Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid. (0)

Võrumaa Kutsehariduskeskus
Pille Pille
Saagpingid , höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid .
Referaat
Väimele 2007
2
Sisukord
Sissejuhatus
3
1. Saagpingid
4
2. Höövelpingid
7
3. Lihvpingid
10
4. Puurpingid
12
Kokkuvõte
14
Kasutatud allikad
15
3
Sissejuhatus
Referaadis  uurisin :
• saagpinke
• höövelpinke
• lihvpinke
• puurpinke
Samuti uurisin, millest  pingid  koosnevad .
Referaadi materjali hankisin:
• E. Rihvk „ Puitehistöö  koolis“
• A.Gurvitš „Laudsepatööd“
• A. Jackson , David Day „Puutöömmeistri  käsiraamat “
4
1.Saagpingid.
Tavalise saagpingi põhiosa moodustab tasapinnalisest töölauast välja ulatuv seaketas. 
Juhtlati ja lükkelatiga varustatud saagpink on eelkõige puidu ja  puitplaatide  mõõtu 
saagimiseks. Kuigi tundub, saepingi funktsioon on võrdlemisi piiratud, saab sellest kõige 
tähtsam tööpink, mida on vaja  puutöö igas  etapis .
Kiilnuga.
Puidu ebaühtlase  kuivamise  tagajärjel on niiskussisaldus  laua paksuse lõikes erinev ning 
see võib põhjustada  sisepingeid . Lahtilõikamisel sisepinged vabanevad ning see võib 
põhjustada kujumuutusi. Kui selle tulmusel  saetee  sulgub ja saeketas kinni kiilub, viskub 
saetav detail suure kiirusega saagija suunas. Seetõttu kasutatakse saetee lahtihoidmiseks 
vahetult saeketta taha kinnitatud nõgusa kujuga  metall -lehte ehk kiilnuga. Kiilnoa asendit 
saab vastavalt saeketta läbimõõdule reguleerida. Õigesti paigaldatud kiilnoa alumise osa 
kaugus saekettast on umbes 3mm, tipu kaugus maksimaalselt 8-9 mm. Kiilnoa tipp jääb 
2-3 mm madalamale kui saeketta ülemise hamba tipp.
Saeketta läbimõõt
Koduse töötoa tarbeks valmistatakse saagpinke, mille sae läbimõõt on140-300 mm. 
Maksimaalne lõikesügavus on ainult umbes kolmandik saeketta läbimõõdust. Tõsisema 
puutöö jaoks hangi  pink , millele sobib 250 mm, aga eelistatavalt 300 mm läbimõõduga 
saeketas. Saekettast saab tavaliselt tõsta ja langetada käsiratta või vända abil. Parima 
lõikepinna ja saeketta pika eluea tagab seadistus, mille puhul hambad ulatuvad 6-9 mm 
läbi saetava materjali.
Saeketta kalle
5
Käsiratta abil saab saeketast kallutada kuni 450 võrra. Kui oled saeketta kallet 
seadistanud, kontrolli alati enne töö alustamist, et terakaitse ega juhikud sae teele ette ei 
jääks . Kontrolli seadme juhendist, kas peab ehk mõne lisaseadme eemaldama või 
saeketast allapoole  laskma . Saeketta kaldenurga seadmiseks on pingil  jaotistega skaala. 
Töölaua eemaldatav osa
Vahetult saekettast ümbritseva  sektsiooni  saab tavaliselt  ketta  vahetuseks eemaldada. 
Terakaitse
Saeketta kohal paikneb tugev metllist või  plastist  terakaitse, mis takistab inimese 
võimalikku kokkupuudet saekettaga, samuti pidurdab detaili hoogu siis, kui saeketas selle 
õhkutõstab. Kaitse on kinnitatud kiilnoa külge või ripub eraldi reguleeritava toe küljes. 
Sae terakaitse saetavale detailile võimalikult lähedale. 
