Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

PIKISAAGIMINE KETASSAEGA (0)

1 Hindamata
Punktid

PIKISAAGIMINE KETASSAEGA 
Pikisaagimisel lõigatakse materjal õigesse laiusesse ning see toimub rohkem või vähem paralleelselt 
kiudude suunaga. Detail surutakse alati vastu juhtlatti, sest vaba käega saagides võib saeketas kinni kiiluda. 
Plaatmaterjale saetakse samal viisil nagu puitu. Saagides peab alati kasutama kiilnuga ja terakaitset. 
Juhtlati seadistamine 
Piki töölauda ühest otsast teiseni ulatuv  juhtlatt  sobib hästi stabiilsete puitplaatide saagimiseks, kuid puitu 
saagides peitub selles alati oht. Saagides vallanduvad puidu sisepinged võivad saetee sel määral lahti 
painutada, et detail kiilub juhtlati ja saeketta vahele kinni ning viskub üles. 
Laia plaadi  saagimine  
Laia  plaati  saagides hoia seda mõlema käega, lükates ühe käega 
tagant saagimisjoone kõrvalt ning  surudes  teise käega detaili 
vastu juhtlatti ja töölauda. Lükka ühtlase kiirusega. Ära püüa 
ärasaetud tükki enne saeketta peatumist eemaldada. 
Väga laia plaati saagides kasuta selle hoidmisel abilist. Nii 
säilitad kontrolli detaili liikumise ja etteandekiiruse üle. 
 
Kitsa laua pikisaagimine 
Kui hakkad kitsast lauda saagides lõpule lähenema, lükka detaili lükkeklotsiga - lehtpuidust latiga, mille 
ühes otsas on väljalõige ja teises ümar käepide. Teise samasuguse latiga suru detaili vastu juhtlatti. 
Kaldserva saagimine (nurga alla saagimine) 
Kui soovid kaldus serva saagida, kalluta  saag  enne 
seadme sisselülitamist nõutava nurga alla ja 
kontrolli, et see ei puutuks vastu terakaitset ega 
juhtlatti. Sae nagu tavaliselt. 
 
Detailide järkamine (otsamine, pikkusele saagimine) 
Ketassaega kasutatakse detaili lükkamiseks kelku või liuglauda (olenevalt saagpingi konstruktsioonist). 
Terava saekettaga saadakse nii puhas otspind, et see sageli ei vajagi lisatöötlust. Kasutama peab ka 
terakaitset ja kiilnuga, kuigi ristisaagimisel ei ole kiilnuga hädavajalik. 
Ristisaagimine lükkelatiga. Suure plaadi või pika detaili ja töölaua vaheline 
hõõrdumine võib tavalise lükkelatiga saagimise raskeks muuta.  Sujuvalt  
liikuv liuglaud muudab aga saagimise detaili  suurusest  olenemata lihtsaks ja 
täpseks. Liuglaud on varustatud tavapärasest pikema lükkelatiga, mida saab 
seada saeketta suhtes 45-90° nurga alla. Enamasti kuulub lükkelati juurde ka 
piiraja  ühepikkuste detailide saagimiseks.  
Viltu ja kaldu saagimine Viltuse otsa saagimiseks seadista lükkelatt 
nõutava nurga alla ning sae seejärel tavapärasel viisil. Suru detail kõvasti 
vastu lükkelatti, et saeketas seda tagasi ei lükkaks. 
 
Õppematerjal „Puidutöötlemis  masinad ” A. Roos 

 
Kui  tahad  korraga saagida nii viltust kui ka kaldus otspinda, seadista 
lükkelatt ning sea saeketas õige nurga alla (2). Kui tahad sirget otsa kaldu 
saagida, kalluta ainult saagi (3). 
Paljudes projektides on vaja mitut ühesugust detaili. Selle asemel, et neid 
kõiki ükshaaval märkida ja saagida, kinnitatakse lükkelati külge piiraja, 
mille vastu toetades saab kiiresti ja täpselt ühepikkusi detaile saagida  
Ühepikkuste juppide mahasaagimine Tõenäoliselt tekib  kiusatus  
kasutada ärasaetava osa pikkuse määramisel juhtpinnana pikisaagimise 
juhtlatti. Kuid  saetud  detail võib juhtlati ja saeketta vahele kinni kiiluda 
ning saagija suunas tagasi viskuda. 
 
