Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Kursus Kellaaeg: uurimine ja hindamine – asendustöö TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. 2
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 23.04 Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Kellaaeg: uurimine ja hindamine asendustöö Kursus: 8:00 (10:00) TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. 2
töökogemus ulatusest, mis tagab elektripaigaldise kasutamisel ohutuse. Käidu korraldaja võibolla selle elektripaigaldise elektritöö juht, mille käidu korraldajaks ta on määratud. Töörühma juhtija, isik kellele on pandud vahetuv vastutus töökorraldamise eest töökohal, tal peavad olema erialalne väljaõpe, erialased oskused ja kogemused konkreetsed tööde juhtimiseks ja tegemiseks. Järelevalvet teostav isik , tööjalgija, isik, kelle ülesanne on töödel elektriohutuse jälgimine. Lülitamiste juhtija- isik, kes juhib lülitus toiminguid elektripaigaldise elektrilise seisundi muutmiseks tööde tegemise ajaks. Lülitaja- isik, kes vahetult sooritab lülitus toimingud. Tööjuhatus- tööjuhatuse moodustavad üheltpoolt elektripaigaldise käidu korraldaja, teiseltpoolt elektritöö juht. Töörühm- töötajate rühm töökäsk- loa alusel tehtavate tööde, mille koosseisus on 2 või enam töötajat, töörühma juhtija, jälgija kaasaarvatud.
faktor. Elektrioht Elektripaigaldisest tulenev traumarisk. Elektritrauma Inimese surm või kehavigastus elektrilöögi, elektripõletuse, elektrikaare, elektrist tingitud tulekahju või plahvatuse tagajärjel elektripaigaldise mingi käidutoimingu sooritamisel. Elektrialaisik Elektrialaisik on isik, kellel on küllaldane haridus, teadmised ja kogemused, et võimaldada tal analüüsida riske ja vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Elektrialaisik on tavaliselt läbinud elektriohutus alase teadmiste kontrolli. Ohuteadlik isik Isik, kes on elektrialaisikute sellekohasel juhendamisel õpetatud vältima elektrist tulenevaid ohtusid. Tava isik Isik, kes ei kuulu elektrialaisikute ega ohuteadlike isikute hulka. Elektritöö ettevõtja Isik, kes on registreeritud elektritöö ettevõtjana ,,Majandus registrisse" ja kelle elektritööd juhib vastavat pädevustunnistust omav elektritöö juht. Elektritöö juht
reguleerivad standardid, kaitsevahendid, esmaabi Käesolevas loengus kasutatud lüümikud saab alla laadida Biomeditsiinitehnika instituudi kodulehelt õppematerjalide alajaotusest: http://www.cb.ttu.ee/ee/edu/YXX0010/ elohutus.pdf Natuke ajaloost a1745 - Tapeti elektrilaenguga varblane a1862 - Esimene elektrist tingitud surmajuhtum a1879 Esimene elektrist tingitud surmajuhtum Baltikumis (Riias, lõbuaias) a1882 Elektritooli konstrueerimine a1882 Esimesed elektriohutuse eeskirjad a1890-1900 Esimese kaitseabinõu kasutamine (maandamine) a1920-1930 - Potentsiaaliühtlustuse ja rikkevoolukaitse kasutamine Elektrivigastused võib jagada nelja suurde gruppi: a Surmaga lõppenud õnnetusjuhtum (electrocution) a Elektrisokk a Põletused a Kukkumised, mis toimusid kokkupuute tõttu elektriga. Elektrivoolu kahjustav füsioloogiline toime a Elektrolüüs tekib kehas, kui inimest läbib alalisvool. Elektrivoolu sisenemise ja
