FÜÜSIKA ISESEISEV TÖÖ 1. Millistest osadest koosneb elektrijaotusvõrk? Elektrijaotusvõrk koosneb kahest elektritarvitist - kohtkindlatest ja teisaldatavatest. 1. Too 3 näidet kohtkindlate ja 5 näidet teisaldavate elektritarvitite kohta. Kohtkindlad elektritarvikud on näiteks laevavalgusti, elektripliit, pesumasin, mikrolaineahi, külmkapp ja elektriboiler. Teisaldatatavad elektritarvikud on näiteks tolmuimeja, lauavalgusti, raadio, õmblusmasin ja kohvimasin. 1. Kuidas ühendatakse elektritarvitid elektrijaotusvõrku? Kõik kohtkindlad elektriseadmed ja pistikupesadega ühendatud teisaldatavad elektritarvitid on elektrijaotusvõrku ühendatud rööbiti. 1. Mille poolest on eriline auto elektrisüsteem? Auto elektrisüsteem on eriline selle poolest, et teiseks juhtmeks auto elektrisüsteemis on auto metallkere. Sellise ühendusviisi korral on auto kõik elektritarvitid ühendatud omavahel rööbiti ning neile on rakendatud ühesuurune pinge. Tavaliselt on auto kere
Maandamata Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220 V Elektriseadmete liigid ja tähised Jaotatakse neljaks Liigid ehk ohutusklassid saab kindlaks teha tema painduva ühendusjuhtme otsas oleva pistiku või tarvitil oleva tähise järgi. 1. tavalise pistikuga elektritarvitid - 0 klass; 2. elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga - I klass; 3. kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega - II klass; 4. Kaitsevikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega… - III klass Nõuandeid elektri ohutuks kasutamiseks Enne elektritöö alustamist võta elekter välja! Tõmba pistik pistikupesast välja pistikust kinni hoides, mitte aga juhtmest tõmmates! Juhe võib pistiku küljest lahti rebeneda ning tekitada lühise.
Elektrivõrk kodus Elekter on kodus nii endastmõistetav ja igapäevaselt vajalik, et sageli ei mõelda sellega kaasnevatele ohtudele. Ohu alahindamise, teadmatuse, ettevaatamatuse või hooletuse tõttu võib elekter põhjustada raskeid õnnetusi: tulekahju, vigastusi, surma. Kodus olev elektrivõrk on ühendatud üldise elektrijaotusvõrguga. Paljud kodus kasutatavad elektritarvitid on need siis kohtkindlad, teisaldatavad või käeshoitavad , ühendatakse koduelektrivõrku painduvate ühendusjuhtmete ja pistikühenduste abil. Kui seinapistikupesi on vähe või tarvitite ühendusjuhtmed lühikesed, kasutatakse sageli teisaldatavaid pikendusjuhtmeid. Õnnetuste vältimiseks vajavad nii elektritarviti kui ka pistikutega juhtmed teadlikku kasutamist ja hooldamist. Elektrijaotusvõrk Kodus olev elektrivõrk on ühendatud üldise elektrijaotusvõrguga
6. Mida tähendab kohtkindel elektritarviti? Kohtkindel elektritarviti on tarviti, mille ümberpaigutamine nõuab juhtmete lahtiühendamist. (nt. elektripliit, pesumasin, osa valgusteid ) 7. Mis on/mida nimetatakse elektrivoolu tööks? Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt on võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ning töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. ( A= U I t ) 8. Kuidas jaotuvad elektritarvitid? Elektritarvitid jaotuvad kohtkindlateks (pliit, pesumasin) ning teisaldatavateks (tolmuimeja, raadio, kohvimasin) 9. Mida nimetatakse elektrivoolu võimsuseks? Elektrivoolu võimsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus. 10. Mis on lühise tagajärjeks? Lühise tagajärjeks on voolutugevuse järsk suurenemine vooluringis. 11. Millega mõõdetakse elektrivoolu võimsust?
SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................3 1. ELEKTRISEADMETE OHUTUSKLASSID..............................................................4 1.1. Tavalise pistikuga elektritarviti (0 klass)................................................4 1.2. Elektritarviti, millel on kaitsekontaktiga pistik (I klass)...............................4 1.3. Kaitseisolatsiooniga elektritarvitid (II klass)...........................................5 1.4. Kaitseväikepingel töötavad elektritarvitid (III klass)..................................5 1.5. Levinumate ohutusklasside, kaitseastmete, maanduste ja hoiatuste tähised.......5 2. ELEKTRITRAUMAD...........................................................................6 2.1. Välk..........................................................................................6 2.2. Kõrgepingevool....
