Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Linna ehituse ajalugu Kodutöö nr 1 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida võtsid roomlased etruskidelt üle linnaehituses?
Kodutöö nr 2
  • Antiik-Kreeka linnaehitus . Millised oli arhailisel ajastul, mis iseloomustab klassikalist perioodi ja kuidas muutub hellenismi ajal. (lühidalt ja oluline)
    1) Arhailine ajastu - Domineeriv vorm polis , mis koosnes kindlustatud akropolist, jumalate pühamute territooriumist ning selle jalamil laiuvast kindlustamata all-linnast, mille keskuseks oli agoraa. Agoraa oli kreeka elanike peamiseks kogunemiskohaks ja pelgupaigaks. Lisaks sellele paiknes igas Kreeka linnas teater, sageli akropoli jalamil.
    Linnade elamukvartalid olid enamasti maaliliselt paikneva tänavastikuga. Elamud olid väikesed, ühekordsed ning tänavad kitsad .
    2) Klassikaline periood – Suurejooneliselt hoonestati akropol ning ehitati Pireuse sadam. Ateena julgeoleku kindlustamiseks ehitati Pikad müürid (ca 6 km), mille vahel oleks vajadusel kaitset võinud leida kogu linnriigi elanikkond. Müürid olid 4 meetrit kõrged ja 5 meetrit paksud. Linnade ebaregulaarne plaaniskeem asendus tasapisi korrapärase plaaniskeemiga. Linn oli funktsionaalselt hästi tsoneeritud: kesklinnas paiknes enamus templeid, neid ümbritsesid eramajade kvartalid. Linna tänavad olid 4-5 meetri laiused ning sillutatud
    3) Hellenismi ajastu - Kuigi hellenism tõi kaasa ainult ajutise edu, soodustasid alguses saavutatud majanduslikud ja kultuurilised edusammud tema kiiret levikut. Kaubalis-rahaliste suhete laienemine soodustas teedeehitust ning uute kaubanduskeskuste rajamist uute linnade näol. Hellenismi ajal oli polis minetanud oma tähtsuse. Akropolid muutusid nüüd valitseva kildkonna linnusteks, kus jumalatele pühendatud templite kõrvale kerkisid ka valitsejate eluhooned , nende kasutada oli oma turg , kauplused, raamatukogud ja pidusaalid. Linnale loodi korrapärane plaan, mille keskseks teljeks kujunes läänest itta suunduv 6 km pikkune ja 30 m laiune tänav mida nimetati jälle Dromoseks. Idas tähistasid selle tänava lõppu Päikeseväravad, läänes Kuuväravad. Hoonete interjöörid olid rikkalikult kaunistatud.
    2. Mida võtsid roomlased etruskidelt üle linnaehituses?
    Teatavate ennustuste põhjal määrati kindlaks linna püha keskus (ld. k. mundus), kus ristusid kaks peatelge: üks, mis kulges idast läände (ld.k. decumanus ) ja teine, mis viis põhjast lõunasse (ld.k. cardo). Kui roomlased hiljem oma linnu rajama hakkasid, võtsid nad etruskite korrapärase linnaplaani ka oma linnaehituse aluseks.
    3. Antiik- Rooma linnaehitus . Tooge välja iseloomulikud tunnused.
    Lubimört võimaldas ehitada kaared , võlvid ja kuplid.
    Foorum – Esindusväljakud koos neid ümbritsevate templite ja muude hoonetega
    Panteon – Kõigi jumalate tempel; 2.sajandi algul rajatud antiikaja suurim kuppelehitis.
    Kanalisatsioonisüsteem – Linna kanalisatsioon mille kaudu reoveed suunati Tiberi jõkke
    Akveduktid – Kõrgele sillataolisele kaaristule rajatud veejuhtmed, mille kaudu juhiti linnadesse mägedest puhast joogivett
    Termid – Üksikisikutele või riigile kuuluvad antiikaja kümblusasutused; avaliku elu keskused mille juurde kuulusid tihti ka spordiväljakud.
    Tsirkused – Piklikud kaarjate otstega hobukaarikute võidusõidurajad
    Amfiteatrid – Teatrid kus ovaalse kujuga areeni ümber olid rajatud tribüünid. Etendati gladiaatorite võitlusi.
    Teatrid – Kreeka eeskujude järgi ehitatud poolringikujulise orkestraga katuseta ehitised, mida ümbritsesid tribüünid
  • Linna ehituse ajalugu Kodutöö nr 1 #1 Linna ehituse ajalugu Kodutöö nr 1 #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2019-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor teague Õppematerjali autor
    1. Esimesed linnalised asulad. Kus ja millal tekkisid? Nimeta ja iseloomusta lühidalt.
    2. Nimeta ja iseloomusta lühidalt Sumeri, Assüüria ja Babüloonia linnu.

    Sarnased õppematerjalid

    AJALUGU - Kodutöö nr 2
    2
    pdf

    AJALUGU - Kodutöö nr 2

    KATRIN LANG RA 51/61 1. Antiik-Kreeka linnaehitus. Milline oli arhailisel ajastul, mis iseloomustab klassikalist perioodi ja kuidas muutub hellenismi ajal. (lühidalt ja oluline) Arhaika periood(8.-6.saj.eKr.). Kreekas hakkas välja kujunema uus poliitiline struktuur linnriik ehk “polis”, mis haaras enda alla nii linna kui ka selle umber asunud territooriumi. Poliste suurus oli erinev, varieerudes väga suurtest, ligi 9000 ruutkilomeetristest üksustest kuni üsna väikeste, vähem kui 100 ruutkilomeetriste linnriikideni. Varajane poliste tüüp koosnes: kindlustatud akropolist, jumalate pühamute territooriumist, ning selle jalamil laiuvast kindlustamata all-linnast, mille keskuseks oli agoraa. Tavaliselt paiknes see turukvartalite vahetus läheduses ning seda ümbritsesid mitmesugused ametiasutuste hooned(nt