reguleerivad standardid, kaitsevahendid, esmaabi Käesolevas loengus kasutatud lüümikud saab alla laadida Biomeditsiinitehnika instituudi kodulehelt õppematerjalide alajaotusest: http://www.cb.ttu.ee/ee/edu/YXX0010/ elohutus.pdf Natuke ajaloost a1745 - Tapeti elektrilaenguga varblane a1862 - Esimene elektrist tingitud surmajuhtum a1879 Esimene elektrist tingitud surmajuhtum Baltikumis (Riias, lõbuaias) a1882 Elektritooli konstrueerimine a1882 Esimesed elektriohutuse eeskirjad a1890-1900 Esimese kaitseabinõu kasutamine (maandamine) a1920-1930 - Potentsiaaliühtlustuse ja rikkevoolukaitse kasutamine Elektrivigastused võib jagada nelja suurde gruppi: a Surmaga lõppenud õnnetusjuhtum (electrocution) a Elektrisokk a Põletused a Kukkumised, mis toimusid kokkupuute tõttu elektriga. Elektrivoolu kahjustav füsioloogiline toime a Elektrolüüs tekib kehas, kui inimest läbib alalisvool. Elektrivoolu sisenemise ja
vastavusele - elektriseade/paigaldis ei tohi tekitada häiringuid ning peab olema ise küllaldaselt häirekindel · riiklik järelevalve elektripaigaldistele - elektripaigaldise kasutamine peab olema ohutu ning seal peab ettenähtud juhtudel olema tehtud tehniline kontroll ja määratud käidukorraldaja · järelevalve elektritöö ettevõtjate tegevusele - elektritöö tegemiseks peab ettevõtja olema registreeritud, omama pädevusega töid juhtivat isikut ning järgima elektritöödel elektriohutusnõudeid · järelevalve tehnilise kontrolli teostajatele ning isiku nõuete hindajatele ja tõendajate tegevusele - need asutused peavad olema akrediteeritud vastavas valdkonnas, olema oma töös sõltumatud ja asjatundlikud ning omama vajalikke teadmisi ja vahendeid
). Kui on vaja teha elektritöid, siis saab kodus voolu välja lülitada pealüliti, peakaitsmete, vastava rühmaliini kaitsme või kaitselülitiga. Elektrikilbis peavad lülitid ja kaitsmed olema tähistatud vastavate pealdistega, näiteks: pealüliti, tubade valgustus, elektripliit, garaaz jne. Õnnetuste vältimiseks vajavad nii elektritarviti kui ka pistikutega juhtmed teadlikku kasutamist ja hooldamist. Kes vastutab elektriohutuse eest? Maja- või suvilaomanikuna vastutate te ise sealse elektriseadmestiku ohutuse eest. Samasugune vastutuse kord kehtib ka pikemaks ajaks üüritud majas. Kontrollige see igaks juhuks majaomanikuga sõlmitud lepingust üle. Kui teie korter asub korteriühistule kuuluvas elamus, siis tavaliselt vastutate te elektriseadmestiku eest korteris endas. Samas võib teie ja ühistu vahel sõlmitud leping sätestada ka teistsuguse vastutuse jagunemise. Kui te üürite
1. ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid.
käidukorraldajaks määratud, tema pädevusklass ja pädevustunnistuse number. Kui on tegemist suurema ehitisega, kus käidu korraldamiseks on määratletud teatud käsuliinid, on otstarbekas ka see käidukava organisatsioonilise korralduse osas ära näidata. Kui käidukorraldajal on vaja kasutada tööde tegemisel elektritööde ettevõtjate abi, on otstarbekas fikseerida selliste ettevõtjate leidmise kriteeriumid või juba leitud ettevõtja. Elektrialane ohuteadlikus Kui käidu korraldamiseks on palgatud oma hooldus-ehk käiduelektrik(ud), kes tegutsevad käidukorraldaja juhendamisel, tuleb käidukorraldajal tagada, et töötajad tunnevad vajalikus mahus ohutusnõudeid, -eeskirju ja -juhiseid. Vastavad dokumendid peavad olema igale käiduelektrikule kättesaadavad. Ohtlikke töid tohivad teha üksnes isikud, kellel on nende tööde tegemiseks vajalikud teadmised ja kogemused või kes töötavad pädeva järelevalve all.