- nõrkvooluseadmete kapi Maandus- on seadmevõi selle osa galvaaniline ühendamine maaga maandusjuhtide ja -elektroodide ehk maanduritekasutamise teel. Maandamine võib olla vajalik elektriohutuse tagamiseks (kaitsemaandus) võielektriseadmete normaalseks talitlemiseks (talitlusmaandus). Maandur ehk maanduselektrood- on isoleerimata metallist rajatis või seade, mis on elektriliselt otseses kokkupuutes (süvistatud) maaga. Elektriseadmete klasid: · tavalise pistikuga elektritarvitid - 0 klass; · elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga - I klass; · kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega - II klass; · kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega... - III klass · 0-ohutusklass - tagab ohutu kasutamise ainult seadme põhiisolatsioonil. Seadme pingealtieid ja juhtivaid osi ei ole ettenähtud ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme
Rühmakaitsmetest algavad rähmaliinid, mis viivad elektrivoolu pistikupesadeni ja elektritarvititeni (valgustiteni, kodumasinateni, elektripliidini jms.). Kui on vaja teha elektritöid, siis saab kodus voolu välja lülitada pealüliti, peakaitsmete, vastava rühmaliini kaitsme või kaitselülitiga. Elektrikilbis peavad lülitid ja kaitsmed olema tähistatud vastavate pealdistega, näiteks: pealüliti, tubade valgustus, elektripliit, garaazh jne. Paljud kodus kasutatavad elektritarvitid on need siis kohtkindlad, (näiteks elektripliit, külmkapp, boiler), teisaldatavad (tolmuimeja, köögimasinad, õmblusmasin) või käeshoitavad (föön, pardel, käsitööriistad), ühendatakse koduelektrivõrku painduvate ühendusjuhtmete ja pistikühenduste abil. Kui seinapistikupesi on vähe või tarvitite ühendusjuhtmed lühikesed, kasutatakse sageli teisaldatavaid pikendusjuhtmeid. Õnnetuste vältimiseks vajavad nii elektritarviti kui ka pistikutega juhtmed teadlikku
vesilahuse kokkupuutel, on olnud aluseks mitmete vooluallikate konstrueerimisel. Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektrivooluringis. Vooluallikas tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Vooluallikate liigid: keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia, keemilised vooluallikad, mehhaaniline energia, valgusenergia, päikesepatarei, soojusallika siseenergia. Vooluring: elektritarvitid, lüliti, teised energialiigid, elektriväli, vooluallikas, suletud vooluring. Jadaühendus- elektritarvitid ühendatud omavahel jadamisi e järjestikku. Sarnasus- koosnevad vooluringi patareist, kahest elektrilambist ja juhtmetest. Rööpühendus- tarvitid on ühendatud rööbiti e paralleelselt. Ampermeeter- voolutugevus. Sarnasus- saab mõõta. Voltmeeter- pinge. Mehhaaniline töö on f.s. tähis A | valem A = F x s | ühik 1J. Pinge on f.s. tähis U | valem U = A / q | ühik 1V.
Kui otsaklemm ühendada nulljuhtmega, lambike ei sütti. 4. Elektriseadmete ohutusklassid Kodumajapidamises kasutatavad elektriseadmed (sealhulgas tarvitid), liigitatakse nelja ohutusklassi sõltuvalt sellest, kuidas tagatakse inimeste ohutus seadme rikke korral. Elektritarviti ohutusklassi saab kindlaks teha tema painduva ühendusjuhtme otsas oleva pistiku või tarvitil oleva tähise järgi: tavalise pistikuga elektritarvitid 0 klass; elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga I klass; kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega II klass; kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega... III klass. Parandamisel ära asenda pistikut teist tüüpi pistikuga! Kui tavalise (0klassi) pistiku asemele pannakse kaitsemaandatud (I klassi) või kaitseisolatsiooniga (II klassi) tarviti pistik, siis on võimalik seda ühendada kaitsekontaktiga pistikupessa, mis on lubamatu
puutepingekaitset- kaitse kaudpuute eest ühildatud puute- ja puutepingekaitset- Mõisted: Elektrivõrgude jagamine Isolatsioon Isolatsiooni ülevaatmine ning kontrollimine Kaitsmine elektripuutumisest Maandamine Isikukaitsevahendeid Tööriistad isoleeritud käepidamiga Elektrimõõtetööriistad suure takistusega Madalpinge Elektriseadmete klassid: tavalise pistikuga elektritarvitid - 0 klass; elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga - I klass; kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega - II klass; kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega... - III klass 0-ohutusklass - tagab ohutu kasutamise ainult seadme põhiisolatsioonil. Seadme pingealtieid ja juhtivaid osi ei ole ettenähtud ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme
Vooluringi moodustuvad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas,elektritarviti ja lüliti. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja.Tarviti muundub osa elektriväljas oleva energia teiseks energialiigiks Lüliti abil saab vastavalt vajadusele vooluringi avada või sulgeda. 2 Vooluallika abil saab tekitada ja hoida vooluringis ühendatud juhtides elektrivälja. Mehhaaniline energia muundub elektrienergiaks voolugeneraatoris. 5 Rööpühenduse korral on elektritarvitid ühendatud üksteisega rööbiti ehk siis paraleelselt, ja ühe tarviti katestamise korral ei sõltu teine tarviti esimesest ja põleb edasi. Jadaühenduse korral on elektritarvutid ühendatud üksteisega jadamisi ehk järjestikku, ja ühe tarviti katkemise korral katkeb teine sammuti. 6 Pinge on füüsikaline omadus, mis iseloomustab juhi võimet teha tööd elektronide ümberpaigutamisel vooluringis, ühik on Volt V ja tähis U
Pinge rööbiti ühendatud juhtide otstel on sama väärtusega. Joonise 3. Kaks rööbiti ühendatud lampi põlevad mõlemad normaalse heledusega. -5- Tähistades pinge vooluallika klemmidel tähega U ja lampide hõõgniitide otstel vastavalt U1 ning U2, võib panna kirja seose: U = U1 +U2. Rööbiti ühendatud elektritarvitid töötavad üksteisest sõltumatult. Elektrivoolu katkestamisel ühes seadmes ei katke vool teistes seadmetes. Kui näiteks üks lamp põleb läbi, töötab teine edasi. Et pinge kõigi rööbiti ühendatud juhtide otstel on sama väärtusega, saab vooluringi ühendada erinevaid elektriseadmeid, mis kõik on arvestatud samale pingele. Just sellepärast ühendataksegi olmes ja tööstuses elektritarvitid põhiliselt rööbiti.
