Kas keskajal oli parem elada maal või linnas? Mina arvan, et keskajal pakkus linnas elamine rohkem vabadust ja võimalusi, kuna maksud ja kohustused olid väiksemad ja oli parem juurdepääs haridusele. Keskaeg algas Romulus Augustuse kukutamisega, aastal 476 ja lõppes aastal 1492, mil Columbus avastas Ameerika ja algas Uus Maailm. Keskaeg jaguneb kolmeks perioodiks — varakeskajaks, kõrgkeskajaks ja hiliskeskajaks. Linna kõige suuremaks plussiks võib pidada asjaolu, et inimesed olid vabad, nad ei kuulunud kellelegi. Linnakodanikuks sai inimene peale seda, kui oli tasunud kodanikumaksu ja elanud teatud aja linnas. Linnakodanikul oli oma maja või toake. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks, kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Maal kuulus nii talu, kus talupoeg elas kui ka talupoeg ise maahärrale, kelle heaks talupoeg pidi tööd tegema ning kes võis tema üle kohut mõista nagu heaks arvas. ...
Millega meelitab linn, millega maa? Palju on räägitud , sellest , kus elada , kas maal või linnas. Kuid kus on ikka parem, ja kas me ikka saame üheselt öelda, et näiteks linnas on parem ? Millega siis ikka meelitab linna ning millega maa ? Kas väikesed maakohad jäävad inimtühjadeks ja linn upub sagivast rahvast ? Kui palju on meie võimuses seda kõike muuta ? Tänapäeva ühiskonna sihiks on peamiselt inimeste suunamine linnadesse. Seda võib juba ainuüksi täheldada väikeste maagümnaasiumite sulgemise plaanist. Linna soovivad kolida peamiselt noored, kuna neile tundub olevat seal rohkem võimalusi. Linnas on üks peamisi aspekte hea kättesaadavus haridusele , kaupadele ning teenustele. Enamast on linnas ka lihtsam leida tööd. Nii mõnegi noore jaoks saab otsustavaks linna kolimisel huvitav ööelu, mida maakohtades nii tihti ei kohta. Ka maal on palju võimalus. Hariduse seisukohast on maak...
Mina linnas Mõtleme, et mis see linn üldse on. Kõik näevad linna oma vaatepildis erinevalt. Paljude jaoks on see koht kus saab alati pidudel käia aga osade jaoks on linn koht, kust saab vajalike asju. Inimesed kes elavad linnast väljas ei näe linna samasugusena nagu näevad seda linna elanikud. Kõigil on erinevad huvid ja tahtmised linnas. Erinev vaatepilt on linnast vanemate ja noortematel inimestel. Linnas on palju kohti kus saab teha erinevaid asju, külastada erinevaid kauplusi, külastad meelelahutus asutusi ja ajaviiteks jalutada erinevates linnaosades. Mina kui noor inimene, tahan külastada linnas kõiki meelelahutus asutusi. Minu vanustele inimestele meeldib väga käia klubides, baarides, kinos ja erinevates poodides. Me tahame võta linnast seda mida on võimalik noorel inimesel tahta. Linn pakub meile palju lõbu, hilised õhtud klubides ja baarides, lõbusad ostlemised poodides, ki...
Augustinus, "Jumala riigist" Mari Siilivask Augustinus, kes elas aastatel 354--430 p. Kr., pani oma ideedega pikaks ajaks aluse keskaegsele kristlikule filosoofiale ja maailmapildile. Tema mõtted on omamoodi ühenduslüliks keskaegsete ja antiiksete mõttemaailmade vahel. Augustinus ise oli ühtaegu Rooma traditsiooni kohaselt õppinud retoorik ja vaatles ühiskonda vastava terasuse ja argumenteerimisoskusega ning omas Hippo linnas piiskopi positsiooni. Tema vaadete lähtepunktiks oli usk ja usuteadus. See oli prisma, mille läbi ta ühiskonda vaatles ja selle kohta tähelepanekuid tegi. Augustinuse mõjuka mõttetöö kohta on arvatud, et kogu edasine lääne filosoofia valgustusajastuni välja kujutas endast suuremal või vähemal määral püüdlusi Augustinusele vastu vaielda ja leida alternatiivseid, vähem pessimistlikke mõtlemisviise. V...
Arutlus Kas linnaõhk teeb vabaks? Linnad hakkasid eriti edukalt arenema XIII sajandil. Linnadest olid saanud suured käsiöö- ja kaubanduskeskused. Seal olid asjad suhteliselt hästi korraldatud ning see oli üks põhjustest, miks paljud inimesed suundusid linnadesse õnne otsima. Maad hüljati ning uut kodu loodeti leida linnast. Linnad hakkasid tekkima X sajandil. Nende kujunemine tekkis suuresti tänu käsitöö ja kaubanduse arenemisele. Samuti oli linn turvaline ja sellel oli soodne asukoht. Linnade tekkekoht oli põhiliselt tõhusas kauplemiskohas jõesuudme, silla või soodsa sadamapaiga juures. Samuti tekkisid linnad ka sinna, kus oli palju kaubateede sõlmpunkte. Linnad kasvasid järk-järgult, sest rahvas koondus keskuste ümber, mis neile piisavalt kaitset suutsid pakkuda. Keskajal olid kõige suuremad linnad Veneetsia, Pariis ja Firenze. Erinevus...
Kus on sinu meelest parem elada-linnas või maal? Linnas ja maal elamine on kaks väga erinevat elulaadi või elustiili. Mõlemal neis on omad plussid ja miinused. Maal ehk siis linnast väljas, kuskil rahulikus kohas elades on kindlasti õhk puhtam ja palju rahulikum. Tihtipeale on ka maal raske toime tulla, kuna võib puududa vesi või elekter, rääkimata telefonist või Internetist. Seal on paar külapoodi, ilus loodus ja tavaliselt kõik teavad üksteist, sellega kaasneb aga külajuttude levik, kuna inimesed on üldjuhul väga kadedad üksteise peale. Vähe näeb tänapäeval sellist asja, kus mõnes väikeses kohas saavad kõik naabrid üks-teisega hästi läbi. Tavaliselt maakohtades elab palju vanemaid inimesi, sellest tulenebki see torisemine ja muud tülid. Samas noorem rahvas sellistes kohtad ei salli uustulnukaid enda kodukoha ümbruses ja võivad jällegi tekkida tülid ja lahkhelid. Mina arvan, et inimesed, kes armastavad rahu ja vaikust ning saav...