· pinge all oleva tehnika kustutamiseks ei tohi kasutada vett · eemaldada seade kiiresti vooluvõrgust ja kustutada leegid · E-märgistusega kustutiga saab kustutada ka pinge all olevaid seadmeid. Kõige paremini aitab tulekahju ära hoida tulekustuti ja suitsuandur!!! Elektriseadmete liigitus 1.Esimesse liiki kuuluvad elektripaigaldised,mis asuvad: 1. haiglas 2. plahvatusohutsoonis 3. suurõnnetusohuga objektil 2.Teise liigi elektripaigaldised on: 1. elektripaigaldis hoones,milles on enam kui kaks korterit 2. elektripaigaldis elektrotehnikaalase õppetööda seotud töö-ja laboratooriumiruumis 3. haiglas,kus ei tehta anesteesiat ega üldnarkoosiga seotud protseduure 4. kuni 1000-voldise nimipingega elektripaigaldis,mille peakaitsme nimivool ületab35 amprit 5. üle 1000-voldise nimipingega elektripaigaldis 3.Kolmandasse liiki kuulub elektripaigaldis,mis ei ole esimese ega teise liigi elektripaigaldis. Tehniline kontroll
R0= 10 oomi, siis Iin= 220/ (1000+50 000+60 000+10)= 0,002 A =2 mA Tegelikkuses on Rjalan ja Rpõr tunduvalt suuremad. Siis on inimest läbinud vool veel väiksem. Isoleeritud neutraaliga võrk Iin= Uf /(Rin + Rjalan+ Rpõr+ Ris/3) Kõige halvamal juhul, kui Rjalan= Rpõr=0 ja Ris= 90 000 oomi, siis Iin= Uf /(Rin+ Ris/3) Iin= 220/ (1000+ 90 000/3)= 0,007 A= 7 mA Kui Rjalan= 50 000 oomi Rpõr= 60 000 oomi, siis Iin= 220 /(1000+50 000+60 000+30 000)=0,0015 A= 1,5 mA 11.2 Elektriohutuse tagamine - organisatsioonilised abinõud: eeskirjad teadmiste kontroll maanduse ja isolatsiooni süstemaatiline kontroll - tehnilised abinõud: ohutute pingete kasutamine voolu all olevate seadmeosade isoleerimine. Isolatsioon jaotatakse töö-, lisa-, kahekordseks ja tugevdatud isolatsiooniks. Tööisolatsioon kindlustab elektriohutuse. Koos lisaisolatsiooniga moodustab tööisolatsioon kahekordse isolatsiooni. Isolatsioon peab olema selline, et isolatsiooni pinnal ei oleks
kõrgemaid pingeid, sest nende naha elektrijuhtivus on vähenenud[2] Kui nii ohtlik on elektritrauma ja elektrilöök on vaja kuidagi proovida vältida elektrikokkupuutumist.Esiteks , kui te ostsite uus elektriseadme on vaja lugeda uute elektriseadmete kasutusjuhend ja on vaja kodus seda jätta , kui midagi juhtub elektriseadmega võib sealt lugeda välja mis tohi teha , mis ei tohi . Teiseks on vaja panna pistikupesasse ainult selleks sobivaid pistikuid kuna elektriohutuse seisukohalt on ohtlik muuta pistikupesa ja/või pistiku ehitust. Pistikut pistikupesast välja tõmmates on vaja hoida pistikust, mitte juhtmest! Juhe võib pistiku küljest lahti rebeneda ning tekitada lühise. Kui teil on kodus väikesed lapsed, kasutage sulguvate kontaktavadega pistikupesi või sulgege pesaavad isoleerpistikutega. Pistikupesi saab laste eest varjata ka mööbliga. Veel on ka vaja kasutada ainult ühte vajaliku
LOENG 1 Elektriohutusseadus elektriseadmed tuleb paigaldada ja hooldada nii, et nende kasutamine ei ohusta ümbrust. SEADUS, MÄÄRUS, STANDARD, JUHEND Pädevusklassid: *A-klass elektri- ja käidutööde juhtimine; *B-klass elektri- ja käidutööde juhtimine 1000 V nimivahelduvpinge ja kuni 1500 V nimetavalisustega elektripaigaldistes; *B1-klass kuni 63 A ehitustööd; *C-klass laborid jne. Tavaline inimene võib teha lihtsaid elektritöid. *valgusallikate vahetus valgustis; *elektrikilbi lülitite ja kaitselülitite lülimine; *pinge kontrollimine indikaatoriga; *elektriseadmete ja juhtmete eemaldamine pingevabas olekus; *rikkevoolu kaitselüliti katsetamine; *ilma kaitsejuhita ahelas lüliti, valgusti ühendamine, ilma kaitsejuhita pistikupesade ja lülitikaante eemaldamine pingevabas olukorras Põhjused elektripaigaldise uuendamiseks: *hoone tehnosüsteemide eluiga 25-30 aastat; *TN-S juhistikusüsteem; *Potentsiaaliü
6.Seadme elektritoite automaatset ja kiiret väljalülitamist –Elektritarvitite kõik pingealtid osad peavad olema kaitse või PEN juhi kaudu töökindlalt ühendatud võrku toiteallika maandusega. Juhuslik ühendus seadme pingestatud osa ja pingealti osa vahel kujuneb lühiseks suhteliselt suure lühisvooluga. Kaudpuute kaitsena saab sel juhul kasutada liigvoolu kaitseseadmeid mis lülitavad piirse toite välja. Toote ja teenuse ohutuse seadus elektriohutuse võtmes Seadme ohutuse seadus Seaduse eesmärk ja reguleerimisala: 1.Seaduse eesmärgiks on tagada turul olevate toodete ja pakutavate teenuste ohutust. 2.Seaduses tuuakse välja põhimõtted mille järgi turul olevad tooted ning pakutavad teenused ohutuks loetakse. 3.Seadus näeb ette kuidas peab toimuma järelevalve ohutuse tagamiseks. 4. Toote ja teenuse ohutuse seadus kehtib nendele toodetele ja teenustele mahus mis on väljaspool seadme ohutuse seadust