1. Kodus olevad elektritarvitid on kohtkindlad (nt laelamp, pliit), mis asuvad samas kohas ning nende ümberpaigutamine nõuab juhtmete lahtiühendamist ja teisaldatavad (nt tolmuimeja, kohvimasin), mida saab ühendusjuhtme otsas oleva pistiku abil ühendada suvalise pistikupesa ehk seinakontaktiga. 2. Pistikupesas on vähemalt kaks klemmi. Kumbki klemm on elektrijaotusvõrgu kaudu ühendatud vooluallika eri poolustega. Iga vooluallika ehk generaatori üks poolus on elektrijaamas ühendatud Maaga. 3. Kui voolutugevus ületab selle väärtuse, võivad juhtmed kuumeneda nii kõrge temperatuurini, et neid kattev isolatsioonikiht sütib. Järsk voolutugevuse kasv võib olla tingitud lühise tekkest. 4. Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtme...
3) mehaaniline töö Elektrimootorites muundatakse elektrienergia mehaaniliseks tööks. Mootoreid kasutatakse tänapäeval igal pool transpordis, majapidamises (tolmuimeja, pesumasin) 4) Keemiliste ühendite siseenergia kasutatakse mitmete keemiliste reaktsioonide läbiviimiseks või kiirendamiseks. Kasutatakse ka esemete metalliga katmisel, akude laadimisel ja mujal. Lüliti abil saab vooluringi sulgeda ja avada. Tarvitite vooluringi ühendamise viisid. · Jadaühendus; elektritarvitid on ühendatud järjestikku. Kui üks lamp pesast välja keerata, katkeb elektrivool kogu vooluringis. · Rööpühendus; tarvitid ühendatud paralleelselt. Kui üks lamp pesast välja keerata, põlevad teised edasi.
4.Kirjelda vahelduvvoolu! vahelduvvool-voolu suund ja tugevus muutuvad ajas perjoodiliselt. 5.Milliste laetud osakeste suunatud liikumine tekitab elektrivoolu elektrolüütide vesilahuses? Ioonide suunatud liikumine 6. Nimeta ja kirjelda voolutoimeid. Voolutugevus näitab ,kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. 7.Selgita juhtide jadaühendus ja rööpühendus. Joonisest üksi ei piisa. Jadaühenuse korral on elektritarvitid ühendatud jadamisi ehk järjestikku. Rööpühenduse korral on tarvitid ühendatud rööbiti ehk paralleelselt. 8. Mis toimub vooluallika sees selle töötamisel? Väliste jõudude töö tulemusena muutub vooluallika sees mingi teist liiki energia elektrivälja energiaks ehk elektrienergiaks. 9.Kuidas ühendatakse ampermeeter hõõglambi ja patareiga, et mõõta voolutugevust lambis? Alguses ühendatakse ampermeeter hõõglambiga ja siis hõõglamp patareiga. 10
Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega. Pinge juhtide jada otstel on võrdne pingete summaga juhtide otstel. Mida suurem on takistus, seda suurem on pinge juhi otstel. Kui jadamisi on ühendatud mitu ühesuuruse takistusega juhti, on pinge kõikide juhtide otstel sama väärtusega. Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus võrdub juhtide takistuse summaga. Ppinge rööbiti ühendatud juhtide otstel on sama väärtusega. Rööbiti ühendatud elektritarvitid töötavad üksteisest sõltumatult. Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides. Rööbiti ühendatud juhtide kogutakistus on väiksem üksikjuhi takistusest. Rööbiti ühendatud juhtide kogutakistuse pöördväärtus on võrdne juhtide takistuste pöördväärtuste summaga. Kui suur on voolutugevus jadamisi ühendatud juhtides? Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega.
ühendamiseks), elektritarviti(d) (siin muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energialiigiks) ja lüliti(d) (nende abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada) moodustavad vooluringi. Elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis. Et saada ülevaade vooluringi osade omavahelistest ühendustest, esitatakse vooluringid joonistena, mida nimetatakse elektriskeemideks. Vooluringi osasid tähistatakse elektriskeemidel tingmärkidega. Jadaühenduse korral on elektritarvitid ühendatud jadamisi e. järjestikku. Kui üks tarvititest läbi põleb või kui üks tarviti välja lülitada, katkeb elektrivool kogu vooluringis. Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega (I=I1=I2). Pinge juhtide jada otstel on võrdne pingete summaga juhtide otstel (pinge on suurem selle jada otstel, mille takistus on suurem). Kui jadamisi on ühendatud mitu ühesuuruse takistusega juhti, on pinge kõikide juhtide otstel sama väärtusega (U=nUj)
lasteasutused jne. II katekooria tarbijaid ja paigaldisi on soovitav varustada kahest sõltumatust toiteallikast. Toitekatkestust võib lubada ajaks, mille jooksul valvepersonal reservtoite sisse lülitab (tavaliselt mõni kuni mõnikümmend minutit). Tsentralisseritud reservi korral võib II katekooria tarbijaid ja paigaldisi toita ühe trafo abil. III katekooria Mittevastustusrikkad tarbijad ja paigaldised nt mitteseeriaviisilise tootmise ja abitsehhide elektritarvitid, väiksemad asulad, eramurajoonid jne. Võib toita ühest toiteallikast tingimusel et katkestus ei kestaks üle ühe öö-päeva. 2. TSEHHIVÕRGUD PINGEGA KUNI 1000 V (ehitus, skeemid) Radiaal skeem 1 1 õhuliin 2 2 pingemadaldus jõutrafo 4 3 3 madalpinge jaotla
