Miks? 
6m? 
 
58. Eterniidist katusekatte väljavahetamisel  pleki  vastu pead arvestama katusekatte 
omakaaluga! Miks? 
 
59. Kuidas kinnitatakse fassaadikivid kandva seinatarindi külge? 
Ankru abil, mis  ühelt  poolt müüritakse tellisvoodrisse ning teisest otsast kinnitatakse 
kandvasse seinapinda. 
 
60. Kas  garaaž  on eramus eraldi tuletõkkesektsioon? Kas katlaruum on eraldi 
tuletõkkesektsioon?  
Jah. 
 
61. Kuidas moodustatakse  tavalises  korterelamus tuletõkkesektsioonid?  
Hoone jaotatakse tuletõkketsoonideks kasutusotstarbe kohaselt: kõik korterid eraldi, 
trepikoda keldrikorruselt kuni kolmanda korruseni, kommunikatsioonide šahtid keldrikorruse 
lae alt kuni kolmanda korruse lae alla (igaüks  omaette  tuletõkkesektsioonina), el. 
kommunikatsiooni šaht keldrikorruse lae alt kuni kolmanda korruse lae alla,  
el. kilbiruum keldrikorrusel, säilitusbokside ruumid, kütmise ruum. 
 
62. Mis mõõtudega on evakuatsioonipääsud?  
 
 
63. Mis on hädaväljapääs? 
Evakuatsioonipääsu nõuetele mittevastavat väljapääsu, mille kaudu on võimalik evakueeruda 
või evakueerida inimesi ehitisest tulekahju või muu õnnetuse korral. 
 
64. Joonista köetava hoone kohal haljaskatus , kirjuta juurde  kihid ! 
 
65. Joonista Fibo ploki, põrand  pinnasel , raudbetoon  vund  sõlm 
 
66. Joonista Alt tuulutusega põranda vund sõlm 
 
67. Joonista räästasõlm kivi/ plekk /SBS 
 
 
 
 
 
68. Joonista puitkarkassmaja vahelaesõlm 
 
69. Joonista keldriga maja vund sõlm 
 
 
70. Miks tehakse sokliplekile/aknaplekile tagasipööre? 
 
71. Tuletõkkesektsioon võib koosneda millistest tarinditest? 
 
72. Kuidas peab olema ehitatud tuletõkkesektsioon? 
 
 
73. Tuletõkkekonstruktsioonis oleva avatäite tulepüsivus  aeg peab olema? 
Tuletõkkekonstruktsioonis oleva ukse, akna ja muu väiksema avatäite ning 
tuletõkkekonstruktsioone läbivate tehnosüsteemide tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 
50% tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast,  kusjuures  avatäite pindala ei 
tohi olla suurem kui 40% tuletõkkekonstruktsiooni pindalast. 
 
74. Kuidas on võimalik suitsu-ja soojust hoonest eemaldada? 
Avatäidete kaudu, (sund)ventilatsiooniga. 
 
75. TP-3 klassi hoone kandvatele konstruktsioonidele on ette nähtud järgmised tulepüsivusaja 
nõuded?  
Valdavalt nõuded puuduvad, va keldrikorrusele, kus tulepüsivusklass on R60. 
 
76. Mis on  tulemüür ? 
Tulekindlast materjalist müür, mis tõkestab hädaolukorra tekkel tule leviku 
kõrvalhoonetesse.