Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid (1)

Võrumaa Kutsehariduskeskus
Pille Pille
Saagpingid , höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid .
Referaat
Väimele 2007

Sisukord

Sissejuhatus 3
1. Saagpingid 4
2. Höövelpingid 7
3. Lihvpingid 10
4. Puurpingid 12
Kokkuvõte 14
Kasutatud allikad 15

Sissejuhatus

Referaadis uurisin :

• saagpinke
  
• höövelpinke
  
• lihvpinke
  
• puurpinke
  

Samuti uurisin, millest pingid koosnevad .
Referaadi materjali hankisin:

• E. Rihvk „Puitehistöö koolis“
  
• A.Gurvitš „Laudsepatööd“
  
• A. Jackson , David Day „Puutöömmeistri käsiraamat“
  

1.Saagpingid.

Tavalise saagpingi põhiosa moodustab tasapinnalisest töölauast välja ulatuv seaketas. Juhtlati ja lükkelatiga varustatud saagpink on eelkõige puidu ja puitplaatide mõõtu saagimiseks. Kuigi tundub, saepingi funktsioon on võrdlemisi piiratud, saab sellest kõige tähtsam tööpink, mida on vaja puutöö igas etapis .
Kiilnuga.
Puidu ebaühtlase kuivamise tagajärjel on niiskussisaldus laua paksuse lõikes erinev ning see võib põhjustada sisepingeid. Lahtilõikamisel sisepinged vabanevad ning see võib põhjustada kujumuutusi. Kui selle tulmusel saetee sulgub ja saeketas kinni kiilub, viskub saetav detail suure kiirusega saagija suunas. Seetõttu kasutatakse saetee lahtihoidmiseks vahetult saeketta taha kinnitatud nõgusa kujuga metall -lehte ehk kiilnuga. Kiilnoa asendit saab vastavalt saeketta läbimõõdule reguleerida. Õigesti paigaldatud kiilnoa alumise osa kaugus saekettast on umbes 3mm, tipu kaugus maksimaalselt 8-9 mm. Kiilnoa tipp jääb 2-3 mm madalamale kui saeketta ülemise hamba tipp.
Saeketta läbimõõt
Koduse töötoa tarbeks valmistatakse saagpinke, mille sae läbimõõt on140-300 mm. Maksimaalne lõikesügavus on ainult umbes kolmandik saeketta läbimõõdust. Tõsisema puutöö jaoks hangi pink , millele sobib 250 mm, aga eelistatavalt 300 mm läbimõõduga saeketas. Saekettast saab tavaliselt tõsta ja langetada käsiratta või vända abil. Parima lõikepinna ja saeketta pika eluea tagab seadistus, mille puhul hambad ulatuvad 6-9 mm läbi saetava materjali.
Saeketta kalle
Käsiratta abil saab saeketast kallutada kuni 450 võrra. Kui oled saeketta kallet seadistanud, kontrolli alati enne töö alustamist, et terakaitse ega juhikud sae teele ette ei jääks. Kontrolli seadme juhendist, kas peab ehk mõne lisaseadme eemaldama või saeketast allapoole laskma . Saeketta kaldenurga seadmiseks on pingil jaotistega skaala.
Töölaua eemaldatav osa
Vahetult saekettast ümbritseva sektsiooni saab tavaliselt ketta vahetuseks eemaldada.
Terakaitse
Saeketta kohal paikneb tugev metllist või plastist terakaitse, mis takistab inimese võimalikku kokkupuudet saekettaga, samuti pidurdab detaili hoogu siis, kui saeketas selle õhkutõstab. Kaitse on kinnitatud kiilnoa külge või ripub eraldi reguleeritava toe küljes. Sae terakaitse saetavale detailile võimalikult lähedale.
Lükkelatt
Reguleeritav lükkelatt liigub mööda saekettaga paralleelset soont. Seda kasutatakse detailide järkamisel ning otste nurga alla saagimisel vahemikus 450-900. Latt peab soones liikuma sujuvalt , kuid mitte liiga lõdvalt. Selle nurga peab saama seadistada loetava skaala abil.
Liuglaud
Tavaline lükkelatt sobib hästi lühikeste detailide ristisaagimiseks, kuid suuri plaate on keerulisem saagida, kui ei ole saekettaga paralleelselt liikuvat liuglauda koos juhikutel liigutatava juhtlatiga.
Sisse- ja väljalülitusnupud
Otsapink, mille nupud on töö ajal käeulatuses. Kõigil uuematel mudelitel on lüliti, mis voolukatkestuse kooral seadme automaatselt välja lülitab.
Töölaud
Mis tahes tööpingi puhul on põhiline nõue see, et töölaud oleks tugev ja tasane . Seetõttu valmistatakse parimate saagpinkide töölauad valatud või lihvitud terasest . Vali piisavalt suur või lisavarustusega laiendatav laud.
Elektrimootor
Saagpingid on varustatud võimsa elektrimootoriga, mis suudab kerge vaevaga tagada puhtaks lõikamiseks piisava saeketta pöörlemis kiiruse. Võimsate mootoritega ei teki ka paksu ja tihetat lehtpuidust materjali saagides mingeid probleeme.
Juhtlatt
Detaili sirjooneliseks juhtimiseks surutakse see servaga vastu juhtlatti. Juhtlatt peab olema tugev ega tohi painduda. Juhtlatti peab olema võmalik külgsuunas suure täpsusega seadistada ning selleks peab olema selgete jaotustega skaala. Mõnel sael saab ka juhtlati esi- ja tagaosa eraldi seadistada ning see võib sageli kasulikuks osutuda.

2.Höövelpingid

Kui töökotta on hangitud saaping või lintsaag, hakatakse enamasti järgmisena mõtlema höövelpingi peale, mis võimaldaks detsaili siledaks töödelda.
Maksimaalne höövelduslaius
Höövelpnke tähistatakse tavaliselt vastavalt hööveldatava detaili maksimaalsele laiusele. Selle määrab pöörleva noavõlli külge kinnitatud terade pikkus. Väikestel eriotstarbelistel rihthöövlitel on lühikesed terad , kuid keskmise kodutöökoja jaoks mõeldud rihthöövli/paksusmasina terade pikkus on umbes 260 mm.
Noavõlli pöörlemiskiirus
Silindrilise noavõlli külge on kinnitatud kaks või kolm tasakaalustatud lõiktera. Et kvaliteetset lõikepinda tagada peab noavõll pöörlema väga suure kiirusega. Mõnikord mõõdetakse noavõlli kiirust pöörete arvuga minutis , kuid paremini iseloomustab seda terade sooritatud lõigete arv minutis. Sama pöörlemiskiiruse juures sooritab kolme teraga noavõll rohkem lõikeid, kui kahe teraga võll.
Töövõlli kogupikkus
Et absoluutset sirget pinda hööveldada, peab höövli esimese ja tagumise töölaua summaarne pikkus olema nii suur kui vähegi võimalik. Keskmise höövelpingi laua kogupikkus on umbes 1 m.
Juhtlatt
Täisnurkse serva või faasi hööveldamiseks on hädavajalik jäiga metallist juhtlati olemasolu. Juttlatt on alti seadistatav kuni 45 nurga alla.
Lüliti
Ideaaljuhul peaks höövelpingil olema lülitid, mis voolu katkemisel seadme nii välja lülitavad, et see voolu taastumisel ise tööle ei hakka. Lüliti peaks olema käeulatuses kummalgi pool höövelpinki, et hädaolukorras seade kiiresti välja lülitada.
Maksimaalne lõikesügavus
Noavõll paikneb kahe eraldi seadistava töölaua vahel. Tagumise töölaua kõrgus peab olema lõikeringjoone suhtes puutetasandis. Eesmine töölaud paikneb mahalõigatava laastu paksuse võrra madalamal. Laastu paksus on näha eesmise töölaua kõrval oleval skaalal.
Terakaitse
Pöörlevad lõiketerad võivad hetkega näpuotsa maha hööveldada, seetõttu ära kunagi kasuta höövlit ilma õigesti paigaltatud terakaitseta. Kõige sobivam terakaitse ulatub üle noavõlli, kõrguses reguleeritav ning piki võlli nihutatav. Lisaks peaks juhtlati taga olema lisaterakaitse, mis juhtlatti nihutades automaatselt jutlati taga noavõlli katab.
Elektrimootor
Rihthöövli jaoks piisab 375W elektrimootorist. Paksusmasina mootor peab aga noavõllile lisaks vedama ka etteandevaltse, seega vajatakse 1,5 kuni 2,2 kW mootorit.
Etteandevaltsid
Paksusmasinal on kaks vedavat survevaltsi, mis veavad detaili noavõlli alt läbi ja masina teisest otsast välja. Tagumine valts on pinna vigastamise vältimiseks sileda pinnaga ning avaldab detailile väiksemat survet.
Tagasilöögikaitse
Kui etteandevaltside haare mingil põhjusel nõrgeneb, võib naovõll detaili tagasi pisata. Selle vältimiseks ripub etteandevaltsi ees teravate metellhammastega tagasilöögikaitse. Kui detail liigub edasi, tõuseb tagasilöögikaitse ja laseb selle läbi. Kui aga detail hakkab tagurpidi liikuma, suruvad hambad selle paigale.

3. Lihvpingid

Enamasti piisab asjaarmastajale puutöömeistrile väikesest tald- ja lintlihvijast, millega saab suurepäraselt suuri pindu lihvida, kuid kombineeritud ketas - ja lintlihvpink võimaldab detaile vormida ning ka otspindu lihvida. Lisaks sobib see väikeste detalide töötlemiseks.
Lihvketas ehk lihvseib
Vertikaalselt lihvpaberiga kaetud metallketast kasutatakse nii sirgeservaliste kui ka ümartatud otste lihvimiseks. Suurim võimalik lihvmilaius on natuke väiksem kui pool ketta läbimõõdust. Tavalisel kinnitatakse paberpõhjal lihvpaber ketta külge paberi taga oleva liimiga. Kui paber ära kulub, võta see ära ja asenda uuega.
Lihvpaber
Esialgseks lihvimiseks ja detailide vormimiseks kasuta lihvpaberit teralisusega 60 ja 80. Kergemaks ja viimistlevaks lihvimisek kasuta teralisust 120.
Töölaud
Lihvketta kõrval paiknev malmist töölaud on varustatud juhtlatiga, mis on nihutatav ja muudetava nurgaga . Töölauda saab kallutada kuni 450 nurga alla., see võimaldab ka kaldpindu lihvida.
Lülitid
Enamasti on lihvpingil eraldi sisse- ja väljalülitusnupud.
Tolmueemaldus
Kasuta tolmueemaldussüsteemi. Peen tolm on tervisele kahjulik, lisaks tekitab õhus plahvatusohu.
Lihvlint
Kahe metallrulliku vahele pingutatud 100- 150 mm laiust riidel põhjal lihvlinti kasutatakse detaili külgede ja servade lihvimiseks. Otstes saab ka nõgusaid detaile lihvida. Lindi vahetamiseks vabasta see pingest , tõmmates ühe lindiratastest veidi tagasi. Kui oled uue lindi tagasi asetanud, pane pink tööle ja tsentreeri see.
4. Puurpingid
Puurpingi põhjaosad on puurimismehhanism ja reguleeritav töölaud. Puuripea koosneb puuri hoidvast padrunist, rihmülekandest ja elektrimootorist, mis on kinnitatud tugeval malmalusel seisva jäiga metallsabma külge. Lauapuurpingi alus kinnitatakse poltidega töölaua külge. Aluse pealispind on siledaks töödeldud ja selles on kinnitusavad. Põrandmudelite sammas on piisavalr kõrge ning võimaldab töölauda mugavale kõrusele seadistada.
Padrun
Puurpingi padrunil on kolm isetsentreerivat lõuga, mille asendit reguleeritakse võtmega. Enamasti saab puurpingis kasutada kuni 16 mm saba läbimõõduga puure.
Elektrimootor
Puurpinkidel kasutatakse asünkroonmootorit, mille võimsus on 187 kuni 875 W. Mootor veab spindlit kiilrihmülekande kaudu. Erineva suurusega rihmrattad võimaldavad spindli kiirust muuta vahemikus 450 kuni 3000 p/min.
Lüliti
Ohutuse huvides kasutatakse puurpinkidel lülitit, mis voolu katkemisel see nii välja lülitab, et see voolu taastumisel ise ei käivitu.
Töölaud
Malmist töölaud kinnitub konsoolina samba külge. Töölaua keskel on ava, mis võimaldab puuril takistamatult läbi detaili tungida . Vali puurpink , mille töölauda saab 450 võrra kallutada ning suuremate detailide puurimiseks küljele keerata. Töölaua soontesse saab kinnitada juhtlatid ja rakised .
Puurimikagus servast
Töölaua tsentri ja pingi samba vaheline kaugus peaks olema nii suur kui võimalik. Koduses töötoas kasutatavatel puurpinkidel jääb see 100 ja 200 mm vahele.
Süvitushoob
Puurimiseks tõmmatakse spindel süvitushoova abil alla ja süvitatakse puur materjali. Vedrumehhsnism tõmbab puuri automaatselt üles tagasi. Kui soovid aga mõlemat kätt kasutada, saad puuri asendi lukustada.
Maksimaalne puurimissügavus
Ava maksimaalse sügavuse määrab puuri padruni vetikaalse käigu ulatus. Lauamudelite puhul ulatub see 50-90 mm. Põrandmudelitel paikneb padrun alisest märksa kaugemal, kuid maksimaalne puurimissügavus on sellest hoolimata umbes 90 mm.
Sügavuspiiraja
Puurisügavuse seadmiseks kasutatakse piirajat. Märgi nõutav sügavusdetaili servale, lase puupi nii palju allapoole, et puuri tipp ühtib märgiga, ning sea piiraja nii, et see ei lase padrunit madalamale lasta.
Terakaitse
Võimalusel osta puurpink, millel on läbipaistev allalastav terakaitse, mis ümbritseb padrunit. Kaitse takistab juusteb või laiade riiete takerdumist puuti külge. Kaitse allalaskmine aitab märgata ka võimalikku padruni külge ununenud võtit.

Kokkuvõte

Referaadi koostamisel sain teada, kui palju on vaja puidutöötlemise jaoks vajaminevaid sedmeid ehk pinke. Sain teada ka seda, mida kõike peab pinkidel olema, et puit saaks edukalt töödeldud ja et pink ei oleks töölisele ohtlik.

Kasutatud allikad

E. Rihvk „Puitehistöö koolis“

A.Gurvitš „Laudsepatööd“

A. Jackson, David Day „Puutöömmeistri käsiraamat“
15