Geograafia KT- rahvastik Rahvastikku iseloomustatakse : rahvaarvu ja rahvastiku jagunemise põhjal ( sugu, vanus, rahvus, liikumine, usutunnistus, linnas või maal elamine , tööhõive , haridus jm.) Demograafia rahvastikuteadus. Kõige täpsema ülavaate annavad olukorrast rahvaloendused. See on andmete kogumine inimese käest küsimise teel. Andmete kogumine on vajalik, et teha õigeid otsuseid riigi juhtimisel majanduse, - sotsiaal, -kultuuripoliitika jm kujundamisel. Peale rahvaloenduste kasutatakse ka rahvastikuregistrit. See on andmetekogum, mis sisaldab täpsemaid andmeid iga inimese kohta. Muidugi oleneb see ka sellest kuidas inimesed seda täidavad! Muinasajal Eesti rahvaarv tunduvalt vähenes. Muutus ka rahvuslik kooseis. Linnustesse ja küladesse asusid elama sakslased, Eesti saartele ja rannikutele rootslased. Rahvaarv hakkas kiiresti kasvama peale katkuepideemiat, siis oli peamine osa kõrgel loomulikul iibel. Absoluutne loomulik...
Iseseisva elu algus Alari Toomsalu 10C See september oli juba selle poolest erinev, et asusin õppima uude kooli, Saaremaa Ühisgümnaasiumisse. Alguses oli vaja ikka harjuda, sest paljud asjad oli teistmoodi kui põhikoolis. Näiteks põhikoolis ei olnud eriti määratud, kuidas peab riietuma, nüüd olen hakanud koolis ülikonnaga käima, mis on kindlasti parandanud minu suhtumist, hoiakut ja käitumist. Ka koolide suurused on väga erinevad, seega ka inimesi on kordades rohkem, mille tõttu on vahetunnid mürarikkad, mul on selle tõttu pool päeva väsimus peal. Enne kooli tulekut oli ka väikene hirm, et kindlasti on õppetöö väga mahukas ja raske, kuid need mõned nädalad on jätnud hea mulje ning see hirm on kadunud. Õpetajad on ka väga tasemel, mis on andnud mulle juurde õppimistahet, sest kui on hea õpetaja, siis on kohe mõnus õppida. Klassikaaslased on samuti väga toredad ja kla...
Vana-Mesopotaamia kunst Birgit Klee Elamine ja piirkond Põlluharimine Rohkem tootmiseks kanalite ja veehoidlate ehitamine Lähistroopiline kliimavööde Lähis-Ida, India, Hiina Esimesed riigid Religioon Vanimate riikide valitsejad jumalate asemikena või jumalatena Lähis-Ida Niiluse orus Egiptuses ning Tigrise ja Eufrati vaheline ala, nn. Mesopotaamia (tänapäeval Süüria ja Iraak) Mesopotaamia kõrgkultuur Sumerid IV-III aastatuhandel eKr Linnriigid Kiilkiri Esimesed templid Akaadid 2350.aastal eKr Kuninga Sargoni linniriikide ühendamine Kunsti peateema: ainuvalitseja ülistamine Ehituskunst Templid, valitsejate lossid, linnakindlustused Ehitusmaterjal savitellised Leiutati kaared ja võlvid Templikompleks Pühamu ning ühiskondlike tööde juhti...
ARUTLUS Industriaalühiskonna positiivsed ja negatiivsed küljed 19. saj. keskpaigas hakkas tekkima industriaalühiskond, mis tugineb tööstuse saavutustele. Selle aluskes oli tööstuslik pööre, mis tähendas uute masinate ja leiutiste kaustuselevõttu. Tänu uute leiutiste kasutusele võtule, arenes trantsport, sidepidamine ja kaubavahetus. Manufaktuurid asendusid vabrikutega. Selle tagajärjel kogus hoogu rahva linnastumine. Kas kõikide nende leiutiste kasutuselevõtt oli väärt urbaniseerumise kiirendamist? Kas on industriaalühiskonnal rohkem positiivseid või negatiivseid külgi? Tänu uutele leiutistele, nagu aurumasin ja auruvedur, hakkas 18. saj. manufaktuurne tootmine asenduma vabrikutootmisega, kus kasutati palju masinaid. Käsitsi valmistatud kaup asendus vabrikutoodangutega, mistõttu paljud käsitöölised jäid töötuks. Nendel, kellel õnnestus kuskil vabrikus tööd saada, olid s...
,,Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel istub." (Mati Unt) Järjest rohkem on inimesi, kes elavad üks päev korraga ja vaid enda jaoks. Selline mõtteviis viib inimkonna hukatusse, sest siis ei hoolita teistest ning tehakse kõik, et enda tahtmist saada. Samuti ei mõtle me, mida enda tervisele teeme, elades ühe päeva kaupa. Üldlevinud on mõtlemine: ,,Homme hakkan trenni tegema!" Homme võib aga juba hilja olla. Tarvitame mõtlematult mõnuained ning ei mõtle tagajärgedele. Samuti ohustab vaid endale elamine mitte ainult meid endid, vaid ka meie planeeti Maa. Tahame parimat ja see käib ka toidu kohta. Et paremat toitu saada ja saaduste kasvu kiirendada ning soodustada, kasutame väetisi. Peas on sellel hetkel vaid lõpptulemus- maitsev toit. Mõtlemata jääb aga see osa, mis puudutab loodust. Väetised rikuvad põhjavett, mida me ise joome. Pikemas perspektiivis kahjustame me enda tervist ja heaolu. Samuti on kahjulikud ka aerosoolid ja prügi. Tänapä...
Kas keskaja võimustruktuurid olid inimest kaitsvad või hävitavad? Keskaeg algas 1535. aastal. Siis olid võimul vasallid ja piiskopid. Vasallid ja piiskopid elasid linna ja talupojad maal. Talupoegade elu maal oli poole raskem ja keerulisem kui vasallide ja piiskoppide elu linna. Kuna talupojad pidid koguaeg raskeid töid tegema. Keskaegse orduriigi valdused sirutusid katkematult Leedu piirist kui Soome laheni. Tähtsamateks tugipunktideks olid Viljandi ja Tallinn. Orduriik jagunes väiksemateks haldusüksusteks, mida juhtisid foogid ja komtuurid. Liivi ordut juhtis ordumeister. Tähtsamaks Vana -Liivimaa maahärraks oli Riia piiskop. Riia peapiiskopile, nagu ka teistele piiskoppidele, kuulus teatavatel aladel nii vaimulik kui ilmalik võim ja seal oli ta täieõiguslik vürst. Neid alasid nimetati tema stiftiks. Piiskoppide vaimulikku võimkonda nimetati diötseesiks ja kogu Vana-Liivimaa jagunes eri piiskoppide d...
