Rockwelli masinal jälgisime R-skaalat. Kahjuks ei saanud Rockwelli masina täpsust määrata, sest puudus sobiv etaloonplaat, seetõttu võivad katsetulemused olla ebatäpsed.. Kõvaduse määramiseks viisime iga katsekehaga läbi 3 mõõtmist, tabelisse on kirjutatud 3 mõõtmise keskmine tulemus. Tihedust uppuvatel katsekehadel määramise kaalu, tiheduse jagatisega. Mitte uppuvatel katsekehadel kasutasime analüütilist kaalu, mis on varustatud spetsiaalse rakisega proovi kaalumiseks nii õhus kui ka vedelikus. Plast Läbipaistev? Küüs Eriomadus Kõvadus Kõvadus Võimalikud kriibib? (B) (HRR) materjalid 1 (läbip.) kirkalt ei - 0B 123HRR PMMA?, PC? 2 (punane) ei ei - 0B 108HRR ABS?, PA6?
v padrun 19. Faasi töötlus 3 pakiline =45° 76 0,08 1 1100 Ø22mm 1x45° isetsentreeru v padrun 20. Faasi töötlus 3 pakiline =45° 86 0,08 0,5 1100 Ø25mm isetsentreeru 0,5x45° v padrun Kasutatud pink: Universaalteripink HAAS-TL1 kolmepakilise isetsentreeruva rakisega Lõikeriistad: · 90° parempoolne astmetera · 45° parempoolne astmetera Mõõteriistad: · Nihik täpsusega 0.05. Mõõtepiirkond: 0.05 - 100 mm · Kruvik täpsusega 0,01. Mõõtepiirkond: 0-25 mm Lõikereziimide arvutused: Lõikekiirus: V=3.14xDiameeter x spindlipöörded 1000 Spindlipöörded n= 1000xV
õlist ning roostest. Keevitusparameetrite valik Materjal paksusega 1mm pole toodud tabelis. 2mm pleki korral on keevituskaare pinge 18,5V, keevitus vool 90A ning kaitsegaasi kuluks -10 l/min. Kuna materjal on 1mm siis tuleks võtta kõik andmed mõni protsent väiksemad. Keevitus voolu antud juhul on alalisvool mis saadakse keevitusalaldit kasutades. MAG keevituse vooluallika ja keevituskaare tunnusjoon. Keevitusdeformatsioonid Deformatsioonide vältimiseks kinnitatakse detail rakisega. Detailide kvaliteedi kontroll Esmalt tuleks detail kontrollida visuaalselt kasutades mikroskoopi, et avastada võimalikud külm- ja kuumpraod. Seejärel tuleks teda kontrollida röntgenaparaadiga. Kindlasti tuleks perioodiliselt kontrollida detaili tugevust purustusmeetodit kasutades, perioodi pikkus oleneb toote mahust Alternatiivsed liitmismeetodid Alternatiivse liitmismeetodina võib kasutada jootmist. Jootmisel täidetakse ühendatatavate materjalide vaheline pilu sula joodisega
· Eemaldada mootor. · Paigaldada mootor rakisele. · Eemaldada klapikambrikaas. · Eemaldada mootoriõli. · Eemaldada mootori õlivann (Sele 1;2.). · Eemaldada esidiferentsiaal ja sillatala. · Eemaldada mootori otsakaas; eemaldada hooratas; eemaldada metalltihend ning kontrollida tihendi seisukorda. Vajadusel tihend vahetada. · Paigaldada rakis väntvõllile, eemaldada nukkvõllipolt, eemaldada hammasratas koos õlipumba ketiga (Vasakpoolne keere). · Lukustada ketipinguti rakisega, eemaldada. · Eemaldada ketitallad, eemaldada kett plokikaanelt. · Kõrgsurve kütusepumba hammasratta avamiseks kasuta väntvõlli lukustamiseks spetsiaalset tööriista (Poldi keere parempoolne). · Paigaldada uued ketid. · Paigaldada tihend (mitte õlitada), paigalda karteripõhi. 9 8. ELEKTRISÜSTEEMI HOOLDUS/KONTROLL
OSA A 1. Mõõtemudel mõõtme B ja hälvete mõõtmiseks 2. Mõõteriista valik. Vajatav täpsustase 5 m Valin: Digitaalne indikaatorkell (täpsus 1m) rakisega + pikkusplaat OSA B Tabel 1. Algandmed A1 42 74 20 15 52 87 25 1 A2 32 93 33 55 50 24 3 56 A3 47 54 62 46 41 71 79 55 A4 51 40 71 66 32 82 96 49 A5 60 80 25 41 74 85 22 55
keriloomad), troopikas mõningate taimede lehtedes ja laisiklaste karvades. Osa moodustab koos seentega samblikke. Vetikad on sise- ja välisehituselt väga erinevad. Ehitustüübilt eristatakse amöboidseid, monaadseid (viburlane), kokkoidseid (liikumisvõimetud jäiga kestaga rakud), palmelloidseid (limaga kattunud rakukolooniad), niitjaid (harunemata või harunenud niidiks ühinenud rakud), koelisi (ühest või mitmest rakukihist koosneva plaatja, toruja või kotja rakisega), mõikjaid (rakises pole rakuvaheseinu) ja muu kujuga vetikaid. Väikseimate vetikate läbimõõt on vähem kui 1 mikromeeter, suurimad (näiteks pruunvetikas Macrocystis pyrifera) on kuni 60 m pikkused. Sinivetikad (uuemais käsitlusis tsüanobakterid) on eeltuumsed, neid peetakse 15 ürgseimaiks – nende jälgi on leitud ligi 3 miljardi aasta vanuseist lademeist (stromatoliidid). Muud vetikad (puna-, rohe-, kold-, vaguvibur-, silmvibur-, rusk-,