Lükkelatt
Reguleeritav lükkelatt liigub mööda saekettaga paralleelset soont. Seda kasutatakse 
detailide järkamisel ning otste nurga alla saagimisel vahemikus 450-900. Latt  peab soones 
liikuma  sujuvalt , kuid mitte liiga  lõdvalt . Selle nurga peab saama  seadistada  loetava 
skaala abil.
Liuglaud
Tavaline lükkelatt sobib hästi lühikeste detailide ristisaagimiseks, kuid suuri plaate on 
keerulisem saagida, kui ei ole saekettaga paralleelselt liikuvat liuglauda koos juhikutel 
liigutatava juhtlatiga. 
Sisse- ja väljalülitusnupud
Otsapink, mille nupud on töö ajal käeulatuses. Kõigil uuematel mudelitel on lüliti, mis 
voolukatkestuse kooral seadme automaatselt välja lülitab. 
6
Töölaud
Mis tahes tööpingi puhul on põhiline nõue see, et töölaud oleks tugev ja tasane. Seetõttu 
valmistatakse  parimate  saagpinkide töölauad valatud või lihvitud  terasest . Vali piisavalt 
suur või lisavarustusega laiendatav laud. 
Elektrimootor
Saagpingid on varustatud võimsa elektrimootoriga, mis suudab kerge vaevaga tagada 
puhtaks lõikamiseks piisava saeketta pöörlemis kiiruse. Võimsate mootoritega ei teki ka 
paksu ja tihetat lehtpuidust materjali saagides mingeid probleeme.
Juhtlatt
Detaili sirjooneliseks juhtimiseks surutakse see servaga vastu juhtlatti. Juhtlatt peab 
olema tugev ega tohi painduda. Juhtlatti peab olema võmalik külgsuunas suure täpsusega 
seadistada ning selleks peab olema selgete jaotustega skaala. Mõnel sael saab ka juhtlati 
esi- ja  tagaosa  eraldi seadistada ning see võib sageli kasulikuks osutuda.  
  
7
2.Höövelpingid
Kui  töökotta  on hangitud saaping või lintsaag, hakatakse enamasti järgmisena mõtlema 
höövelpingi peale, mis võimaldaks detsaili siledaks töödelda. 
Maksimaalne höövelduslaius
Höövelpnke tähistatakse tavaliselt vastavalt hööveldatava detaili maksimaalsele laiusele. 
Selle määrab pöörleva noavõlli külge kinnitatud terade pikkus. Väikestel  eriotstarbelistel 
rihthöövlitel on lühikesed terad , kuid keskmise kodutöökoja jaoks mõeldud 
rihthöövli/paksusmasina terade pikkus on umbes 260 mm. 
Noavõlli pöörlemiskiirus
Silindrilise  noavõlli külge on kinnitatud kaks või kolm tasakaalustatud lõiktera. Et 
kvaliteetset lõikepinda tagada peab noavõll pöörlema väga suure kiirusega. Mõnikord 
mõõdetakse noavõlli kiirust pöörete arvuga  minutis , kuid paremini iseloomustab seda 
terade  sooritatud  lõigete arv minutis. Sama pöörlemiskiiruse juures sooritab kolme  teraga  
noavõll rohkem lõikeid, kui kahe teraga  võll . 
Töövõlli kogupikkus 
Et absoluutset sirget pinda hööveldada, peab höövli esimese ja tagumise töölaua 
summaarne  pikkus olema nii suur kui vähegi võimalik. Keskmise höövelpingi laua 
kogupikkus on umbes 1 m.
Juhtlatt
Täisnurkse  serva või faasi hööveldamiseks on hädavajalik jäiga metallist juhtlati 
olemasolu. Juttlatt on alti seadistatav kuni 45 nurga alla. 
8
Lüliti
Ideaaljuhul peaks höövelpingil olema lülitid, mis voolu katkemisel seadme nii välja 
lülitavad, et see voolu taastumisel ise tööle ei hakka. Lüliti peaks olema käeulatuses 
kummalgi  pool höövelpinki, et hädaolukorras seade kiiresti välja lülitada.
Maksimaalne lõikesügavus
Noavõll paikneb kahe eraldi seadistava töölaua vahel. Tagumise töölaua kõrgus peab 
olema lõikeringjoone suhtes puutetasandis. Eesmine töölaud paikneb mahalõigatava 
laastu paksuse võrra madalamal. Laastu paksus on näha eesmise töölaua kõrval oleval 
skaalal.
Terakaitse
Pöörlevad  lõiketerad võivad hetkega näpuotsa maha hööveldada, seetõttu ära kunagi 
kasuta höövlit ilma õigesti paigaltatud terakaitseta. Kõige sobivam terakaitse ulatub üle 
noavõlli, kõrguses reguleeritav ning piki võlli nihutatav. Lisaks peaks juhtlati taga olema 
lisaterakaitse, mis juhtlatti nihutades automaatselt jutlati taga noavõlli katab.
Elektrimootor
Rihthöövli jaoks  piisab 375W elektrimootorist. Paksusmasina mootor peab aga noavõllile 
lisaks vedama ka etteandevaltse, seega vajatakse 1,5 kuni 2,2 kW mootorit.
Etteandevaltsid
Paksusmasinal on kaks vedavat survevaltsi, mis veavad detaili noavõlli alt läbi ja masina 
teisest otsast välja.  Tagumine   valts  on pinna vigastamise vältimiseks  sileda  pinnaga ning 
avaldab detailile väiksemat  survet .
Tagasilöögikaitse
Kui etteandevaltside haare mingil põhjusel nõrgeneb, võib naovõll detaili tagasi pisata. 
Selle vältimiseks ripub etteandevaltsi ees teravate metellhammastega tagasilöögikaitse. 
9
Kui detail liigub edasi, tõuseb tagasilöögikaitse ja  laseb  selle läbi. Kui aga detail hakkab 
tagurpidi  liikuma, suruvad hambad selle paigale.
10
3. Lihvpingid
Enamasti piisab asjaarmastajale puutöömeistrile väikesest  tald - ja lintlihvijast, millega 
saab suurepäraselt suuri pindu lihvida, kuid kombineeritud   ketas - ja lintlihvpink 
võimaldab detaile vormida ning ka otspindu lihvida. Lisaks sobib see väikeste detalide 
töötlemiseks.
Lihvketas ehk lihvseib
Vertikaalselt lihvpaberiga kaetud metallketast kasutatakse nii sirgeservaliste kui ka 
ümartatud otste lihvimiseks. Suurim võimalik lihvmilaius on natuke väiksem kui pool 
ketta läbimõõdust. Tavalisel kinnitatakse paberpõhjal  lihvpaber  ketta külge paberi taga 
oleva  liimiga . Kui paber ära kulub, võta see ära ja asenda uuega.
Lihvpaber
Esialgseks lihvimiseks ja detailide vormimiseks kasuta lihvpaberit teralisusega 60 ja 80. 
Kergemaks ja viimistlevaks lihvimisek kasuta teralisust 120.
Töölaud
Lihvketta kõrval paiknev  malmist  töölaud on varustatud juhtlatiga, mis on nihutatav ja 
muudetava  nurgaga . Töölauda saab kallutada kuni 450 nurga alla., see võimaldab ka 
kaldpindu lihvida. 
Lülitid
Enamasti on lihvpingil eraldi sisse- ja väljalülitusnupud.
Tolmueemaldus
Kasuta tolmueemaldussüsteemi. Peen tolm on tervisele kahjulik, lisaks tekitab õhus 
plahvatusohu.
11
Lihvlint
Kahe metallrulliku vahele pingutatud 100- 150 mm laiust riidel põhjal lihvlinti 
kasutatakse detaili külgede ja servade lihvimiseks. Otstes saab ka nõgusaid detaile 
lihvida. Lindi vahetamiseks vabasta see  pingest , tõmmates ühe lindiratastest veidi tagasi. 
Kui oled uue lindi tagasi asetanud, pane pink tööle ja tsentreeri see.