Pinge. Pingeühik Elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis. Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d). Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarvitis muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energialiigiks. Juhtmied kasutatakse vooluringi osade ühendamiseks. Lüliti abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada. Jadaühenduse korral on elektritarvitid üendatud omavahel jadamisi ehk järjestikku. Kui üks lamp läbi põleb või kui üks lampidest pesast välja keerata, katkeb elektrivool kogu vooluringis ning kustub ka teine lamp. Rööpühenduse korral on tarvitid ühendatud rööbiti ehk paralleelselt. Lambid põlevad teineteisest sõltumatult. Lüliti ühendatakse tarvitiga alati jadamisi. Elektrivälja pingeks nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist
1. Mida nimetatakse elektrivooluks? Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. 2. Millist suunda loetakse elektrivoolu suunaks? Elektrivoolu suunaks loetakse positiivsete laengute liikumise suunda. 3. Iseloomustada elektrivoolu toimeid (kolm toimet). 1)Soojuslik- Kõik elektritarvitid soojenevad voolu toimel 2)Keemiline- Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi 3)Magnetiline- Vooluga juhi ja magneti vahel on vastastikmõju 4. Defineerida voolutugevus. Voolutugevus on füüsikaline suurus mis näitab kui suur laen läbib ajaühikus juhi ristlõiget. I=q/t 5. Millised on elektrivoolu olemasolu tingimused? Peavad olemas olema vanad laengukandjad. Vabadele laengukandjatele peavad mõjuma elektrijõud. 6. Sõnastada Ohmi seadus vooluringi osa kohta
õppe- ning lasteasutused jne. 3. Juhtmete ja kaablite valik soojenemise järgi normeeritud tingimuste korral: kategooria mittevastutusrikkad tarbijad ja paigaldised nagu näiteks mitteseeriaviisilise tootmise ja Juhtmete ja kaablite paigaldamisel ruumis (sisetingimustel) normeeritud tingimused on järgmised: abitsehhide elektritarvitid, väiksemad asulad jne. 1) ümbritseva keskkonna temperatuur on +250C; 2) vooluahelate arv on võrdne ühega. 1
V: Elektripaigaldis on elektriseadmete ja -juhtide statsionaarselt paigaldatud talitluslik kogum; Liigitatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. A: https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 2. Millised andmed peavad olema elektriseadme andmesildil või kerel? V:Madalpingeseadmele peavad olema kantud loetavalt tootja nimi või kaubamärk. A:https://www.riigiteataja.ee/akt/12817985 3. Kuidas jagunevad elektritarvitid? V: tavalise pistikuga elektritarvitid - 0 klass; elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga - I klass; kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega - II klass; kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega... - III klass A: http://www.estelekter.ee/tahistused.htm 4. Mis sisuline vahe on elektritarvitil ja paigaldisel? V: Elektritarviti tarvitab voolu, kuid elektripaigaldis on laiem mõiste: ka elektri
c) Missuguse soovituse annad Juhanile elektriseadmete kaasajastamisel? Säästlikumad hõõglambid, võimsam arvuti d) Missuguseid kahte tarvitit ei tohi üheaegselt vooluvõrku ühendada? Miks? Kohvimasinat ja pliiti ei tohi üheaegselt vooluvõrkku ühendada, sest nende võimsused on liiga suured ning kaitse ei peaks sellisele voolutugevusele vastu. c)) Mida näitab nimivõimsus? Nimivõimsus näitab elektriseadme võimsust nimipingel. d)Missugusele nimipingele peavad ostetavad elektritarvitid vastama? Need peavad vastama juhani poolt mõõdetud pingele, ehk 230voldile. g) Missugust juhtide ühendusviisi kasutatakse suvemajas? Juhtide rööpühendust. e)Kui palju peab Juhan maksma külmkapi kasutamise eest ööpäevas, kui 1kWh elektrienergia hinnaks arvestada 1,5 krooni? t=24h 1kwh 1,5kr N = 200w __ hind? A=N*t A= 20w * 24h = 4800wh = 4.8kw 1kwh 3 600 000J Siis 4,8kwh on 4,8 * 1,5 = 7.2kr
Anni Võro 11a Elektrienergial töötavad kodumasinad, energiakulu ja selle energia maksumus kodus. TÖÖ EESMÄRK: Arvutada ühe nädala jooksul tarvituatud elektrienergia hulk ja selle eest tasumisele kuulunud summa. KODUS OLEVAD ELEKTRITARVITID Elektritarviti Nimipinge Võimsus Sagedus Arv Teler 220-240 V 150 W 50 Hz 1 Külmkapp 220-240 V 120 W 50 Hz 1 Veekeetja 220-240 V 1850-220 W 50 Hz 1 Arvuti 230 V 240 W 50/60 Hz 1 Arvuti kuvar 240 V 150-200 W 50/60 Hz 1 Lamp 200-240 V 25 W 50/60 Hz 7
Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed. 18. Millises vooluringis saab olla elektrivool? Suletud vooluringis. 19. Mis toimub elektritarvitis? Elektritarviti muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energialiigiks. 20. Milleks kasutatakse vooluringis juhtmeid? Vooluringi osade ühendamiseks. 21. Mis ül on vooluringis lülitil? Selle abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada. 22. Kirjelda elektritarvitite jadaühendust. Elektritarvitid on ühendatud omavahel jadamisi ehk järjestikku. 23. Kirjelda elektritarvitite rööpühendust. Tarvitid on ühendatud rööbiti ehk paralleelselt. 24. Kuidas nim füüsikalist suurust, mis iseloomustab elektrivälja poolt juhi kahe punkti poolt laengu ümber paigutamiseks tehtavat tööd? Elektrivälja pinge. 25. Millega võrdub pinge juhis kahe punkti vahel? Kuidas pinget arvutatakse? Elektrivälja
· suhteliselt pika katkestusega (kuni 15 s) · pika katkestusega (üle 15 s). 1.4 ELEKTRISEADMETE LIIGID JA TÄHISED Kodumajapidamises kasutatavad elektriseadmed (sealhulgas tarvitid), liigitatakse nelja ohutusklassi sõltuvalt sellest, kuidas tagatakse inimeste ohutus seadme rikke korral. Elektritarviti ohutusklassi saab kindlaks teha tema painduva ühendusjuhtme otsas oleva pistiku või tarvitil oleva tähise järgi: · tavalise pistikuga elektritarvitid 0-klass; · elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga I-klass; · kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega - II klass; · kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega III III-klass. Sama otstarbega elektritarvitid võivad olla erinevate ohutus- klassidega, mis määravad tarviti kasutamisvõimalused. 7 Mida suurem on ohutusklassi näitav number, seda ohutum on seade
elemendi takistus eraldi võetuna. Vooluallika pinge jaguneb jadalülitusse ühendatud elementide vahel võrdeliselt nende takistusega. Mida suurem on elemendi takistus, seda suurem on temale langev osapinge ehk nn. pingelang. Jadaühendusel kogupinge võrdub üksikute pingete summaga. Kogu pinge jaguneb üksikute takistuste vahel. Rööp- ehk paralleelühenduses jaguneb elektriahel harudeks. Ühe haru katkemisel lakkab vool ainult selles, teistes harudes töötavad elektritarvitid sõltumatult edasi. Elektriallika pinge mõjub kõikidele harudele võrdselt. U = U1 = U2 = ... = Un Kuna vooluringi hargnemispunkti ei saa elektrilaengud koguneda, siis on sellesse punkti saabuvate laengute kogus võrdne sellest mööda harusid väljuvate laengute summaga. I = I1 +I2 + ... In ehk üksikute harude voolutugevuste summa võrdub rööpühenduse koguvooluga. Rööbiti ühendatud elementide kogutakistuse pöördväärtus võrdub nende takistuste pöördväärtuse summaga
Vooluallikad Vooluallikas- on seade, mis tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Vooluallika poolus- on piirkond vooluallika sees, kuhu koondatakse positiivse või negatiivse laenguga osakesed. Vooluallika ülesandeks on paigutada ümber laetud osakesi elektrivooluringis. Vooluring Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarvitid ja lülitid. Elektrivool võib olla ainult suletud vooluringis. Kaks juhtide ühendamise viisi: 1.jadaüendus- elektitarvitid on omavahel ühendatud järjestikku; 2.rööpühendus- tarviid ühendatud paralleelselt. Vooluringi osasid tähistatakse elektriskeemidel leppemärkidega. Ohmi seadus Ohmi seadus on üks elektriahelate põhilisi seadusi. See määrab kindlaks pinge, voolutugevuse ja takistuse vahelise seose. Valem: U = I * R
Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist. Elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teiseleMittejuhiks ehk isolaatoriks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarvitid, ja lülitid. - Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja - Tarvitis muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energialiigiks - Juhtmeid kasutatakse vooluringi osade ühendamiseks - Lüliti abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus kuji ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. Voolutugevus on elektrivoolu iseloomustav füüsikaline suurus, mille tähis on I.
3) ainest, mida võtab arvesse eritakistus. 39. Jadaühendus. Jada- ehk järjestikühenduse korral on juhid ühendatud omavahel järgemööda. 1) Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega. I=I1=I2 2) Pinge juhtide jada otstel on võrdne juhtide otstele rakndatud pingete summaga. U=U1+U2 3) Jadamisi ühendatud juhtide kohutakistus on võrdne juhtide takistuste summaga. R=R1+R2 40. Rööpühendus. Rööbiti ühendatud elektritarvitid töötavad üksteisest sõltumatult. 1) Pinge rööbiti ühendatud juhtide otstel on sama väärtusega. U=U1=U2 2) Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides. I=I1+I2 3) Rööbiti ühendatud juhtide kogutakistuse pöördväärtus on võrdne juhtide takistuste pöördväärtuste summaga. 1/R=1/R1+1/R2 41. Mis on elektrivoolu töö? Valem.