    Ajalugu
    Kordamisküsimused Vana-Rooma 2017
    16
    pdf

    Kordamisküsimused Vana-Rooma 2017

    piirkonnad. 2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geograafilist asendit ja looduslikke tingimusi ja rahvaid Kreekas: Liigendatud rannajoon, Mägine, vähe põllumaid, palju ​ saari Roomas: Sirge rannajoon, Palju põllumaid ,vähe saari 3. Kes olid etruskid ja, kuidas nad kujundasid Rooma kultuuri? Roomlaste naabrid, elasid Etuurias, Ehitasid nekropole, roomlased hiljem kopeerisid Etruskide saavutusi tehnoloogiates, näiteks KUPPEL. Mitu Etruski oli Roomas kuninga ametis. 4. Rooma linna teke. Kus asub ja milline on loomislegend Trooja lahingust põgenenud kangelase lapselapsed asustasid rooma linna. ​ Väikestena neid tahtis ära tappa kuri kuningas. Romulust ja Remust kasvatas emahunt. Nad tapsid selle kuninga ära kui said suureks. Nad vaidlesid linna ehitamise asukoha pärast ning Romulus tappis Remust. Romulus andis linnale oma nime ja sai esimeseks Rooma kuningaks. 5. Õpilane oskab ajajoonele märkida: kuningate aeg, vabariigi periood ja keisririigi periood.

    Ajalugu
    Rooma Impeerium
    15
    docx

    Rooma Impeerium

    Viiendas peatükis on välja toodud rooma impeeriumi aegsed vallutus retked ja rooma impeeriumi lagunemine. 1 ROOMA IMPEERIUM(KEISRIRIIK) TEKKIMINE 1.1 Kust Rooma impeerium algas (Origins of Rome) Legendi järgi asutati Rooma aastal 753 eKr. sõjajumal Marsi kaksikud pojad Romulus ja Remus. Lähedal asuva Alba Longa kuninga poolt Tiberis korvi uppuma jäetud ja hundi poolt päästetud kaksikud elasid selle kuninga alistamiseks ja leidsid 753. aastal eKr oma linna jõe kaldalt. Pärast venna tapmist sai Romulusest esimene Rooma kuningas, mis on tema jaoks nimetatud. Järgnes Sabine'i, Ladina ja Etruski (varasemate Itaalia tsivilisatsioonide) kuningate rida päriliku järjestuseta.[ CITATION His20 l 1061 ] Rooma legendaarseid kuningaid on seitse: Romulus, Numa Pompilius, Tullus Hostilius, Ancus Martius, Lucius Tarquinius Priscus (vanem Tarquin), Servius Tullius ja Tarquinius Superbus või uhke Tarquin (534-510 eKr). Ehkki neid

    Kategoriseerimata
    Rooma Impeerium
    15
    docx

    Rooma Impeerium

    Viiendas peatükis on välja toodud rooma impeeriumi aegsed vallutus retked ja rooma impeeriumi lagunemine. 1 ROOMA IMPEERIUM(KEISRIRIIK) TEKKIMINE 1.1 Kust Rooma impeerium algas (Origins of Rome) Legendi järgi asutati Rooma aastal 753 eKr. sõjajumal Marsi kaksikud pojad Romulus ja Remus. Lähedal asuva Alba Longa kuninga poolt Tiberis korvi uppuma jäetud ja hundi poolt päästetud kaksikud elasid selle kuninga alistamiseks ja leidsid 753. aastal eKr oma linna jõe kaldalt. Pärast venna tapmist sai Romulusest esimene Rooma kuningas, mis on tema jaoks nimetatud. Järgnes Sabine'i, Ladina ja Etruski (varasemate Itaalia tsivilisatsioonide) kuningate rida päriliku järjestuseta.[ CITATION His20 l 1061 ] Rooma legendaarseid kuningaid on seitse: Romulus, Numa Pompilius, Tullus Hostilius, Ancus Martius, Lucius Tarquinius Priscus (vanem Tarquin), Servius Tullius ja Tarquinius Superbus või uhke Tarquin (534-510 eKr). Ehkki neid

    Sõjandus
    Antiik-Rooma konspekt
    9
    pdf

    Antiik-Rooma konspekt

    suunitlusega ning neile õpetati palju ka sõjalisi oskuseid. Pärast Kreeka allutamist kasvas tähelepanu pööramine vaimsele haridusele: enamik poistest omandas hariduse tasulistes koolides. Rikaste perekondade pojad õppisid tavaliselt kreeklastest koduõpetajate järelvalve all kreeka keelt ja kultuuri, rooma kirjandust ja ajalugu. Tihti saadeti ülikute järeltulijaud Kreekasse, et nad õpiksid seal mõne tuntud õpetlase juures retoorikat (kõnekunsti), et ette valmistuda riigiteenistuseks. ÜLDAJALUGU. 1. KURSUS. II. Antiik-Rooma. 10 . klass 6 3.5. Rooma õigus:

    Ajalugu
    Vana-Rooma
    10
    docx

    Vana-Rooma

    II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 ­ 509 eKr · Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 ­ 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia.

    11.klassi ajalugu
    VANA-ROOMA ülevaade
    15
    docx

    VANA-ROOMA ülevaade

    1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 – 509  Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr  6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 – 265  Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus.  4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia.

    Vanaaeg
    Vana-Rooma
    15
    docx

    Vana-Rooma

    1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 ­ 509 Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 ­ 265 Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia.

    Eesti ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun