A. Mälk "Õitsev meri" (5)

TURJA LAAS Hannese vanemad TURJA PERENAINE
·Elukogemustega kalur Tubli rannanaine
KLAUS ARNO
·Kinnise isiksusetüübiga Lapsed Pere ja laste eest hoolitseja
·Abiellus Luisega ·Läks Merekooli
·Positiivse ellusuhtumisega Majapidamisetööde tegija
· 2 last ·Hannese eeskuju
MARIE
·Teose lõpus voodihaige
isa ema
PEREKOND
KÕRVALTEGELASED
Sass
TURJA HANNES
Jõe
Joosep
Kaluritest
sõbrad SUHTED NAISTEGA
LIIDA
·Uhke
NIIDA ·Hannesega abielus
·Hannese sümpaatia ja TAALI
armastus ·Hannese tantsupartner
·Lapsepõlve sõbranna ·Lapsepõlve sõbranna
algkoolist saati ·Sünnitas Hannesele lapse
Tondioja
Oti Reedik
·Sulane Suureõue talu Saadu talu
PERENAINE PEREMEES
SUUREÕUE JAAN PERENAINE SAADU AADU PERENAINE
·Peremees ·Peremees
Lihtne rannaküla poiss Turja talust, kellest sirgus tubli ja töökas noormees.
Teose alguses on Hannes 15-aastane: tumedate juustega ning hallide
silmadega.
Noorena oli tal kindel siht: temast pidi saama tubli meremees, kuid aja jooksul
viis elutee teda oma unistusest järjest kaugemale.
Mees unistas reisimisest ja viis teose vältel oma unistuse täide reisiga
Aafrikasse, kuid pettus selles sügavalt. Tänu ebaõnnestunud reisile jõudis ta
järelduseni, et kodus on ikka kõige parem.
Niida arvates oli Hannes nagu plahvatav miin. Ta oli alati valmis salvama, kui
talle tundus, et talle tehakse liiga.
Hannes oli töökas noormees, hoolimata oma kesisest 6 klassi haridusest.
Ta oli naistemees, sest pidudel tantsis ta alati erinevate tüdrukutega.
Hannes oli kergelt uhke, ettevõtlik ja enesekindel.
Romaani ainestik on võetud kirjaniku kodukandist: Atla lahe
ümbrusest.
Looduslikuks taustaks on Lääne- Saaremaale kõige
iseloomulikum: kadakane merekallas, kiviklibused põllud,
mõned tuulte lõõtsutada õunapuud, kiviaiad ja meri.
Tegevustik toimub 1920. aastate Eesti Vabariigis ühes
väikeses kalurikülas, kus peategelane Hannes Turja otsib
oma kohta elus.
Kaluriküla suhtleb ja võitleb merega.
Romaanis on kujutatud randlaste ja sisemaa inimeste
võrdlust.
Romaani juhtmõte ­ oma juurte ja perekonna hoidmine
ning elus õige koha leidmine on ka tänapäeval aktuaalne nagu
raamatu ilmumise ajalgi.
Meri mängib Mälgu teoses väga tähtsat rolli. ,,Õitsva mere" all on
mõeldud kalarikast merd, mis pakub rikkust ja tulevikku rannamehele.
Hannese vestlus oma isaga:
,,Et lahutuskirjad! Ja see on kõige parem. Ja just kui nad ei anna ka neid kirju ega
ole nõus ­ me elame siiski! Näe meri õitseb sel heal päeval!"
Ikka oli meri veel peegelsile ja säras kõrgeletõusnud päikeses. Madalvete ja
rahusilmade kohal aga kasvasid endiselt tihenenud hõbehallid põõsad.
,,Õitseb, jah! Tuleb ... ilusat aega!" ütles isa.
,,Jah, tuleb ilusat aega! Kuidas võiksin siis mina minna ära siit? Eks see meri õitse
minu jaoks! Eks ta ole alati õitsev rannamehele, olgu vaikuses või vihas. Temas on
küllalt rikkust, mille väljatoomine nõuab mehe rammu, vahel elugi. See on mehekohane
asi! Milleks joosta eemale, otsima teamida? ... Isa! Kas ma olen sinu poeg?"