Helerin Vallner Elektriseadmete ohutusklassid ja esmaabi elektritrauma korral SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................3 1. ELEKTRISEADMETE OHUTUSKLASSID..............................................................4 1.1. Tavalise pistikuga elektritarviti (0 klass)................................................4 1.2. Elektritarviti, millel on kaitsekontaktiga pistik (I klass)...............................4 1.3. Kaitseisolatsiooniga elektritarvitid (II klass)...........................................5 1.4. Kaitseväikepingel töötavad elektritarvitid (III klass)..................................5 1.5. Levinumate ohutusklasside, kaitseastmete, maanduste ja hoiatuste tähised.......5 2. ELEKTRITRAUMAD...........................................................................6 2.1. Välk.................................
Tallinna Polütehnikum JUHISTIKUSÜSTEEMID Referaat Autor: Erik Tamme Rühm: SA-10 Tallinn 2012 Sisukord: 1) Juhistikusüsteemide sissejuhatus..............................lk.1 2) IT-juhistik....................................................................lk.2 3) TT-juhistik.................................................................lk.3 · Rikkevoolukaitse kasutamine TT-juhistikus........lk.3 4)TN-juhistik..................................................................lk.4 · TN-C-juhistik.......................................................lk.4 · TN-S-juhistik........................................................lk.5 6)Lisad...........................................................................lk.6 7)Kasutatud kirjanuds....................................................lk.7 Sissejuhatus Madalping
Eesmärgid: Aidata kaasa töötaja tervisele ohutu keskkonna loomisele Ennetada tööga seotus haigestumisi Säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimelisust Töötervishoiuteenuse osutaja on Terviseametis registreeritud või Terviseameti tegevusluba omav töötervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja. 6. Riiklikku järelvalvet teostavad: Tööinspektsioon – Tehnilise Järelvalve Inspektsioon – majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valduses tegutsev asutus, mis teostab riiklikku järelvalvet, kohaldab riikliku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses, arendab ohutust ja usaldatavust oma tegevusvaldkonnas. Tervisekaitseinspektsioon –
Eesmärgid: · Aidata kaasa töötaja tervisele ohutu keskkonna loomisele · Ennetada tööga seotus haigestumisi · Säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimelisust Töötervishoiuteenuse osutaja on Terviseametis registreeritud või Terviseameti tegevusluba omav töötervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja. 6. Riiklikku järelvalvet teostavad: · Tööinspektsioon · Tehnilise Järelvalve Inspektsioon majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valduses tegutsev asutus, mis teostab riiklikku järelvalvet, kohaldab riikliku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses, arendab ohutust ja usaldatavust oma tegevusvaldkonnas. · Tervisekaitseinspektsioon
- kui olukord muutub oluliselt enne päästjate saabumist - helista uuesti 112 14. Kui pikk on 6 kg pulberkustuti tööaeg sekundites ? Kui kaua peab standardi EN 3 alusel 6 kg tulekustuti töötama? Vastus : 18 - 22 sekundit. Võib ka kauem töötada, kui mitte vähem ! 15. Mida vajab vingumürgituse saanud isik ? Kas joogiks vett või sooja tekki ? Vastus õhu hapnikku ( tuleb viia värske õhu kätte ja tingimata tuleb kutsuda kiirabi - 112. Elektriohutus. 1. Elektriseadmete ohutusklassid (0, I, II, III). - 0-ohutusklass - tagab ohutu kasutamise ainult seadme põhiisolatsioonil. Seadme pingealteid ja juhtivaid osi ei ole ettenähtud ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme ümbrusest ja on tagatud vaid siis, kui seade paikneb mittejuhtiva põranda ja seintega ruumis.