Elu raskeim algus ! Martin Haug 10B Asusin septembrist uude kooli õppima, Saaremaa Ühisgümnaasiumi . Alguses oli väga raske, ikka poole raskem kui põhikoolis . Kõik oli teistmoodi kui rahulikus põhikoolis , vahetundides oli koridoris nii suur müra ja kisa , et ei kuulnud õigesti isegi seda , mis ise rääkisin . Muidu üldmulje jäi ikka hea , õpetajad on väga head ja kassikaaslased on ka toredad . Pikapeale olen hakanud sellega harjuma , mis toimub . Kooli sisse elamine ja aru saamine , et ei käi enam põhikoolis võttis ikka aega ja arvan , et ega praegugi veel pole kõik päris selge . Tulles tagasi õpetajate juurde siis nendega oli ka raske kohaneda, sest osad soovisid sinatamist, aga teised teietamist . Eks ka sellega tuli harjuda ja nüüd on ikka teada , keda kuidas kutsuda . Eks see oli raske kõigile, kes maalt tulnud . Selle kõigega tuli harjuda ja see...
Elu keskajal. Ajaloolased on jaganud keskaja kolmeks osaks: varakeskaeg (6.-10. saj.), kõrgkeskaeg (11.-13. saj.) ja hiliskeskaeg (14.-15. saj.). Varakeskajal oli kuus suuremat riiki : Anglosakside riigid, Frangi riik,Burgundide riik, Idagootide riik,Läänegootide riik ja Sueebide riik. Tihedate sõjaliste kokkupõrgete tagajärjel muutus elu linnades ebaturvaliseks ja paljud inimesed asusid elama maale. Kiriku mõjuvõim oli ühiskonnas suur. Kiriku kõige tähtsam juht oli paavst, kellele järgnesid piiskopid ja nendele preestrid. Lääne-Euroopa tugevaimaks riigiks muutus Frangi riik, mille valitseja Chlodovech võttis 496. aastal vastu ristiusu. Frangi riigi suurim ja võimsaim valitseja oli Karl Suur. Ta valitses aastatel 768-814 ja Frangi riik ulatus Saksamaast Prantsusmaani. Keskaja ühiskond jagunes kolmeks seisuseks : vaimulikud,aadlikud ja rüütlid ning talupojad. Igal seisusel oli oma koht ja oma määratud üles...
Arvo Valton (Vallikivi) · esimene trükiproov ilmus novellett "Lauad" 1960 · esikkogu "Veider soov" 1963 · novellikogu "Rataste vahel" 1966 · kogu "Kaheksa jaapanlannat" 1968 · novellikogu "Sõnumitooja" 1972 · novellikogu "Õukondlik mäng" 1972 · novellikogu "Pööriöö külaskäik" 1974 · "Läbi unemaastike" 1975 · novellivalikkogu "Mustamäe armastus" 1978 · "Võõras linnas" 1981 · esimene romaan "Tee lõpmatuse teise otsa" 1978 · "Arvid Silberi maailmareis" 1984, lühem variant 1981 · ''Üksildased ajas" I - 1983; II - 1985 · aforismikogu "Uksed kriuksuvad öösiti" 1977 · aforismikogu "Märklaud kilbiks" 1980 · aforismikogu "Tagasi tulevikku" 1985 · luulekogu "Kollasteks laikudeks laguneb" 1978 · luulekogu "Seniks" 1992 · "Retk ooboluste riiki" 1978 · "Ajaprintsess" 1981 · "Põhjanaela paine" 1983 · romaan "Rauakolina etüüdid" · lühiproosa "Rännak giidi saatel" 1988 · romaan "M...
August Kitzberg 1855-1927 · Eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja · Sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku pojana. · Autodidakt. Elamine ja töötamine peamiselt kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. · Kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus draamaloomingule. · Tuntumad realistlikud külajutud: "Rätsep Õhk ja tema õnneloos", "Veli Henn", "Hennu veli" (idealiseerib maaelu ja rahvuslikku meelt, naeruvääristab kadaklust). · Hakkas näidendeid kirjutama 19. saj lõpul kohalike seltside tarbeks. Tema looming peegeldab eesti näitekirjanduse arenemist, alates vähenõudlikest jantidest kuni kunstiküpsete draamadeni. Kitzberg jäi truuks külamiljööle ja kogukohaainetele; talupoeglik elutunnetus kannab nii tema rah...
Elu Maal aastal 2070 Inimesi on maailmas ligi 7,6 miljardit. Nad kõik tahavad süüa, tarbida puhast vett ning elada stabiilses keskkonnas. Rahvaarv kasvab pidevalt ning selle peamiseks põhjusteks peetakse elanikkonna vaesust, naiste elu-olu ning vähest informeeritust. Aastaks 2100 on Maa elanike arv kasvanud 9.6- 12.3 miljardini. Varem ennustati rahvaarvu kasvu pidurdumist aastaks 2070, kuid nüüdseks on teadlased juba oma liig sest optimistlikusest aru saanud. Aastaks 2070 on meile harjumuspärane maailmapilt juba palju muutunud. Inimeste seas on aina enam populariseerunud linnastumine ning maal elavad vaid erakud. Massiivne linnas elamine tähendab maapiirkondade eripärade välja suremise. Parim kasutus nendele mahajäetud piirkondadele oleks põllumaa rajamine, kui see vähegi võimalik on. Rahvastikku kasv võib kiirelt kujundada suuri näljahädasid ning kui jätkub trend mitte lasta end ning oma lapsi vaktsin...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL RISKI- JA OHUTUSÕPETUSINSTITUUT KODUKOHA RISKIANALÜÜS KODUNE ÜLESANNE ÜLIÕPILANE: KOOD: TALLINN 2010 Kodukoha kirjeldus Narva (Kalevi rajoon) Narva linn asub Ida-Virumaa maakonnas Eesti kirdepiiril, Narva jõe läänekaldal Tallinna Peterburi maantee ja raudtee ääres. Narva on suuruselt Eesti kolmas linn Tallinna ja Tartu järel ning suurem kui 50 km kaugusel asuv maakonnakeskus Jõhvi. Ta on Eesti linnadest idapoolseim. 1345.a. sai Narva linnaõiguse Taani kuningalt Valdemar IV. Oma suurepärase geograafilise asukoha tõttu on Narva läbi aegade suutnud pakkuda tõsist kaubandus likku konkurentsi Tallinnale. Narva koosneb kolmest osast: Narva linn, Kudruküla ja Olgina. Linna piiridesse kuuluvad ka Kulgu, Siiversti ja Vepsküla ning suur osa Kõrgesoost. Narva pindala on 84,58 km² (8 458 h...