Juhtme pikkuse tähis ja ühik- ühik: m Elektritakistuse tähis ja ühik- tähis: p, ühik: 1 Ω(oom) Elektrilaengu tähis ja ühik- tähis: q, ühik: 1C(kulon) Elektrivool on vabade laetud laengukandjate suunatud liikumist. Eritakistuse mõõtühik- 1 Ω(oom) *m Elektrivoolu töö võimsuse tähis ja ühik- tähis: A, ühik: 1J(džaul) Tööleht 10 Elekter kodus 1.Kuidas ühendatakse elektrivõrku elektritarvitid? V: tarvitid on ühendatud elektrienergia jaotus võrku 2.Mille poolest erinevad faasjuhe ja nulljuhe? V: Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220 V. 3.Kuidas saab kindlaks teha nulljuhet ja faasjuhet? V: Faasijuhet saab nulljuhtmest eristada pingeindikaatori abil. 4.Milles seisneb auto elektrisüsteemi omapära? V: auto elektrisüsteem on kinnine vooluring, mis saab alguse iseseisvast vooluallikast 5
E = U +U 0 = IR + IR0 = I ( R + R0 ) R + R0 Voolutugevus vooluringis on võrdeline toiteallika emj ja pöördvõrdeline vooluringi kogutakistusega. 13. Töö ja võimsus + ül 14. Kirchoffi esimene seadus Vooluahelasse ühendatakse tavaliselt palju tarviteid. Üks lihtsam näide on auto või mootorratas, mille rööbiti ühendatud generaatori ja aku klemmidele ühendatakse kõik elektritarvitid: lambid, klaasipuhasti mootor(id), küttekehad, helisignaal jne. Vooluahela punkti, kus ühendatakse mitu juhet, nimetatakse hargnemispunktiks ehk sõlmeks. Kirchhoffi esimene seadus on seadus vooludest hargnemispunktis: Hargnemispunkti suubuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. Joonisel toodud sõlme kohta võib siis kirjutada I1 + I2 = I3 + I4 ehk, kui viia kõik voolud võrrandi ühele poole: I=0 Voolude algebraline summa sõlmes on võrdne nulliga.
ee/akt/12789421 2. Millised andmed peavad olema elektriseadme andmesildil või kerel? V: Elektriseadme andmesildil või kerel peab olema andmed elektripaigaldist sisaldava ehitise kohta; andmed elektripaigaldise tehniliste näitajate ja elektripaigaldise omaniku kohta; elektripaigaldise tehnilise kontrolli teinud ettevõtja nimi; teatise allkirjastanud isiku kontaktandmed. A: https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 3. Kuidas jagunevad elektritarvitid? V: Elektritarvitid jagunevad 4 klassi; 0 -, I -, II -, III - klassi A: http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa.zip/34_elektriseadmete_ohutusklassid_ja_nende_thised.html 4. Mis sisuline vahe on elektritarvitil ja –paigaldisel? V: Elektritarviti tarbib elektrit, paigaldi aga on elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotamiseks ja või kasutamiseks ettenähtud elektriseade. A: http://www.e-ope
Nende loetelu on antud määruses. Tuleks määrata isik kes vastutab esmaabivahendite korrasoleku eest. Neid peab kontrollima 1 kord kuus. Esmaabivhaendi peavad olema kättesaadavad igal ajal. Kapi uksel peba olema märgis. Tuleb välja koolitada esmaabi andjad. ELEKTRIOHUTUS Käidukorraldaja, Kui peakaitse on alla 63A – võib olla kesk-eriharidusega elektrik. Kui üle siis kõrgharidusega elektriinsener. Käidukorraldust võib osta sisse ka teenusena. Elektritarvitid jagatakse ohutse jargi järgmistesse klassidesse: 0 – klass tarvitid(tavaline pistik)võib saada lühise alla, ja inimene võib saada elektrilöögi. Ja pistiku saab ühendada vaid tavalisse pistiku pessa. 1 – klass tarvitid kaitsekontaktiga pistiku abil(euro pistik), lühise korral pinge maandadakse. Inimene lühise korral lööki ei saa. 2 – klass tarviti korpus on täiendava isolatsiooniga, ja seepärast ohutu, pistik võib olla tavaline
2 Millised andmed peavad olema elektriseadme andmesildil või kerel? . V: Elektriseadme andmesildil või kerel peab olema andmed elektripaigaldist sisaldava ehitise kohta; andmed elektripaigaldise tehniliste näitajate ja elektripaigaldise omaniku kohta; elektripaigaldise tehnilise kontrolli teinud ettevõtja nimi; teatise allkirjastanud isiku kontaktandmed. A:https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 (4.peeatükk, par 11) 3 Kuidas jagunevad elektritarvitid? . V: Elektritarvitid jagunevad 4 klassi; 0 -, I -, II -, III - klassi A: http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa.zip/34_elektriseadmete_ohutusklassid_ja_nende_thised.html 4 Mis sisuline vahe on elektritarvitil ja paigaldisel? . V: Elektritarviti tarbib elektrit, paigaldi aga on elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotamiseks ja või kasutamiseks ettenähtud elektriseade. A: http://www.e-ope