Õigem  on  kinnitada  juhtlati  külge  piirajaks  klots,  mis  määrab  detaili 
pikkuse  enne  saagimise  alustamist,  kuid  hoiab  ära  kinnikiilumise 
saagides.  Tööd  alustades  lükka  detaili  ots  vastu  klotsi  ning  sae  õige 
pikkusega jupp. Seejärel sae järgmised detailid samal viisil. 
Detailide  ühepikkuseks  saagimine  Sae  lükkelati  abil  kõigil  detailidel 
üks  ots   sirgeks .  Kinnita  pitskruviga  lükkelati  puit-pikenduse  külge 
piiraja. Suru detaili üks ots vastu piirajat ja sae detail mõõtu.  
Valtside 
ja 
soonte  
saagimine 
 
Saagimiseks 
tuleb 
teatud 
ketassaagpinkidel  kiilnuga  ja  terakaitse  eemaldada.  Mõnele  pingile  saab 
paigaldada spetsiaalsed  vertikaalsed  ja horisontaalsed surveklotsid, mille 
 
abil saab detaili saeketta vahetus läheduses kinni hoida. 
Kui  saag  seda  ei  võimalda,  kasutatakse  allalastavat  tolmueemaldajaga   kombineeritud   terakaitset.   Valtsi  
tegemiseks
 tuleb saagida kaks omavahel risti asetsevat sirget pikisuunalist lõiget . Sae esimene sisselõige 
detaili kitsamale küljele  (1), jättes saeteest kummalegi poole piisava tugipinna. Muuda juhtlati kaugust ja 
saeketta kõrgust ning sae valtsi teine külg (2). Sae nii, et valtsiga serv jääks väljapoole, sest ärasaetav liist 
võib  muidu  saeketta  ja  juhtlati  vahele  kinni  kiiluda  ja  tagasi  viskuda.  Saagides  seisa   pingi   kõrval.   Soone  
saagimine
  Saeteest  laiemat  soont  lõigates  sae  kõigepealt  soone   servad   õige  sügavuseni  (3)  ning  seejärel 
eemalda  vahepealne  osa,  nihutades  juhtlatti  järk-järgult  saetee   laiuse   kaupa  edasi  (4).   Punni   ja   nuudi  
saagimine
  Punni  lõikamiseks  pead  detaili  kummalegi  poolele  võrdse  valtsi   saagima .  Sae  esimene  lõige 
kitsamale  küljele,  seejärel   keera   detail   teistpidi   ja  sae  punni  teine  külg  (5).  Seejärel  sae  punnide  õlad  (6). 
Nuudi  saagimisel  seadista  juhtlatt,  tee  kõigepealt  üks  lõige,  siis  keera  detail  teistpidi  ja  sae  soone  teine 
külg. Lõpuks eemalda vahepealne osa  eespool  kirjeldatud viisil. 
 
 
Õppematerjal „Puidutöötlemis masinad” A. Roos 

PIKISAAGIMINE KETASSAEGA #1 PIKISAAGIMINE KETASSAEGA #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor xolja Õppematerjali autor
PIKISAAGIMINE KETASSAEGAtehnoloogia

Sarnased õppematerjalid

Saagpingid-höövelpingid-lihvpingid ja puurpingid
32
pdf

Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid.