Illusioonidest ja tegelikkusest. "Unistuste Vargamäe" Kõige raskem on unistustest kinni hoides neil minna lasta. "Tõe ja õiguse" inimesed elasid, olles puuris oma unistustes ehk illusioonides, mis nad iseendile loonud ,,ning neid unistusi hoiti kinni kõigi kümne küünega, et mitte neil minna, kaduda, unustusse vajuda lasta. Vargamäele tulles olid kõigil suured lootused ja unistused, tasapisi mõnedki neist täitusid ,aga pikapeale venis unistustes ,endale loodud pettekujutelmades elamine üle süngeks ja õelaks reaalsuseks, mis tundmata oma piire aina piitsutas ja piinas pererahvast andmata neile mõnda vaba hetke puhkuseks, hingetõmbeks. Nõnda lõppes Krõõda elugi ,täis töid ja tegemisi viimse hetkeni. Omakorda aga algas sellest punktist Mari kannatuste rada Vargamäe uue perenaisena, endal südamel kipitsemas lisaks veel tema mehe Jussi enesetapp, muutes temagi kurvameelseks. Vargamäel oli ka rõõmsaid ja helgeid hetki, päevi, nädalaid aga n...
Linnade areng Esialgu Rooma riik lagunes, kadusid ka vanaaja linnad. Elanikud siirdusid elama maale ning hakkasid tegelema põllutööga. Linnamajad lagunesid ja tänavad kasvasid rohtu. Vahemereäärsed linnad jäid ainult alles. 9. sajandil tekkisid aga uued- keskaegsed linnad. Linnade arengu põhjuseks oli majanduse areng. Tekkis kolmeväljasüsteem. Tööriistad linnades muutusid vastupidavamaks ja tugevamaks, sest puitosad asendati rauaga.Uuendused põllumajanduses tõstsid põldude saagikust ning ühes sellega tekkisid põllumajandussaaduste ülejäägid,mis kujutasid endast vahetusväärtust. Valitses naturaalmajandus. See tähendas seda, et eluks vajalik toodeti ise. Tekkisid käsitöölised, sest talumehed ei saanud tööriistade valmistmisega ise enam hakkama, kuna see muutus liiga keeruliseks. Nii eraldus käsitöö põllumajandusest ning muutus iseseisvaks tegevusharuks. Tekkisid tsunftid, need olid ü...
Benini kultuur Demograafia Hetkel on riigi hinnanguline rahvaarv 6,5 miljonit ja on koondatud lõuna ja kesk piirkonda. Rahvaarvu kasvamise kiirus on suur ja 48% seal elavatest inimestest on alla 15.aastased. Keeled Riigikeeleks on prantsuse keel ja inglise keelt õpetatakse põhikoolis. Seal on umbes 50 keelt ja murret. Enamik inimestest räägib vähemalt kahte keelt. 50% rahvastikust räägib Foni keelt; veel tähtsamad keeled on Yoruba, Aja, Mina, Goun, Bariba, Dendi, Ditamarri, Nateni ja Fulfulde. Umbkaudu 36% rahvastikust on kirjaoskamatud. Linnastumine, arhitektuur, ruumikasutus Üle 40% rahvast elab linnas, peamiselt Cotonous. Linnades on nii modernset kui ka koloniseerimise aegset arhitektuuri. Kuigi mõned Cotonous elavad inimesed elavad mitmekorrustelistes kortermajades, siis naabruskonnas elatakse tavaliselt müüridega ümbritsetud tarastatud õuedega majades. Kuigi väikestes linnades ja külad...
TTÜ KURESSAARE KOLLEDŽ Liisa Suurhans Turismi- ja toitlustuskorraldus Vana- Rooma ja tänapäeva Eesti ühisjooned. Referaat. Kuressaare 2014 Sissejuhatus. Oleme kõik teadlikud kui palju meie elus on pärit ajaloost, kuid, kas tajume ka seda kuidas ajalugu kordub? Võrdlemise Eestiga, mitte kogumaailmaga valisin, kuna teema on uskumatult lai ja keeruline ning ka meie elus on palju ühisjooni. Alustades kalendrist ja lõpetades põhjustega miks Vana- Rooma riik langes. Aga ka meelelahutus ja ühiskonna kihid sarnanevad mineviku omadega. Orjanduslik ühiskond. Rooma riik oli orjanduslik ühiskond, kus jõukamad ja kõrgema seisusega isikud kasutasid madalamast kihist inimesi tööde korraldamiseks. Kui palju see siis tänapäeval teistmoodi on? Tegelikult mitte eriti. Lugedes artiklit " Kaasaegse orjastamise nähtamatud niidid - Ole tead...
"Minu Alaska" 1. Maria Kupinskaja "Minu Alaska". Ilmunud aastal 2008, kirjastus Petrone Print. 2. Raamatu tegevusaeg on 2006.-2007. aastal. Maria töötas mai 2006 kuni september 2006 Alaskal, Skagways Dyea laagris ja mai 2007 kuni juuli 2007 Alaskal, Denveri liustikul. 3. Tegevus toimub Skagways ja Denveri liustikul Alaskal, Ameerika Ühendriikide osariigis, Põhja-Ameerika mandril. 4. Kesksed tegelased on: Maria- peategelane, töötab händlerina koertekarjas Denveri liustikul ja Skagways. Andre-Maria elukaaslane ja ka reisikaaslane liustikul, töötas seal fotograafina. Liz- Dyea laagris Maria hea sõbranna ja toetaja. Robert ja Karen- Dyea laagriülemad. Peter- Denveri liustiku laagriülem. Karen- liustikul kokk ning üks oluliseim laagri kokkuliitja. Ja paljud teised laagrite töölised, koerajuhid ja händlerid. 5. Teose tegevusliiniks on avastusretk Alaskasse ja iseendasse. Maria eesmärk oli õnnetus armastuse...
Erich Maria Remarque "Aeg antud elada, aeg antud surra" Ilmumisaasta: 1954 Teised teosed: "Läänerindel muutuseta" (1929), "Unistuste tuba" (1920), "Kolm sõpra" (1937), "Arc de Triomphe" (1946), "Lissaboni öö" (1962), ja palju muid. Autori elu ja teosega seonduvad faktid: Remarque kirjutas raamatu puhtalt enda kogemustest, kuna ta oli sõjas olnud. Sellepärast kirjeldas ta sõja õudusi väga ausalt. Hitler ja Saksamaa süsteem olid tema jaoks jälestavad, kuna Hitlerile ei meeldinud tema raamatute sisu ning lasi need 1933ndal aastal põletada. Viha sõja ja süsteemi vastu kajastus ka raamatus. Näiteks, kui ta kirjeldas kuidas viieaastane tüdruk, kellel oli beebi käes, õhku lendas pommitamise tagajärjel. Teose tegevuse aeg, taustsüsteem: II maailmasõda, nii rindel kui ka puhkusel Lühikokkuvõte: Raamat algab sellega, et venelased suruvad sakslaseid tagasi II maailmasõja ajal. Peategelane Ernst Graeber saab puhkuseloa peale kah...
Prantsusmaa Prantsusmaa rahvastiku keskmine tihedus on 108.09 ruutkilomeetri kohta. Sarnane rahvastiku tihedus on veel Indoneesias,Portugaalis,Slovakias,Ugandas. c) Iseloomustage ja analüüsige kaardi põhjal rahvastiku paiknemist valitud riigis. Millised neist teguritest ja kuidas on mõjutanud rahvastiku paiknemist valitud riigis? Prantsusmaa rahvastik on tihedam mereäärsetes paikades. Prantsusmaa on Lääne- Euroopa väikseima asustustihedusega ja suurima pindalaga riik. Kuusnurgakujulise Prantsusmaa maastik on vaheldusrikas: seal on kõrgeid mägesid ja lauskmaid, viinamarjaistandusi orgudes ja männimetsi, mis palistavad kilomeetrite viisi supelrandade liivadüüne.Eriti tihe asustus on pealinnas Pariisis ja selle ümbruses ning Vahemere äärses piirkonnas kuna seal on elutingimused soodsamad. Nt: Parem töö ja elukoht. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja ...
Rahvastiku paiknemine ja asustus 1. Iseloomustage ja analüüsige riigi rahvastiku paiknemist ja tihedust. a) Mis on rahvastiku keskmine tihedus? Prantsusmaa rahvastiku keskmine tihedus on 108.09 ruutkilomeetri kohta. b) Mis riikides on veel sarnane rahvastiku keskmine tihedus? Sarnane rahvastiku tihedus on veel Indoneesias,Ugandas,Slovakias,Portugalis,Poolas,Nigeerias jt. c) Iseloomustage ja analüüsige kaardi põhjal rahvastiku paiknemist valitud riigis. Millised neist teguritest ja kuidas on mõjutanud rahvastiku paiknemist valitud riigis? Prantsusmaa rahvastik on tihedam mereäärsetes paikades. Prantsusmaa on Lääne- Euroopa väikseima asustustihedusega ja suurima pindalaga riik. Kuusnurgakujulise Prantsusmaa maastik on vaheldusrikas: seal on kõrgeid mägesid ja lauskmaid, viinamarjaistandusi orgudes ja männimetsi, mis palistavad kilomeetrite viisi supelrandade liivadüüne.Eriti tihe asustus on pealinnas Pariisi...
Jõgeva Ühisgümnaasium Keskaegse linna elu-olu Referaat Nimi: Klass: Juhendaja: 03.10.2011 Sisukord Sissejuhatus Valisin teema ,,Keskaegse linna elu-olu", sest tahtsin saada rohkem teada keskaegsetest linnadest. Uurin kaubavahetusest keskajal, kuidas toimis käsitöö, kuidas tekkisid keskaegsed linnad ning elust keskaegses linnas. Tahan teada saada, milline nägi välja linnakodaniku kodu, kui palju erinesid keskaegsed linnad tänapäevastest linnadest ning miline oli keskaegse Eesti linna elu-olu. Linnade tekkimine Kui barbarid Rooma riigi hävitasid kadusid ka vanaaja linnad. Vaid Vahemere ääres jäid mitmed linnad püsima, kuid neid polnud võimalik võrrelda vanaaja suurte linnadega. Feodaalne killustatus ja vaid oma vajadusi rahuldav algeline tootmine ei soodustanud ka k...
Keskaeg - oluline etapp inimkonna arengus? "Keskaeg" tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessanssi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse. Seega üritan antud juhul esitatud arutluses välja selgitada kas keskaeg on olnud oluline etapp inimkonna arengus. Üheks oluliseks etapiks inimkonna arengus on olnud suured maadeavastused. Suurteks maadeavastusteks võib nimetada geograafilisi avastusi, mis tehti eurooplaste poolt väljaspool Euroopat 15. sajandi algusest 17. sajandi alguseni. Suured maadeavastused on just seepärast oluliseks etapiks inimkonna arengus, et Kolumbus avastas Ameerika, A. Vespucci ja Vasc...
Inge Org H. Gustavsoni raamatust ,,Meditsiinist vanas Tallinnas" (Tallinn, 1969, kirjastus ,,Valgus") See pealkiri jäi kirjanduse nimestikuga tutvudes kohe silma. Keskaja eluolustik, mis kahtlemata on seoses inimeste tervisega, on huvipakkuv. Suurt osa selle teema valimisel mängis ka ilmselt minu isiklik huvi kõige tervishoiuga seonduva vastu. Teoses annab autor kõigepealt ülevaate vana Tallinna üldisest sanitaarsest olukorrast. Ajapiirid jäävad 14.sajandi ja aasta 1816 vahele. Kasutatud on paljusid allikaid, toodud väga täpselt välja tuntumad tohterdajad alates linnaarstidest kuni nendeni välja, kes ka pidasid end antud küsimuses kompetentseteks. Teosel on tihe seos demograafiaga. Saame teada sissesõitnud ravijatest(nimetan üldnimetusega kõiki), samuti ka ümberasumisest mujale. Õppima asumine võis päädida ka pikema eluperioodiga kaugemal riigis. Samuti on toodud...
Ivan Aleksandrovits Hlestakov tänapäeval Iseloom: Hlestakov on suhteliselt tuulepea, ahne ja natuke lollike, kuid samas kaval ja tark, kes meenutab pisut väikest hellitatud jõmpsikat. Ta loodab juhustele ja soovib saada üksnes oma tahtmist. Kui ta näeb võimalust seda saavutada, siis kasutab ta seda kiirelt ära, isegi siis kui on tarvis rääkida pisike vale või jätta inimestele vale mulje. Kohati on tal komme rääkida liiga palju asjadest, mis on temaga juhtunud ja tavalislt muudab ta need pisut värvikamas, kui asjad tegelikult olid. Hoolimata kõigest eelnevast soovib ta südamest kõigile head, kuid paneb alati ennast esikohale. Välimus ja käitumine: Oma välimuselt tundub ta hoopis olevat noor ja tark noormees, kes on mõjukas. Ta valib alati väga hoolikalt oma riideid ja jälgib, et need oleks puhtad ja korras. Ta on ülimalt viisakas inimene, kui temaga on veel keegi teine ruumis. Üksi olles ta unustab viisakuse. Samuti ta ei ropenda ega kas...
Keskkond ja mina Õpimapp Juhendaja: õpetaja Tallinn 2013 1. Ökoloogiline jalajälg Kui suur on minu ökoloogiline jalajälg? Internetileheküljel http://jalajalg.positium.ee/ saab igaüks mõõta, kuivõrd mõjutab tema eluviis maakera jätkusuutlikust ning selle põhjal annab mõtlemisainet, mida igaüks saaks teha oma planeedi säästmiseks. Minu ökoloogilise jalajälje suuruseks tuli 1,96 globaalhektarit aastas, see tähendab, et minu elustiili järgides läheks inimestel vaja praeguse maakeraga võrreldes 0,95 maakera. Kuna elan Lasnamäel paneelmajas kolmveerand aastast kolmeliikmelises leibkonnas, kuhu kuuluvad peale minu minu vanavanemad, ei ole kütte-, vee- j...
Kant ,,Idee üleüldisest ajaloost" 2/4 N8 Maria Kohtla 103548IAPB Kandi arvates peavad kõigil elusolenditel ta looduslikud eeldused mingi aeg täielikult välja tulema, kuid kuna inimese looduslikud eelduse nõuavad mõistuse kasutamist, siis tema eelsused võivad välja areneda vaid soo kui terviku puhul. Eelduse võivad aga välja areneda inimesel kui ta eraldub instinktist ja käitub mõistuse kohaselt. Inimese valgustuse saavutamiseks on aga tähtis õiguslik ühiskond. Sellist ühiskonda on aga võimatu tekitada ilma riikidevaheliste välissuhete reguleerimiseta. 5. Seltskondlik seltsivus on inimeste kalduvus võtta osa ühiskondlikest suhetest...
Kristina Bauer 12B Inimene vajab imevähe, et ta hingel hakkaks soe Teos ,,Inger" räägib õpetajannast nimega Inger, kes läbib elus mitmeid katsumusi. Erilist rõhku peab pöörama tema meessuhetele. Ingeri elus on 3 põhilist meesterahvast: Kiur, Jaak ja Arne. Kahe esimesega ei lähe tema suhted hästi aga viimasega leiab ta ühise keele ja armub. Inger on ehtne näide, et lause inimene vajab imevähe, et ta hingel hakkaks soe, vastab tõele. Arne tuli Ingeri ellu just siis, kui ta seda kõige enam vajas. Ta oli hakanud juba vaikselt oma meremeest unustama kuigi mõtted triivisid ikka veel temani. Arne oli tema vastu õrn ja hoolitsev. Oli näha, et ta tahtis temaga koos olla ilma igasuguste eriliste tagamaadeta. Nad mõlemad nautisid üksteise seltskonda. Ingeri ja Arne suhet hoidis koos ainult lootus. Inger lootis sügavalt, et mingi aeg saab ...
Balthasar Russow sündis 1536.aastal Tallinnas, suri aga 1600.aastal. Ta oli Kurla külast pärineva veovoorimehe poeg. Russow õppis Tallinna linnakoolis ja 1559-62 Stetteni akadeemias. Balthasar sai 1563 aastal Tallinna pastoriks, seejärel oli ta Pühavaimu Eesti koguduse abiõpetaja ja aastast 1566 seal pastor. Esimene ja väga oluline kirjandusteos, mis meile Tallinna olusid tutvustab on Balthasar Russowi "Liivimaa kroonika" mis ilmus 1578 aastal ja mida täiendati 1584 aastal. Tema Rostockis ilmunud teos kuulub alamsaksakeelse kirjanduse klassikasse. See kujutab Liivimaa ajalugu 12. sajandist 1583. aastani. Pühavaimu kiriku pastorina oli tema maailmavaade üsna rahvalähedane ja sügavalt luterlik. Kui ta hakkas aga kõnelema elust vanas Tallinnas, siis võtab moraalne pahameel tema üle võimust. Näiteks olevat olnud Russowi-aegses Tallinnas lugupeetud kodanike seas oma majapidajannadega kokku elada. See olevat olnud lausa elun...
Kuno Ojala mälestused 1950-ndatest Jossif Stalini surm 1953.aasta märtsis ning 3 aastat hiljem Nõukogude rahvademokraatiamaades levima hakanud revolutsioonilised meeleolud, mis tipnesid Ungari revolutsiooniga on kahtlemata NL-i ajaloos tähtsal kohal. Seda eelkõige kahel põhjusel – rahvas julges kommunistlikule võimule vastu astuda ja samas saadi aru, et läänemaailma ei tee midagi ning nad on üksi jäetu. Poola ja Ungari sündmused jäid aga Eestist enamjaolt kõrvale. On küll mitmeid näiteid, et need meeleolud ka siia jõudsid nagu Tartu III KK poiste poolt loodud „Eesti Noorte Malev”, kelle liikmed levitasid Tartus ööl vastu 4.novembrit 1956 umbes 300 Ungari ülestõusu toetavat ja Eesti vabadust nõudvat lendlehte.1 Sellised näited olid aga tollal, kui alles mõni aasta tagasi oli Eesti sovetiseerimine lõpule jõudnud, üpris harvad. Selline rohkem infosulus elamine ning teadmatus iseloomustab ka praegu Põ...
KUIDAS KOGUSID ANDMEID JA MILLISEID VAATLUSVAHENDEID KASUTASID MAADEAVASTAJAD 16 SAJANDIL? Peamine tööriist olli kaart, millelt sai näha, kus midagi on, mis mille kõrval paikneb ja kuidas kuhugi liikuda saab. Kohtade kirjeldamisel kasutati ka selgitavaid tekstecja joonistusi, hiljem fotosid, samuti retkedelt toodud taimi või esemeid. MIS ON OLNUD KAUGSEIRE ARENGU PEAMISEKS TÕUKEJÕUKS? Vaatlusvahendite hüppeline areng 20 sajandil tegi võimalikuks kaugseire tekke ja kiire arengu. Nt lennukitelt maapinna pildistamine kosmosetehnika areng. KUIDAS MUUTUB VAATEVÄLJA ULATUS JA LAHUTUSVÕIME KÕRGEMALE MINNES? Vaatevälja laius suureneb, kuid lahutusvõime väheneb. MIDA TÄHENDAB, ET MAA ORBIIDIL OLEV SENSOR "NÄEB" ROHKEM JA TEISTMOODI KUI INIMSILM? Näiteks läbi soojuskiirgusele tundliku objektiivi näeb ta kehade soojust, läbi infrapunasele kiirgusele tundliku objektiivi aga eristub hästi roheline taimkate. Lisaks suudavad mõned ,,näha" läbi ...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Henri Tamra LINNAD KESKAJAL Referaat Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Järgnevas referaadis tuleb juttu keskaja linnade tunnustest, nende elanikest ja ehitistest ja linna toimimisest ning süsteemist. Ajaloolistest linnadest ongi keskaegne struktuur kõige paremini jälgitav Tallinnas- säilinud on stiihiliselt, puhtfunktsionaalse loogika alusel kujunenud tänavavõrk, mis järgib linnuselt turuplatsi ning mereni ja ümberkaudsetele maadele suunduvaid radu. Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegusaja mugavused nagu näiteks kraanivesi, keskküte, elektrivalgus ja palju muud. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu ...
Kirjandusteose analüüs 02.10.08 Novellid Anton Tsehhov Novell on proosa lühivorm, mis tavaliselt keskendub ühele kesksele sündmusele. Tegelasi on vähe ja nende minevikust ega tulevikust me suurt teada ei saa. Novell algab tavaliselt sissejuhatusega, mis peaks lugejal aitama häälestuda peatselt algava loo miljöösse. Hetke, mil põhisündmused alguse saavad, nimetatakse sõlmitluseks. Loo arenedes pinge kasvab, kuni jõuab haripunkti ehk kulminatsiooni. Pärast seda toimub pinge järsk langus ning lugu lõpeb puändiga üllatava lõpplahendusega. 1. ,,Rõõm" Sissejuhatus: Dmitri Kuldarov jõuab kell 12 öösel erutatuna koju. Sõlmitlus: Dmitri perekond ema, isa, õde, 2 venda, kogunevad tema ümber. Teemaarendus: 1. Dmitri t...
Kooli nimi Henry David Thoreau Õpimapp Koostaja: Sinunimi Juhendaja: õpetajanimi Tartu 2010 Elulugu Henry David Thoreau sündis 12. Juulil 1817 Concordi linnas, Massachussetsis, USA-s. Tema isa oli ärimees ning ta sai oma hariduse Harvardi ülikoolis. Mõned aastad töötas ta õpetajana Concordis ja Staten Islandil, New Yorgis Aastatel 1841 kuni 1843 elas ta esseisti ja filosoofi Ralph Waldo Emersoni juures, kus ta kohtus ka teiste transtsendentialistidega, nagu õpetlane ja filosoof Amos Bronson Alcott ja Margaret Fuller ja George Ripley (180280), mõlemad sotsiaalreformijad ja kriitikakirjanikud. 1845. aasta märtsis otsustas Thoreau minna elama Waldeni tiigi kaldale ja veetis seal kaks aastat, püüdes välja mõelda, mis on elu. Ta asus elama väikesele maavaldusele, mille omanikuks oli tema hea sõber Ralph Waldo Emerson. Ta ostis ühelt teetööliselt vana osmiku ja l...
Referaat Muutuv Eesti pere Ene-Margit Tiit Akateemia 2008 nr 4 lk 801-818 Kas Eesti pered sarnanevad teistel Euroopa riikide peredega? Kas perede moderniseerimisega muutuvad naised niiöelda karjääriinimesteks ja sündimus langeb? 20 sajandil on arenenud maades koos elutingimuste ja sotsiaalse keskonnaga täielikult muutunud ka pere ja perekond. Sajandi alguses oli perekonnas selge rolli ja tööjaots, laste arv peredes küllaltki suur ning tähtsaks peeti abielu, mille püsivus oli kõrge. Sajandi keskpaiku hakkab perekond muutuma. Naised omandavad sagedamini haridust ja elukutse ning hakkavad järjest vähem majanduslikus mõttes abukaasas...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ4-6 Milana Brattsik MÄLUHÄIRETE ALL KANNATAV DEMENTNE PATSIENT JA ABI OSUTAMISE VAJADUS JA VÕIMALUSED Seminaritöö õppeaines Vaimse tervise õendus Kohtla-Järve 2010 SISUKORD 3. ÕENDUSABI DEMENTSUSEGA PATSIENTIDE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL VÕIMALUSED................................................................................... 11 3.1 Õendusabi koduõenduses...........................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Keskmine eluiga suureneb pidevalt ja sündivus vähene...
ISLAM Sõna ,,islam" tähendus: alistuvus, kuulekus (jumalate). Järgijad: moslemid (,,aslam" uskujad) Muhamedi järgijad; kasutatakse ka sõna ,,muslimid" kuid ,,muhameedlased" ei ole sobilik. Sümboolika: Algselt oli kuusirp seotud jumalanna Dianaga. Võeti islami sümboliks 14. saj. Täht ainuvõimu ja jumalikkuse sümbol; võeti kasutusele hiljem. Fatima käsi sümboliseerib islami 5 ususammast. Püha värv roheline. Levik: Üldarv: u 1,4 miljardit. 1) Lähis-Ida: Iraan, Iraak, Afganistan, Jordaania, Pakistan, Türgi jne. 2) Põhja-Aafrika araabia riigid: Egiptus, Maroko, Liibüa jne. 3) Must Aafrika: eriti lääneosa, Sudaan. 4) Kesk-Aasia: Kasahstan, Usbekistan. 5) Indoneesia. 6) Euroopa: Bosnia ja Albaania protsentuaalselt kõige rohkem; Prantsusmaa 10 %; ...
Katrin Reimus ,,Kus tramm ei käi" Referaat Koostas: Tallinn 2009 Sisukord Katrin Reimus............................................................................................................................. 1 ,,Kus tramm ei käi"..................................................................................................................... 1 Referaat.......................................................................................................................................1 Koostas: ......................................................................................................................................1 Tallinn 2009................................................................................................................................1 Sisukord....................................................
Oblonski perekond Moskvas on rebitud petmise pärast. Dolly sai teada oma mehe, Stiiva, afäärist nende laste endise koduõpetajannaga, ning ähvardab teda maha jätta. Stiiva kahetseb oma tegu kuid peamiselt on hämmastunud ning ei pööra oma teo tegelikkusele suurt tähelepanu, mis ärritab Dollyt veel rohkem. Anna Karenina, Stiva õde, kes tuli Peterburist ning on ühe tähtsa ministri naine, tuli Oblonskite majja rahuvalvajaks. Lõpuks tänu Annale Dolly andestab Stiivale ning nad jäävad kokku. Samal ajal, Dolly noorem õde, Kitty, külastab kaks meest: Konstantin Levin, imelik maaomanik, ning Aleksei Vronsky, ilus sõjaväe ohvitser. Kitty annab Levinile korvi, sest usub, et Vronsky palub ta kätt, kuid mitte kaua, kui Vronsky kohtab Anna Kareninat armub ta temasse. Kurb Kitty jääb haigeks sellest. Levin, depressioonis pärast korvi saamist, läheb tagasi maale ja matab end töösse. Anna läheb tagasi Peterburgi, mõeldes oma mõjuvõimust Vronsky üle, kui...
