Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Millega meelitab linn, millega maa? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millega meelitab linn millega maa?
  • Millega siis ikka meelitab linna ning millega maa ?
  • Kes läheb ikka tuttavalt inimeselt varastama ?
Millega meelitab linn, millega maa?
Palju on räägitud , sellest , kus elada , kas maal või linnas. Kuid kus on ikka parem, ja kas me ikka saame üheselt öelda, et näiteks linnas on parem ? Millega siis ikka meelitab linna ning millega maa ? Kas väikesed maakohad jäävad inimtühjadeks ja linn upub sagivast rahvast ? Kui palju on meie võimuses seda kõike muuta ?
Tänapäeva ühiskonna sihiks on peamiselt inimeste suunamine linnadesse. Seda võib juba ainuüksi täheldada väikeste maagümnaasiumite sulgemise plaanist. Linna soovivad kolida peamiselt noored, kuna neile tundub olevat seal rohkem võimalusi. Linnas on üks peamisi aspekte hea kättesaadavus haridusele , kaupadele ning teenustele. Enamast on linnas ka lihtsam leida tööd. Nii mõnegi noore jaoks saab otsustavaks linna kolimisel huvitav ööelu, mida maakohtades nii tihti ei kohta.
Ka maal on palju võimalus. Hariduse seisukohast on maakoolides vähe õpilasi , mis tagab õpetaja ja õpilase lähedase läbikäimise ning suurema võimaluse saada tunnis vastata. Maal elades on palju vaba loodust , peaaegu igalühel on võimalus omada oma muruplatsikest ja aiamaad. Üldjoontes on maal väga rahulik elada, seal on vähe inimesi, seega ka rahu ja vaikus . Ka tervisele on maal elamine kasulikum, kuna enamasti on maal ikkagi puhtam õhk kui linnas. Väljaspool linna on tavaliselt vähem ka kuritegevust , sest kes läheb ikka tuttavalt inimeselt varastama ? Maakohtades on sõbralikud inimesed, mitte et seda ei saaks linna inimeste kohta öelda, aga väikeses kohas elades märkavad inimesed kiiremini, kergemini teiste probleeme ja on neile abiks. Maale kipuvad elama tavaliselt veidi rahulikuma loomuga inimesed, kes soovivad nautida loodust ja vaikust.
Enamasti propageeritakse siiski linnaelu, peaaegu kõik on koondunud juba sinna. Aga kas siiski ei peaks mõtlema sellele, mis on tegelikult tähtis – rahulolule. Mitte, et kõigil oleks hea elada maal , on kindlasti inimesi kes on n.ö linnainimene, kuid minu arvates peaks riik ning ka ühiskond vältima niivõrd suurt linnastumist. Vaevalt , et keegi sooviks olla n.ö tilk meres – peaaegu mittekeegi. Minule tundub, et seoses massilise linnastumisega väheneb inimestes ka hoolivus. Ma arvan, et on päris raske elada suures majas , kus healjuhul tuntakse oma naabrit . Meie riigi maa-ala on niigi päris väike, poleks vaja ülekoormata suuremaid linnu, vaatamata sellele on meil siin piisavalt ruumi, ka maarajoonides.
Nii maal kui ka linnas elamisel on omad võlud ja valud . Tänapäeva sihiks on ilmselt siiski linnaelu, see lihtsalt meelitab rohkem. Kindlasti on suur roll elukoha valikul ka vastava piirkonna võimaluseks täisväärtuslikuks elukvaliteediks, mis üsna suhteline iga inimesese seisukohast.
Millega meelitab linn-millega maa #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-07-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mammu19 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007
150
pdf

Transport, keskkond ja elukvalitreet Tallinnas, 2007

30 – 39 aastat 16,7% 16,3% 16,5% 40 – 54 aastat 26,4% 27,5% 27,1% 55 – 64 aastat 14,3% 15,8% 15,3% 65 ja vanemad 14,1% 18,4% 16,8% Kokku valimis 38,0% 62,0% 100% Tabel 3 Vastajate vanuseline jagunemine maa ja linna lõikes 2006.a. küsitluses (%-s). Linn Maa Kokku 15 – 19 aastat 6,6% 6,8% 6,6% 20 – 29 aastat 17,4% 18,6% 17,7% 30 – 39 aastat 15,3% 20,3% 16,5% 40 – 54 aastat 25,5% 31,2% 26,9%

Keskkond ja säästev areng
Eesti ühiskonnageograafiline asend-asulastik ja rahvastik
20
doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda,

Ühiskonnageograafia
Rooma tsivilisatsioon
38
doc

Rooma tsivilisatsioon

Pietas- kõik, mida tähistab pius, rooma ideaal. Vergiulius- „Aeneis“- kirjeldab aenease jõudmist rooma. Rooma asutamisel 2 etappi: aenease põgenemine rooma ja romuluse/remuse legend. Romuluse ja Remuse isaks peetakse sõjajumal Marsi. Lupus, lupa- *luk- . Jälgitakse linde. Raisakotkad- olid haruldased. Romulus tapab oma venna, toimub vennatapp. Jäänud rahvusliku südametunnistuse peale. Romuluse valitsemisaega on idealiseeritud. Palatinuse künkale on tekkinud küla. Rooma linn hakkab arenema ja suurenema, areng pikaaegne. Latium- kogu maakonna nimetus, millegi erilisega silma ei paista. Räägitakse Rooma 7-st künkast. Epiteel (urbs)Septimontium- 7 mäe linn. Tegelikkuses on künkaid rohkem. Valitud 7 küngast, sest see on maagiline arv. Kõige tuntumad Capitolium ja Palatinus. Kõige ennem leiti palatinus. Capitolium saab kultuslikuks. Arvatavasti oli kindlustatud punkti eesmärk, päris selge ei ole. Kunigate ajajärk- kuningaid on 7 1. Romulus 2

Vana-Rooma
11-klassi kirjanduse eksam
15
doc

11. klassi kirjanduse eksam

Tolstoi väga õiguspüüdlik ja aus. Rajas oma kodumõisasse kooli ning taotleb pärisorjuse kaotamist. Tugevat mõju tema loomingule andis sõjas käimine. Lev suhtub sõtta vastuoluliselt. Enne surma käis ta reisil, kus haigestus kopsupõletikku, mis sai saatuslikuks. Looming: Tegi pedagoogilist tööd ­ annab välja aabitsa; ajakirja, mis käsitles haridusprobleeme. Pärisorjus on olnud 16 aastat kaotatud, kuid Vm. talupojast on saanud vang ­ sõltuv peremehest, endal puudus maa. Sellele pööras tähelepanu ka T., lisaks lahkab sotsiaalse ebavõrdsuse probleemi. Sellega tuleb ka vägivalla analüüs ühiskonnas. Seda vaadete süsteemi nimetati tolstoiluseks. Noorte hulgas palju järgijaid. Ametliku ühiskonna jaoks muutub Tolstoi ohtlikuks. