Tallinna Ehituskool 12 ELEKTRIKÄSITÖÖRIISTAD referaat 27.11.2013 ELEKTRIKÄSITÖÖRIISTAD Elektrikäsitööriistu kasutatakse puidust toorikute töötlemisel töö kergendamise eesmärgil: elektrikäsiketassaed, elektrikäsihöövlid, elektrilised puurmasinad, elektrikruvikeerajad jne... Kõik elektri käsitööriistad on ehituselt analoogilised ja koosnevad järgnevatest põhiosadest: elektrimootor, korpus ja lõikeinstrument. Lõike instrumendid kinnitatakse elektrimootori või reduktori võllile (kui instrumendi pöörete arvu on vaja vähendada). Ilma reduktorita elektrikäsiketassaag (joon. 12, a) koosneb: 4 elektri mootor; 5 tugipaneel; 1 esimene käepide; 2 liikumatu kaitse; 7 liikuv kaitse; 8 saeketas; 11 saagimise sügavuse piiraja; saeketast koos elektrimootori eesmise osaga võib tõsta ja langetada vajalikule saetee sügavusele (maksimaalselt 70 mm). Redukto...
Väimela 2012 SISUKORD: 1. Sissejuhatus elektrikäsitööriistade valdkonda 3 2. Liimipüstol 4 3. Kuumaõhupuhur 6 4. Trell 8 5. Akutrell 9 6. Tikksaag 10 7. Kasutatud kirjandus 11 1. Elektrikäsitööriistad Käsitööriistad jagunevad mehhaanilisteks, pneumaatilisteks ja elektrilisteks. Mehhaanilised tööriistad töötavad inimeste lihaste jõul. Pneumaatilised tööriistad käivitatakse suruõhuga. Elektritööriistade energiaallikaks on elektrimootor. Euroopas kasutatakse valdavalt 230 V pingel ja akutoitel töötavaid elektrilisi käsitööriistu. Elektrilised käsitööriistad on tänapäeval kasutuses nii tööstusettevõtetes kui ka koduses majapidamises
Kui müra ei saa vähendada selle allika juures, siis tuleb püüa töökohal müra tekitavad masinad eemaldada. Häiriv müra võib segada tööd ja põhjustada vigu. Ka ühtlane madala tasemega müra võib olla segav. Tuleb olla veendunud, et ühtlane madala tasemega müra ei segaks suhtlemist ega häiriks inimesi. Mürarikastes töökeskkondades on töötajate omavahelise suhtlemise võimalused väga tähtsad. Vajadusel oleks soovitatav kasutada valgussignaale. Paljud masinad või elektrikäsitööriistad kannavad oma vibratsiooni üle töötaja kehale. Vibratsioonid on koos müraga organismile kahjulikud. Nad võivad kahjustada lihased ja kõõluseid ning mõjutada vereringet. Valuline näide on vibratsioontõbi, mis on tekkinud töötajatel pikaajalisest tööst vibreerivate elektrikäsitööriistadega. Valgustus Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus.
kokkupõrgetest. Sellist müra vähendab oluliselt regulaarne hooldus. Häiriv müra võib segada tööd ja põhjustada vigu. Ka ühtlane madala tasemega müra võib olla segav. Tuleb olla veendunud, et ühtlane madala tasemega müra ei segaks suhtlemist ega häiriks inimesi. Mürarikastes töökeskkondades on töötajate omavahelise suhtlemise võimalused väga tähtsad. Vajadusel oleks soovitatav kasutada valgussignaale. Paljus masinad või elektrikäsitööriistad kannavad oma vibratsiooni üle töötaja kehale. Vibratsioonid on koos müraga organismile kahjulikud. Nad võivad kahjustada lihased ja kõõluseid ning mõjutada vereringet. Valuline näide on vibratsioontõbi, mis on tekkinud töötajatel pikaajalisest tööst vibreerivate elektrikäsitööriistadega. Üldised vibratsioonid, mis mõjutavad kogu keha töötajatel, kes töötavad sõidukitega, kraanadega jne, on samuti probleemiks. Nad võivad põhjustada ebamugavustunnet,
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ — JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. … 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ………………..………………..............................…. .3 I Eritelu …………….…………………………….……………….....…5 1.1.Õppeviisist .……………….……………………………………………………….…..5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ……….……………………5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ……….……..…..….6 1.1.3. Õppesisu deduktiivsus ja põhiharitus ......………………….…….....…7 1.2. Joh. Käis õpilaste isetegevusest ja töö individuaalsusest ……….…..…..9 II S ü n t e...
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ -- JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. ... 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ........................................................................ .3 I Eritelu ............................................................................5 1.1.Õppeviisist .........................................................................................5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ..................................5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ......
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