Elektritarvitite sümmeetria tase-koormuste ühtlane jagunemine faaside vahel Asümeetria tekitajad- ühefaasilised tarbijad:valgustid,1-f keevitusseade, kodumasinad Lineaarsus- elektriahelate takistuse püsivus vahelduvvoolu ühe perioodi ulatuses. Mittelineaarsus- rikub pinge ja voolu siinuselisust, kutsudes esile kõrgemaid harmoonilisi. Tekitajateks pooljuhtmuundurid, lahenduslambid, elektrikaarahjud, keevitusseadmed Talitlusviisid-püsi-, lühiajaline-, vaheajaline- ja muud talitlusviisid Elektritarvitid liikuvuse järgi- · statsionaarsed, mida toidetakse statsionaarsest ellektrivõrgust · Mittestatsionaarsed, mille toiteks kasutatakse painduvbaid toiteelemente(kaablid) võid muid lahendusi(troll, tramm) Nõuded elektrivarustuse kindlusele- määratakse toite katkestumise ajaga Koormusgraafik- aja jooksul muutuv tarbijakoormus. Pikkuse järgi: Vahetuse,ööpäevased, aastased graafikud Koormusgraafikute liigitus- mõõdetava suuruse järgi: aktiiv-,reaktiiv-,näivvõimsuste
väga tähtis. Korralikult tihendamata akende ja uste kaudu hajub kuni 40% ruumi soojusest. (Altpere, E 1993) Väga tähtis on teada palju energiat üks või teine tarviti elektrit kulutab. Enne samaliigiliste tarvitite ostmist tuleks võrrelda ja valida väiksema energiatarbega riist. Reeglina on kolme- neljaliikmelise perekonna aastane elektrikulu 3500-5500 kWh (vt lisa 6). Kõige rohkem kasutavad energiat kodumajapidamises sooja ja külma tootvad elektritarvitid: külmkapp elektripliit, -keris jne. Kodumasinad, nagu näiteks tolmuimeja, pardel, pump ja elektritrell kulutavad elektrit vähe. Ka tuleks jälgida inimeste erinevaid vajadusi kui mõnda tarvitit osta. Väike pere ei vaja suurt külmkappi ja kõige suuremat telerit. (Altpere, E 1993) On kasulik makseraamatus vajalikke elektriarvesti näita võtta iga kuu kindlal päeval, siis saab võrrelda elektrienergia kulu kuude kaupa ja tarbimise ootamatul muutumisel leida
väga tähtis. Korralikult tihendamata akende ja uste kaudu hajub kuni 40% ruumi soojusest. (Altpere, E 1993) Väga tähtis on teada palju energiat üks või teine tarviti elektrit kulutab. Enne samaliigiliste tarvitite ostmist tuleks võrrelda ja valida väiksema energiatarbega riist. Reeglina on kolme- neljaliikmelise perekonna aastane elektrikulu 3500-5500 kWh (vt lisa 6). Kõige rohkem kasutavad energiat kodumajapidamises sooja ja külma tootvad elektritarvitid: külmkapp elektripliit, -keris jne. Kodumasinad, nagu näiteks tolmuimeja, pardel, pump ja elektritrell kulutavad elektrit vähe. Ka tuleks jälgida inimeste erinevaid vajadusi kui mõnda tarvitit osta. Väike pere ei vaja suurt külmkappi ja kõige suuremat telerit. (Altpere, E 1993) On kasulik makseraamatus vajalikke elektriarvesti näita võtta iga kuu kindlal päeval, siis saab 10
Sn seadme arvutuslik võimsus Slub agregaadi lubatud suhteline koormus nimivõimsuse suhtes (staatilistel agregaatidel 1,1 ... 1,2 , masinagregaatide puhul 1,2 ... 1,4. n paralleelsete plokkide või agregaatide arv. 3.10 Kohalikud reaktiivvõimsuse allikad Tööstuses on kasutusel järgmised kohaliku reaktiivvõimsuse tootmise seadmed: 1) pidevalt töötavad aktiiv- ja reaktiivenergia allikad; 2) elektritarvitid, mis tarbivad aktiivvõimsust, kuid teatud tingimustel toodavad reaktiivvõimsust; 3) spetsiaalsed reaktiivenergia allikad. Esimesse gruppi kuuluvad sünkroongeneraatorid, cos = 0,8. Teise gruppi kuuluvad sünkroonkompensaatorid, võimsustegur mahtuvuslik -0.9. Kolmandasse gruppi kuuluvad kondensaatorid, kondensaatorbatareid, pooljuhtkompenseerimisseadmed ja pöörlevad sünkroonkompensaatorid.
kasutatakse näiteks sulavkaitsmeid. Sulavkaitsme põhiosaks on sular kergestisulavast metallist kalibreeritud traat või riba mis liigkoormuse korral kuumeneb ja sulab, katkestades nii vooluahela ja lülitades kaitstava ahelaosa välja. 16 1.10 Kirchhoffi esimene seadus Vooluahelasse ühendatakse tavaliselt palju tarviteid. Üks lihtsam näide on auto või mootorratas, mille rööbiti ühendatud generaatori ja aku klemmidele ühendatakse kõik elektritarvitid: lambid, klaasipuhasti mootor(id), küttekehad, helisignaal jne. Vooluahela punkti, kus ühendatakse mitu juhet, nimetatakse hargnemispunktiks ehk sõlmeks. Kirchhoffi esimene seadus on seadus vooludest hargnemispunktis: Hargnemispunkti suubuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. Joonisel toodud sõlme kohta võib siis kirjutada I1 + I 2 = I 3 + I 4 , ehk, kui viia kõik voolud võrrandi ühele poole: I1 I 2 + I 3 + I 4 = 0 , või kõige üldisemal kujul
kasutatakse näiteks sulavkaitsmeid. Sulavkaitsme põhiosaks on sular kergestisulavast metallist kalibreeritud traat või riba mis liigkoormuse korral kuumeneb ja sulab, katkestades nii vooluahela ja lülitades kaitstava ahelaosa välja. 16 1.10 Kirchhoffi esimene seadus Vooluahelasse ühendatakse tavaliselt palju tarviteid. Üks lihtsam näide on auto või mootorratas, mille rööbiti ühendatud generaatori ja aku klemmidele ühendatakse kõik elektritarvitid: lambid, klaasipuhasti mootor(id), küttekehad, helisignaal jne. Vooluahela punkti, kus ühendatakse mitu juhet, nimetatakse hargnemispunktiks ehk sõlmeks. Kirchhoffi esimene seadus on seadus vooludest hargnemispunktis: Hargnemispunkti suubuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. Joonisel toodud sõlme kohta võib siis kirjutada I1 + I 2 = I 3 + I 4 , ehk, kui viia kõik voolud võrrandi ühele poole: I1 I 2 + I 3 + I 4 = 0 , või kõige üldisemal kujul