KORDAMINE ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS ÜHISKOND suurte inimhulkade kooselu - ühiskondlik e sotsiaalne - mitteühiskondlik e asotsiaalne ÜHISKOND JA SELLE ARENG SOTSIAALSED SUHTED JA INSTITUTSIOONID Rahvastik Bioloogilised erinevused: sugu, vanus, rass, võimed, seksuaalne orientatsioon, rahvus Sotsiaalsed erinevused: haridus, jõukus, maailmavaade, väärtushinnangud, perekondlik staatus Elatusallikad: palk, toetused, pension, aktsiad, pärandus, laen SOTSIAALNE KIHISTUMINE E STRATIFIKATSIOON inimeste jagamine rühmadesse. HARIDUS SOTSIAAL-MAJANDUSLIKU STAATUSE TEGURINA 2006. aasta ametlike uuringute alusel on kõrgharidusega inimestel keskmine sissetulek leibkonnaliikme kohta kõige kõrgem. Eestis on kohustuslik omandada põhiharidus. Hariduse määratlemiseks on kolm astet: alg-/põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus. SOTSIAALNE MOBIILSUS inimeste või inimrühmade li...
Eesti keskaegsetest linnadest kuulusid alates XIV sajandist Hansasse Tartu, Tallinn, Pärnu ja Viljandi. Kaubanduslikult igati soodsalt paiknenud Narva jäeti aga Tallinna vastuseisu tõttu hansalinnade hulgast välja. Narva kaubandus elavnes nendel perioodidel, mil Hansa ja Novgorod olid omavahel tülis. Siis jõudis enamik lääne kaupu Venemaale ja sealseid kaupu läände just Narva kaudu. Hansa liidu koosseisus kujunesid Tallinnast ja Tartust Euroopas tuntud kaubalinnad, eelkõige transiitkaubanduse keskused. Siia toodi kalevit Flandriast ja Inglismaalt, käsitöösaadusi Põhja-Saksamaalt, kanget õlut ja magusaid veine, idamaiseid vürtse ja hiljem ka rasvaseid soolaheeringaid. Eriti tulusaks kujunes Tallinnale kauplemine soolaga. Keskajal armastati öelda, et Tallinna linn olla ehitatud soolale. Soola imporditi õige kaugelt: peamiselt Prantsusmaalt või ka Portugalist. 2030 väikest laeva jõudis karavanina purjetades soolalastiga Tallinna. Siin la...
Referaat Kerttu Rakke Klaarika Leppik Elva Täiskasvanute Gümnaasium 12 B 2007 Sisukord Elulugu lk 3 Looming lk 4 Teosed lk 5 ,,Seitse päeva" lühikokkuvõte lk 6 ,,Ilusasjake" lühikokkuvõte lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 Kerttu Rakke (kodanikunimi Kadi Kuus; sündinud 16. septembril 1970 Võru linnas) on eesti proosakirjanik.Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti filoloogina, hiljem õppis Eesti Humanitaarinstituudis semiootika magistrantuuris. Töötanud reklaamiagentuurides korrektori ja copywriterina. Oma kirjanikudebüüdi tegi Kerttu Rakke 1989. aastal olles vaid 17-aastane, kui Vikerkaares ilmus noorteelu kirjeldav jutustus "Let`s go", mis tolle aja kohta küllalt räigetes värvides oli. Pseudonüüm Kerttu Rakke pärinebki juba tollest ajast. Nimi Kerttu Rakke tundus Kadi Kuus...
JohannesAavik eluja tegevus Eesti keeleuuendusliikumise juhi ja õigekeelsuse arendaja, väljapaistva keeleteadlaste Johannes Aaviku elulugu on lahutamatult seotud Saaremaaga, kust pärinevad ta esiisad ja esiemad, kus elasid ja töötasid ta vanemad ja kus on möödunud tema oma lapse ja koolipõlv ning rida viljakaid tööaastaid. Pöide sünnimeetrikast (kanne 42) võime lugeda, et 26. nov. (8. dets. ukj.) 1880 sündis Kõigustes Mihkel ja Ann Aavikul poeglaps, kellele 1. dets. kirikumõisas korraldatud risteil pandi eesnimeks J o h a n n e s. Lapsepõlves kiindub Aavik nii oma sünnipaika Randveresse kui ka Saaremaa loodusse, selle kadakaväljadesse ja nõmmemaadesse. Õppides Neini instituudis, tekib tal "kange nõu" sõita suvevaheajal Kõigustesse, "et vaadata oma sün...
.Vanem eesti kirjandus 11. klass Nimi _____________________________ Punkte 200/_____ Hinne ___ Meie esivanemad on julgemate oletuste järgi elanud (kus?) __________________ kaldal ligi _________aastat. Igal rahval on enne (millist?) _____________________ kultuuri olnud (mille?) __________________ aeg. Viimast anti edasi suuliselt ühelt põlvkonnalt teisele. 13. sajandi alguses oli eestlasi umbes 150 000. Nad tegelesid künnipõllunduse, _________________ ja _________________, sõitsid merd ja kauplesid naabermaadega. ____________________ eluviis oli kujundanud nende ühiskonnamudeli, milles ei olnud kesksel kohal riik ja võim, vaid _________ ja _________. ______ a algas eestlaste vabadusvõitlus saksa ristirüütlite vastu. 20 aastat hiljem langes maa _________ ja __________ võimu alla ning ühtlasi nende (mille?) _______________ mõjuvälja. Alates ___ sajandi I poolest oli meie rahvas võõra võimu all ja seda ___...
Kodulugemine II ,,Stalini lehmad" Sofi Oksanen Sofi Oksanen on loonud realistliku ja kaasakiskuva raamatu, mis räägib värskeid tõdesid elust. Raamat räägib Annast, noorest naisest, kellel on toitumishäired. Raamatus jälgitakse ka tema ema, Katariina elu enne kui ta saab Anna. Katariina on eestlane, kes abiellus soomlasega. Pere elab väikeses Soome linnas. Naine peab suures osas loobuma oma minevikust, suguvõsast ja kõigest tuttavast. Elu ei laabu ka Soomes, sest eestlannat, keda kõik peavad lihtsalt tiblaks, ei võeta omaks, ta ei leia tööd ega sõpru. Vastne abikaasa, kes käib Moskvas ehitamas, hakkab peagi oma voli järgi lustima ning murrab truudust. Raamat jutustab kolme generatsioon naistest, perekonnast, armastusest. Kuidas on meie nooremate generatsioonide arengule mõjunud see lõputu vaikimine ja varjamine, topeltelu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
