Mükeene kultuur (0)

Kreeta -Mükeene kultuur
referaat
Koostas: Gloria Sharon
Alice Heinmets
04.11. 2009
Sisukord
Sissejuhatus..................................................................................................3
Mükeen ajalugu............................................................................................3
Religioon ......................................................................................................3
Kiri................................................................................................................4
Arhidektuur ...................................................................................................5
Kunst ............................................................................................................6
Sissejuhatus
Mükeene kultuuri aluse panijateks olid indoeurooplased , keda nimetati ahhailasteks.
Mükeene kultuur levis 20. sajandist eKr Mandri-Kreekas. Nime on kultuur saanud Mükeene linna järgi, mis asus Peloponnese poolsaarel peamisel Argolise maakonna kirdeosas. Peamiselt leviski mükeene kultuur Argolises, kuid kultuuriruumi kuulusid ka Tiryns, Pylos, Thebes ja teised linnad sealhulgas Argolisest välja jääv Ateena .
Mükeene kultuuris tomineeris sõdalasaristokraatia. Nad tegid mitmeid sõjakäike Egeuse piirkonnas.
Mükeene ajalugu
Mükeenelasi võib pidada esimesteks kreeklasteks. Nad ränasid mööda maismaad Balkani poolsaarele ning tõrjusid kõrvale ja segunesid sealsete asukatega, kelleks olid pelasgid ja leleegid.
Kreeka ajaperioodi vahemikus 1600-1100 eKr on nimetatud Mükeene perioodiks , et näidata Mükeene juhtuvat osa.
Religioon
Juba ammu enne paleekultuuri sündi austati Kreetal mingilaadset jumalannat. Vähesed tekstid räägivad pühapaikadest või usukommetest, arheoloogiliste leidude hulgast on raske tuua esile kultuspaiku ja altareid. Ohvriandide loeteludest võib siiski järeldada, et panteoni kuulusid osad klassikalise kreeka jumalad. Poseidon paistis olevat välja toodud ktoonilise jumalusena, seotuna maavärinatega. Teistest jumalustest on tuvastatud Zeus- Hera paar, Ares , Hermes, Artemis , Dionysos .
Hesiodose ja teiste antiikkirjanike väitel oli kreetalaste jumalanna nimi Rhea või Demeter . Tema kultus oli seotud püha õlipuuga, mida hooldasid kuningakoja tütred. Naisjumaluse sümboliteks olid kaksikkirves ja tuvi.
Tillukesi religioosseid kujutisi kanti kuld - ja kalliskiviehteina – sõrmustena, käevõrudena või nööriga kaelas, nii et nad olid alati käepärast, kui oli neid vaja pilttemplina vaha- või savipitserisse vajutada.
3 Jumalanna Rhea Zeusiga
Kiri
Mükeenlased võtsid kasutusele alfabeetilise kirja, mida tuntakse lineaarkirjana B. Kirjal on sugulus Minose lineaarkirjaga A. Kirja kasutati enamasti arvepidamises, laoseisude ja majandusaruannete kajastamiseks. Kiri dešifreeriti 20. sajandi keskpaigas. Tänapäeval oskavad lineaarkirja B teadlased lugeda.
Piltidel on lineaarkiri B
4
Mükeenlastest valitsejate keele kirjapanemiseks kohandati oma tähestik ümber, ning sellest arenes lineaarkiri B, mis eelmise sajandi keskpaigas dešifreeriti. Lineaarkirjas B tähistasid lühikesed jooned sõnavahesid, kirjutati horisontaalsete ridadena vasakult paremale. Kiri koosnes sarnaselt lineaarkirjale A silbimärkidest ning logogrammidest.
Arhidektuur
Erinevalt Kreetast olid Mükeene asulad kindlustatud, elati pidevas konfliktiohus. Mükeene hiilgeajast 13. sajandil pärinevad linnamüürid Mükeenest, Arnest, Tirynsist ja mujalt. Ehitised olid nii võimasad, et ehitajateks peeti klükloope.
Pildil on Mükeene linnamüür, mis on ehitaud neljast hiiglaslikust kivirahnust.
Minose mõju ei ulatunud Mükeene arhitektuurini ning Mükeene lossid erinesid Kreeta õhulistest ja valguseküllastest lossidest. Peamise ehitus materjalina kasutati kivi, mis muutis ehitised raskepärasemateks. Ehitati losse, mille südameks oli megaron . Eluhooned oli jaotatud risttahuka kujuliselt kolmeks ning oli suunatud lõunast põhja.
5
Esialgu maeti surnud kaevushaudadesse, kuid need asendusid 16. sajandil kamberhaudadega ja nendest arenenud suurejoneliste kuppelhaudad. Kuppelhaua puhul kaevati esmalt veidi kaldus käik, dromos . Dromos lõppes ukseavaga, mis viis hiiglaslikku ümmargusse kividest laotud võlvitud hauakambrisse. Sellise plaaniga hauakabreid kutsutakse tholosteks. Haudadesse kaevati kaasa ehteid , relivi, peekreid ja muid tarbeesemeid.
Kunst
Siseruume kaunistati värviküllate maalide ja ornamentidega. Kunstis püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid . Põhijooneks on elurõõm ja muretu kergus. Hoiduti sümmeetriataotlusest. Domineerib elav, mänglev ja maaliline laad.Keraamikal kujutati peamiselt loodust ja loomi, kusjuures kõik pildid on vaasidele joonistatud suurepärase ruumilise tajumisega.
Jumalanna madudega Kamarese vaas
6
Kasutatud kirjandus
http://www.kunstiharidus.ee/opik.pdf
www.vikipeedia.ee
http://www.slideshare.net/Jarveotsaajalugu/mkeene-kultuur-vi-klassile