kasutatakse näiteks sulavkaitsmeid. Sulavkaitsme põhiosaks on sular kergestisulavast metallist kalibreeritud traat või riba mis liigkoormuse korral kuumeneb ja sulab, katkestades nii vooluahela ja lülitades kaitstava ahelaosa välja. 16 1.10 Kirchhoffi esimene seadus Vooluahelasse ühendatakse tavaliselt palju tarviteid. Üks lihtsam näide on auto või mootorratas, mille rööbiti ühendatud generaatori ja aku klemmidele ühendatakse kõik elektritarvitid: lambid, klaasipuhasti mootor(id), küttekehad, helisignaal jne. Vooluahela punkti, kus ühendatakse mitu juhet, nimetatakse hargnemispunktiks ehk sõlmeks. Kirchhoffi esimene seadus on seadus vooludest hargnemispunktis: Hargnemispunkti suubuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. Joonisel toodud sõlme kohta võib siis kirjutada I1 + I 2 = I 3 + I 4 , ehk, kui viia kõik voolud võrrandi ühele poole: I1 I 2 + I 3 + I 4 = 0 , või kõige üldisemal kujul
muuda] Seos voolude vahel hargenvas ahelas. Seos pingete ja elektromotoorjõudude vahel järjestikuses ahelas. Kirchhoffi esimene seadus Vooluahelasse ühendatakse tavaliselt palju tarviteid. Üks lihtsam näide on auto või mootorratas, mille rööbiti ühendatud generaatori ja aku klemmidele ühendatakse kõik elektritarvitid: lambid, klaasipuhasti mootor(id), küttekehad, helisignaal jne. Vooluahela punkti, kus ühendatakse mitu juhet, nimetatakse hargnemispunktiks ehk sõlmeks. Kirchhoffi esimene seadus on seadus vooludest hargnemispunktis: Hargnemispunkti suubuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. Joonisel toodud sõlme kohta võib siis kirjutada I1 + I 2 = I 3 + I 4 ehk, kui viia kõik voolud võrrandi ühele poole: I=0 Voolude algebraline summa sõlmes on võrdne nulliga.
Sellised kaitselülitid rakenduvad siis kui rikkel tekiv vool 30mA või enam. Eriti ohtlikkus keskkonnas kasutatakse kaitselüliteid nimirikke vooluga 10mA. Peale selle nõutakse, et see lüliti rakendus hiljemalt 30ms jooksul, mis hoiab ära ohtlikku kestvusega vooluimpulsi tekke. Kaitseklassid Kõigi madalpinge paigaldiste elektritarvitite ehitusest peab olema ettenähtud nii põhi kui ka rikkekaitse vajadusel ka lisakaitse. Põhi ja rikkekaitse viiside järgi jagatakse elektritarvitid 3kaitseklassi. Tüüpilised elektritraumade põhjused 1. elektriohutusnõuetest mitte kinni pidamine(lohakus, madalohuteadlikku, liigne julgus) 2. mitte korras elektriseade või tööriist (lohakus, madal ohuteadlikkus, liigne julgus, kontrolli puudumine) 3. kaitsevööndi nõuete mitte täitmine(eelkõige omavolilised tööd valdaja loata) 4. muu(metalli vargused, omavolilised tööd alajaamades või õhuliinidel) Elektriohutuse tagamise põhinõue elektritöödel
kasutatakse näiteks sulavkaitsmeid. Sulavkaitsme põhiosaks on sular kergestisulavast metallist kalibreeritud traat või riba mis liigkoormuse korral kuumeneb ja sulab, katkestades nii vooluahela ja lülitades kaitstava ahelaosa välja. 16 1.10 Kirchhoffi esimene seadus Vooluahelasse ühendatakse tavaliselt palju tarviteid. Üks lihtsam näide on auto või mootorratas, mille rööbiti ühendatud generaatori ja aku klemmidele ühendatakse kõik elektritarvitid: lambid, klaasipuhasti mootor(id), küttekehad, helisignaal jne. Vooluahela punkti, kus ühendatakse mitu juhet, nimetatakse hargnemispunktiks ehk sõlmeks. Kirchhoffi esimene seadus on seadus vooludest hargnemispunktis: Hargnemispunkti suubuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. Joonisel toodud sõlme kohta võib siis kirjutada I1 + I 2 = I 3 + I 4 , ehk, kui viia kõik voolud võrrandi ühele poole: I1 I 2 + I 3 + I 4 = 0 , või kõige üldisemal kujul
protsessi alalisvoolupidurdusel. Suurte kiiruste ja võimsuste korral võivad kaasaegsed elektriajamid pidurdusel arendada nimimomendist suuremat momenti ning anda nimivõimsusest suuremat võimsust ja sel juhul tuleb vaid eeldada, et mootor koos muunduriga tuleksid toime sellise energiahulga hajutamisega. Elektrienergia rekuperatsioon. Elektrienergia rekuperatsiooni peamiseks eeliseks on asjaolu, et toitevõrku tagastatud elektrienergiat saavad kasutada teised samasse võrku lülitatud elektritarvitid. Selleks tuleb muunduriga ühendada täiendavad ahelad, mille mõõtmed ja mass ületavad sageli muunduri mõõtmed ning massi. Tänu kõrgele maksumusele kasutatakse antud muundureid harilikult spetsiaalsetes elektriajamites, kus on nõutavad rekuperatiivsed karakteristikud. Seega pole mootori väikese võimsuse ja koormusmuutliku talitluse korral rekuperatiivpidurdus majanduslikult otstarbekas, välja arvatud juhul, kui mootorit toidetakse piiratud võimsusega akupatareist.
annaabi.ee 