12
4. Puurpingid
Puurpingi  põhjaosad on puurimismehhanism ja reguleeritav töölaud. Puuripea koosneb 
puuri  hoidvast padrunist, rihmülekandest ja elektrimootorist, mis on kinnitatud tugeval 
malmalusel seisva jäiga metallsabma külge. Lauapuurpingi alus kinnitatakse poltidega 
töölaua külge. Aluse  pealispind  on siledaks töödeldud ja selles on kinnitusavad. 
Põrandmudelite sammas on piisavalr kõrge ning võimaldab töölauda mugavale kõrusele 
seadistada.
Padrun
Puurpingi padrunil on kolm isetsentreerivat lõuga, mille asendit reguleeritakse võtmega. 
Enamasti saab puurpingis kasutada kuni 16 mm saba läbimõõduga puure.
Elektrimootor
Puurpinkidel kasutatakse asünkroonmootorit, mille võimsus on 187 kuni 875 W.  Mootor 
veab spindlit kiilrihmülekande kaudu. Erineva suurusega rihmrattad võimaldavad spindli 
kiirust muuta vahemikus 450 kuni 3000 p/min. 
Lüliti
Ohutuse huvides kasutatakse puurpinkidel lülitit, mis voolu katkemisel see nii välja 
lülitab, et see voolu taastumisel ise ei käivitu.
Töölaud
Malmist töölaud kinnitub konsoolina samba külge. Töölaua keskel on ava, mis võimaldab 
puuril takistamatult läbi detaili  tungida . Vali puurpink, mille töölauda saab 450 võrra 
kallutada ning suuremate detailide puurimiseks küljele keerata. Töölaua soontesse saab 
kinnitada juhtlatid ja rakised.
13
Puurimikagus servast
Töölaua tsentri ja  pingi  samba vaheline kaugus peaks olema nii suur kui võimalik. 
Koduses töötoas kasutatavatel puurpinkidel jääb see 100 ja 200 mm vahele.
Süvitushoob
Puurimiseks tõmmatakse spindel süvitushoova abil alla ja süvitatakse puur materjali. 
Vedrumehhsnism tõmbab puuri automaatselt üles tagasi. Kui soovid aga mõlemat kätt 
kasutada, saad puuri asendi lukustada.
Maksimaalne puurimissügavus
Ava maksimaalse sügavuse määrab puuri padruni vetikaalse käigu ulatus. Lauamudelite 
puhul ulatub see 50-90 mm. Põrandmudelitel paikneb padrun alisest märksa kaugemal, 
kuid maksimaalne puurimissügavus on sellest hoolimata umbes 90 mm.
Sügavuspiiraja
Puurisügavuse seadmiseks kasutatakse piirajat. Märgi nõutav sügavusdetaili servale, lase 
puupi nii palju allapoole, et puuri tipp  ühtib märgiga, ning sea  piiraja  nii, et see ei lase 
padrunit madalamale lasta.
Terakaitse
Võimalusel osta puurpink, millel on läbipaistev allalastav terakaitse, mis ümbritseb 
padrunit. Kaitse takistab juusteb või laiade riiete takerdumist puuti külge. Kaitse 
allalaskmine aitab märgata ka võimalikku padruni külge ununenud võtit.
14
Kokkuvõte
Referaadi koostamisel sain teada, kui palju on vaja  puidutöötlemise  jaoks vajaminevaid 
sedmeid ehk pinke. Sain teada ka seda, mida kõike peab pinkidel olema, et puit saaks 
edukalt töödeldud ja et pink ei oleks töölisele ohtlik.
15
Kasutatud allikad
1. E. Rihvk „Puitehistöö koolis“
2. A.Gurvitš „Laudsepatööd“
3. A. Jackson, David Day „Puutöömmeistri käsiraamat“
16

Document Outline

• Sisukord
• Sissejuhatus
• 1.Saagpingid.
• 2.Höövelpingid
• 3. Lihvpingid
• Kokkuvõte
• Kasutatud allikad