Elekter kodus (0)

Kirjuta koolinimi siia
ELEKTER KODUS

Uurimistöö

9. klass
Juhendaja :
Tartu 2009
Elekter
Elekter on nähtuste kompleks, mis põhineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele.
Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast elektron merevaik. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu.
Elektrijaamad
Elektrijaam on ehitiste ja seadmete kompleks, mis on vajalik elektrienergia tootmiseks. Elektrijaamas konverteeritakse seal kasutatav energialiik elektrienergiaks. Elektri jaamast saadud elektrit kasutame me igapäev, näiteks arvutiga töötades, süüa tehes või pimeduse saabudes lambi põlema panemisel.
Elektrijaamades kasutatavad energialiigid :

• Mehaaniline energia. Näiteks hüdroelektrijaam. (Hüdroelekrijaamades toodetakse elektrit jõgede potentsiaalse energia arvel. Kuna mida suurem on vee langus seda suurem on ta potentsiaalne energia püütakse hüdroelekrijaamu ehitada suurte jugade äärde.)
  
• Soojuseenergia. Näiteks geotermiline elektrijaam ehk maasisene energia. ( See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia .
  
• Keemilise sideme energia. Näiteks fossiilkütuse elektrijaam. ( Fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid.)
  
• Tuumaenergia . Näiteks tuumaelektrijaam. (Elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest.)
  

Elektri tööd ja ohutus
Kodus pole soovitav ise teha elektritehnilisi töid, selleks on elektrik!
Elektriseadmete kasutamisel tuleb arvestada:

• elektriseadmete ehitust, kaitseviisi ja seisukorda;
  
• ümbrusolusid, näiteks kas ruum on kuiv või märg, kas inimesel on kontakt maaga või voolujuhtivate pindadega; ohuteadlikkust,
  
• eriti kui on tegemist laste või puuetega isikutega.
  

Sõltuvalt oma teadmistest ja oskustest tohib tavaline elektrikasutaja kodus teha järgmist:

• Sisse ja välja lülitada elektrikilbis asuvaid lüliteid, automaatkorke ja kaitselüliteid; kontrollida rikkevoolukaitselüliti rakendumist.
  
• Kontrollida indikaatoriga pinge puudumist.
  
• Vahetada oma elamu või korteri korkkaitsmeid ja valgustugevuse regulaatoris, teleris või muus elektritarvitis asuvaid pisikaitsmeid.
  
• Vahetada valgustite lampe ja startereid.
  
• Vahetada elektritarviti riknenud ühendus- ja pikendusjuhet või pistikut uute vastu.
  
• Vahetada pistikühendusega valgusti paindjuhtmes paiknevat riknenud vahelülitit uue vastu.
  
• Ühendada kohtkindlat valgustit (näiteks laevalgustit) valgustiklemmiga.
  
• Asendada kohtkindla valgusti valgustiklemmi valgustipistikupesaga või vahetada riknenud valgustipistikupesa uute vastu.
  
• Paigaldada vastavate juhiste järgi kaitseväikepingelisi seadmeid (näiteks valgustuseks, autosoojenduseks).
  
• Pingevabas olukorras võtta maha pistikupesade ja lülitite kaasi (näiteks tapeetimise või värvimise ajaks) või asendada purunenud kaasi tervetega.
  
• Parandada elektritarvitite mehaanilisi osi (nt. vahetada pesumasina ühendusvoolikut) nii, et selle tulemusena ei halvene masina puutekaitse ja veepidavus.
  
• Vastavate juhiste kohaselt paigaldada oma majale teleantenni;
  
• Teha mitmesuguseid huvialatöid (näiteks elektroonikaseadmeid) eeldusel , et tegija omab küllaldaselt kogemusi või teeb neid töid üksikasjalike juhiste järgi;
  
• Demonteerida pingevabas olukorras elektrijuhtmestikku ja -seadmeid;
  

Elektrivõrk kodus

• Kodus olev elektrivõrk on ühendatud üldise elektrijaotusvõrguga.
  
• Suurtes elamutes tuleb elekter korruse- või korterikilpidesse hoone peakilbi kaudu. Väikeelamus jaotatakse elekter rühmaliinide vahel elamu peakilbis.
  
• Rühmakaitsmetest algavad rähmaliinid, mis viivad elektrivoolu pistikupesadeni ja elektri tarveteni (valgustiteni, kodumasinateni, elektripliidini jms.).
  

• Kui on vaja teha elektritöid, siis saab kodus voolu välja lülitada pealüliti, peakaitsmete, vastava rühmaliini kaitsme või kaitselülitiga.
  
• Elektrikilbis peavad lülitid ja kaitsmed olema tähistatud vastavate pealdistega, näiteks: pealüliti, tubade valgustus , elektripliit , garaaž jne.
  

• Õnnetuste vältimiseks vajavad nii elektritarviti kui ka pistikutega juhtmed teadlikku kasutamist ja hooldamist.
  

Kes vastutab elektriohutuse eest?
Maja- või suvilaomanikuna vastutate te ise sealse elektriseadmestiku ohutuse eest. Samasugune vastutuse kord kehtib ka pikemaks ajaks üüritud majas . Kontrollige see igaks juhuks majaomanikuga sõlmitud lepingust üle. Kui teie korter asub korteriühistule kuuluvas elamus , siis tavaliselt vastutate te elektriseadmestiku eest korteris endas. Samas võib teie ja ühistu vahel sõlmitud leping sätestada ka teistsuguse vastutuse jagunemise. Kui te üürite korterit korteriühistule kuuluvas elamus, siis peate samuti jälgima, et elektriseadmestik ei oleks nähtavalt kahjustatud või kulunud. Kui midagi on korrast ära, siis võtke ühendust korteriperemehega, kes vastutab rikete kõrvaldamise eest. Sõltumata elamutüübist, vastutate te alati ise vooluvõrku ühendatud kodumasinate seisukorra eest.
Kui õnnetus peaks siiski juhtuma:

• Kõik elektrilöögi läbi kannatada saanud peaksid pöörduma arsti poole.
  
• Eriti oluline on arstlik läbivaatus siis, kui elektrilöök on tabanud last või vanemat inimest.
  

Tõsisemate elektriõnnetuste korral:

• Lülita vool välja! Kutsu kiirabi !
  
• Kiirabi oodates: Kui kannatanu hingab, kuid on teadvuseta , vii ta külili asendisse.
  
• Kui kannatanu ei hinga, kuid pulss on olemas, alusta viivitamatult suust suhu hingamise tegemist.
  
• Kui kannatanul ei ole pulssi , alusta viivitamatult südamemassaaži tegemist.
  

Mis on elektriohutus ?

• Tavainimese jaoks tähendab elektriohutus elektripaigaldiste (elektrijuhtide ja seadmete kogum) ning sellega ühendatud kodumasinate ohutu kasutamise tagamist.
  

• Elektriohutus tähendab ka seda, et te teate, kuidas käituda juhul, kui elektripaigaldis või mõni elektriseade on rikki läinud.
  

Kodus olevate elektritarvete võmsused
Elektri tarbja
võimsus

Triikraud

Külmkapp

Veekeetia

Tolmuimeja

Arvuti

Elektripliit

Telekas

Muusikakeskus

pesumasin

2400W

700W

2000W

1800W

600W

1100W

500W

100W

610W
Kasutatud materjal

• http://www.tja.ee
  

• http://www.energia.ee
  

• http://www.koolielu.edu.ee
  

• http://et.wikipedia.org