,,Oled! ... Oled, Hannespoeg! Olid ... alati! Just sina!" kinnitas isa liigutatud hääl.
Teda võib pidada värvikamaiks kõrvaltegelaseks tema lihtsa
oleku, positiivse ellusuhtumise ning huvitavate elutarkuste
rääkimise pärast.
Elukogemustega kalur, kes veetis Turja talus koos oma
naisega vanaduspõlve.
Inimene, kelle põhimõtteks oli elada üks päev korraga.
Väärtustas perekonda.
Vana randlane, kes hindas Saaremaa kombeid ja traditsioone.
Ei näidanud maailmale seda, mida ta südames tundis: kinnise
iseloomuga inimene.
Vahel võib teda pidada ülearu karmiks ja tuimaks, ometi
laseb tema sisemine tugevus tal elu rasketel hetkedel üksi
hakkama saada ja teiste toetamiseks veel naljasõnagi leida.
Näiteks võttis Turja Laas pärast tulekahju, mis hävitas tema
kodu, maja sütest piibutuld ja silmitses merd, nagu poleks
tema asigi. Ainult tugevam piibukiskumine või pikk mere
ääres seismine, märkamata piibu kustumist, lasevad aimata
tema ,,murede valulikkust."
Turja Laas tunnistab: ,,Rumal õpib elukoolis, aga kes enne
õppinud, sel jääb mitu nuhtlust nägemata."
Oskust oma eluga rahul olla õpetab Turja Laas ka
noorematele: "Ega inimene pole tulnud siia maamuna otsa
oma sisikonda täis ajama [], kui on siis sööme jälle []."
Rannainimesed elasid väikestes tagasihoidlikes majakestes, kuid
nendes oli olemas kõik eluks vajalik.
Kümmekond väikest madalat eluhoonet, pukktuulikud,
võrgumajad, aidad, meremudaga vooderdatud laudauksed ja veest
lakutud ning jääst hööveldatud kaldakivimürakad: niisugune oli
tüüpiline rannaküla, kus toimetasid oma toimetusi karmiilmelised,
mõtlikud taadid ning kipuvad maailma meredele ja mandritele
noored.
Kombeks oli pidada pidustusi, kuhu tuli kokku kogu rannaküla
rahvas. Noored pidasid ka eraldi pidusid. Kombekohaselt lauldi,
tantsiti ja mängiti erinevaid ringmänge. Pidudel olid kohal ka
pillimehed, kes rahvast lõbustasid. Joodi koduõlut ja harvematel
juhtudel ka viina. Viina ja õlut joodi ka siis, kui tähistati
perepoegade laia maailma minemist.
MEHED NAISED
· Kalapüük: võrkude ja · Majapidamistööde
mõrdade merreviimine ja tegemine: koristamine,
väljavõtmine, võitlus söögi valmistamine.
tormise merega. · Põllu harimine ja
· Põldude harimine. kariloomadega tegelemine,
vajadusel ka kalapüük.
· Koduõlu valmistamine.
· Pidid olema valmis üksinda
· Paadi ehitus.
hakkama saama kodutööde
ja laste kasvatamisega, kuna
mehed olid pikka aega
merel.
TURJA TALU SUUREÕUE TALU
Turja talu eluhooned on Arenev talu heade
vanad ja kidurad, väikeste põllumaadega.
akende ja tubadega. Suureõue talus on maja ja
Kiviklibused põllud. mootorpaat.
Söögilaud on kaetud Rikkalik söögilaud.
vastavalt mere tujudele. Vanemad on jõukad, et
Vabadikupere majanduslik anda oma tütrele
seis võimaldas anda gümnaasiumi haridus.
Hannesele kesise 6 klassi
hariduse.
1) Anett Kala: rannaelu olustik, naiste ja meeste kohustuste
võrdlemine.
2) Stella Netse: värvikaim kõrvaltegelane: Turja Laas,
olustikuromaan ja teose peamõte, tegelasskeem, slaidiesitluse
koostamine.
3) Brigit Oolep: peategelase iseloomustus, näited teosest, Turja
ja Suureoja talu võrdlus.
4) Kaur Kristal: pealkirja ,,Õitsev meri" lahtimõtestamine.
Kose Gümnaasium
2008