hoia alles kemikaali juhend 222 Ohutusnõuded keemialaboris ja keemiatööstuses Kemikaaliseadus - põhilised ohutusnõuded: 1. kemikaali käitlemisel peab olema vajalik teave kemikaali füüsiliste ja keemiliste omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ja kahjutustamise kohta 2. kemikaali käitleja peab jälgima kemikaali käitlemise kohta kehtestatud ohutus nõudeid. Ettevõtja on kohust looma ettevõttes tingimused ohutusnõuete järgmiseks. 3. ohtliku kemikaali käitlemisega tegelevate isikute kvalifikatsioon peab eeldama: 1. käideldava kemikaali omaduste tundmist vastavalt käitlemisviisile 2. oskust identifitseerida kemikaali ohtlikkust selle ohutuskaardi, pakendil oleva märgistuse ja muu teabe
isoleerivad mõõtevardad saapad, pingenäitajad matid, isoleerivad ja mõõtetangid Restid isoleerivad remondiseadeldised Elektriohutuse tagamine Ohusildid ja plakatid ajutised alalised Kaitsepiirded ajutised alalised Elektriseadmete ohutusklassid 0 – klass - tavalise pistikuga elektriseadmed I klass - elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga II klass - kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega III klass - kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed. Elektriõnnetused Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Tunnused Lihasevalu; Juhtmetesse kinnijäämine; Põletus; Teadvusekadu; Südameseiskus, hingamise lakkamine. Ohutusnõuded abistajale
>1000 V Dielektrilised kindad, isoleerivad mõõtevardad saapad, pingenäitajad matid, isoleerivad ja mõõtetangid Restid isoleerivad remondiseadeldised Ohusildid ja plakatid ajutised alalised Kaitsepiirded ajutised alalised Elektriseadmete ohutusklassid 0 klass - tavalise pistikuga elektriseadmed I klass - elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga II klass - kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega III klass - kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed. ELEKTRIÕNNETUSED Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Tunnused: Lihasevalu; Juhtmetesse kinnijäämine; Põletus; Teadvusekadu; Südameseiskus, hingamise lakkamine. Ohutusnõuded abistajale
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
omavalitsuste ja teiste seadusega määratud erastamise kohustatud subjektide omandis olevate elamute ja korterite (edaspidi: eluruum) erastamisel, määrates kindlaks erastamise objekti, subjektid, tingimused ja korra. Eesmärgiks Eluruumide erastamise eesmärgiks on anda füüsilistele ja juriidilistele isikutele võimalus omandada nende poolt üüritud, aga ka asustamata eluruume ning tagada selle kaudu elamute parem hooldamine ja säilimine. Objektiks Erastamise objektiks on elamu või korter koos sellele vastava muu osaga ehitisest või ehitusjärgus olev elamu või korter, mis on riigi või riigi äriühingu omandis või kohaliku omavalitsusüksuse või aktsiaseltsi omandis. Korterile või mitteeluruumile vastava elamu muu osa suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse selle korteri või mitteeluruumi üldpinna osakaalust kogu hoone korterite ja mitteeluruumide üldpinnast. Nimetatud osa määratakse mõttelise osana. Abiruumid, mis asuvad elamus või elamuga ühisel krundil,
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