Lauamaterjali kitsa kü lje freesimisel võ ib kasutada vaid ü lemist rakist. - Tö ö tasapinnal olevat lõ iketerade võ lli ü mbritsev ava peab olema kaetud. See vä hendab detaili avasse kaldumisest tulenevat õ nnetuse riski. - Sirge soone freesimiseks tuleb kasutada etteandemehhanismi. See peab olema reguleeritav detailide etteandmiseks ega tohiks põ hjustada vahelejä ämise ohtu. Koos kü lgmiselt fikseeriva rakisega on etteandemehhanismi kasutamine parim kaitseabinõ u. - Detaili osalise sirgjoonelise freesimise puhul võ ib-olla vajalik alustada võ i lõ petada detaili kü lje freesimist selle vahepealses osas. - Lõ iketeradega kokkupuute vä ltimiseks tarvitatavat kaitsekatet ei ole ilmselt võ imalik sellises olukorras kasutada. Detail kinnitatakse rakisele, mida saab kä epidemetest juhtida. Nimetatud rakised on ü ldjuhul tehtud vineerist võ i
valtsi sügavuse piiraja; paralleel nurgajuhik võimaldab hööveldada kaldpinda. Terade kinnitamine. Höövlil on pöördterad. Nürinemise korral saab neid lihtsalt keerata teisipidi. Teratüüpidest on kasutusel silumisterad puitpindade tasapinnaliseks silumiseks, valtside ja faaside hööveldamiseks ja rustikaalterad, mille abil saadakse eritöötlusega reljeefne pind. Kinnituspoldid keeratakse lahti ja terapakett tõmmatakse küljelt välja. Elektrihöövlit saab vastava rakisega kinnitada statsionaarselt töölaua külge või muuta miniatuurseks tööpingiks. Enamasti saab höövli muuta ka väikeseks rihthöövelpingiks, kinnitades selle spetsiaalse töölaua külge. Selle juurde kuulub reguleeritav juhtlatt ja mõnikord ka terakaitse. Erinevad hööveldamise profiilid Ohutusjuhised: 1.Kontrolli, et hööveldatav materjal oleks puhas, seal poleks naelu. 2.Tõmba hooldustööde ajaks pistik. 3
3.8. Lõiketera tuleb lükata ohutusse kaugusesse, kui tööpingil: detaile tsentreeritakse, smirgel- riidega lihvitakse, saetakse, kaabitsetakse, mõõdetakse. Padrunit või detaili vahetades tuleb tagasi tõmmata ka tagapuki tsenter või tagapukk. 3.9. Lõiketera tuleb õigesti paigaldada, selle alla ei tohi panna juhuslikke metallitükke: tuleb kasutada lõiketera aluspinnaga võrdseid alustükke. 3.10. Lühikesi treiteri tohib teritada ainult vastava rakisega. 3.11. Lõiketera treitorni või plaanseibi juurde viies tuleb olla ettevaatlik ja vältida lõiketera liiga suurt ettenihet. 3.12. Spindlile paigaldatav plaanseib tuleb puhastada laastudest ja mustusest. 3.13. Pidevat lintlaastu andvast sitkest metallist detaile töödeldes tuleb kasutada sabloonvormi, pealepandavate laastumurdjate või -keerajatega lõiketeri. 3.14. Kulunud pakkidega kinnituspadrunit kasutada ei tohi. 3.15. Kiirlõikamisel tuleb kasutada pöörlevat tsentrit. 3.16
Poltide või tikkpoltidega Ankrupoltidega Täis ankrupolt ulatub alusraami põikivaheseinast kuni silindrisärgi ülemise pinnast ülespoole ja ankrupoldid jäävad silindrikaante vahekohtadesse. Ankrupoltide arv 2i + 2 Ankrupoltide pingutamine väikestel mootoritel pingutatakse õige pikkuse võtmega ja õige momendiga kõigil suurtel mootoritel pingutatakse hüdraulilise rakisega hüdraulilise tungrauaga ( tungraua kolb keeratakse ankrupoldi otsa teisepoole kolbi juhitakse hüdroõli ja sellega venitatakse polt pingaalla ja samas keeratakse kinnitusmutter peale. Peale hüdro – õli pealeandmise lõpetamist jääbki ankrupolt vajaliku pinge alla) Vajadus ankrupoltide kasutamiseks:
H>K'idel aga keerata kruvikeerajaga lahti tugitaldriku kin- misega. nitusmutter. Kui käigud lülituvad ise välja või on neid raske sisse Siduri täielikuks lahtivõtuks läheb vaja rakist (vt. joon. lülitada, tuleb esmajoones kontrollida käiguvahetusmehha- 130), mida saab teha vanalt sidurikettast, kui sellele keevi- nismi korrasolekut ja siduri reguleeringut. Korratuste leid- tada külge käepide. Rakisega hoitakse siduri veetav trum- misel ei tohi sõitu jätkata enne nende kõrvaldamist, kuna mel paigal, et oleks võimalik lahti keerata kinnitusmutrit muidu kuluvad sidestusrnuhvide või hammasrataste nukid kiiresti. 258 259 17*
annaabi.ee 