Võrumaa Kutsehariduskeskus Pille Pille Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid. Referaat Väimele 2007 2 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Saagpingid 4 2. Höövelpingid 7 3. Lihvpingid 10 4. Puurpingid 12 Kokkuvõte 14 Kasutatud allikad 15 3 Sissejuhatus Referaadis uurisin: • saagpinke • höövelpinke • lihvpinke • puurpinke Samuti uurisin, millest pingid koosnevad . Referaadi materjali hankisin: • E. Rihvk „Puitehistöö koolis“ • A.Gurvitš „Laudsepatööd“ • A. Jackson, David Day „Puutöömmeistri käsiraamat“ 4 1.Saagpingid. Tavalise saagpingi põhiosa moodustab tasapinnalisest töölauast välja ulatuv seaketas. Juhtlati ja lükkelatiga varustatud saagpink on eelkõige puidu ja

Ehitus
Saagpingid-höövelpingid-lihvpingid ja puurpingid
16
doc

Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid

Võrumaa Kutsehariduskeskus Pille Pille Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid. Referaat Väimele 2007 2 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Saagpingid 4 2. Höövelpingid 7 3. Lihvpingid 10 4. Puurpingid 12 Kokkuvõte 14 Kasutatud allikad 15 3 Sissejuhatus Referaadis uurisin: · saagpinke · höövelpinke · lihvpinke · puurpinke Samuti uurisin, millest pingid koosnevad . Referaadi materjali hankisin: · E. Rihvk ,,Puitehistöö koolis" · A.Gurvits ,,Laudsepatööd" · A. Jackson, David Day ,,Puutöömmeistri käsiraamat" 4 1.Saagpingid. Tavalise saagpingi põhiosa moodustab tasapinnalisest töölauast välja ulatuv seaketas. Juhtlati ja lükkelatiga varustatud saagpink on eelkõige puidu ja puitplaatide m?

Puiduõpetus
Elektrilised Käsitööriistad
36
doc

Elektrilised Käsitööriistad

Elektrikettsaagi kasutatakse siis, kui lõigatakse ümarpuitu või üle 50 mm paksust planku. Kettsae saetee on ebaühtlane, mistõttu ta ei sobi peensaagimiseks ehk tööoperatsioonide jaoks kus nõutakse täpseid mõõtmeid. Käsiketassaag Elektriketassaagi läheb vaja siis, kui lõigatakse alla 50 mm paksust servatud või servamata saematerjali. Tüüpilised peensaagimise tööd on mitmesuguste liistude lõikamine ja eerunginurkade saagimine. Ketassael kinnitatakse spindlile lõikeketas, mis hammasülekande e reduktori abil on ühenduses mootoriga. Kasutatakse sirglõigete ja soonte saagimisel. Saeketta lõikesügavust ja kaldnurka on võimalik reguleerida. Parima saagimistulemuse saavutamiseks reguleeritakse saagimissügavus nii, et saeketas jääb hamba võrra materjalist välja. Sel puhul tekib optimaalne lõikenurk, mis tagab puhta lõikejälje ja minimaalse tagasilöögivõimaluse.

Tisleri eriala
Puidu käsitsiöötlemise tehnoloogia
31
docx

Puidu käsitsiöötlemise tehnoloogia

Puidu Käsitsiöötlemise tehnoloogia . Teemad.  Tisleri kutsekirjeldus  Materjalide valik ja ettevalmistamine tööks  Töökoha ettevalmistamine  Toote joonise ja deatilide spetsifikatsiooni koostamine  v Puidu käsitsitöötlemise võtted ja käsitööinstrumendid  Puidu raiumine  Saagimine  Hööveldamine  Peiteldamine  Puurimine  Puidu pinna silumine  Lihvimine Tisleri kutsekirjeldus . Puidu töötlemisega seotud ametinimetused Läbi aegade on puutööga seotud töömeeste kohta kasutatud erinevaid ametinimetusi :  Puusepp (lihtsamad puutööd ehitusel, tarbeesemete valmistaja)  Laudsepp  Tisler (nõudlikumad tööd, näit. Mööbli valmistamine)

Materjaliõpetus
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun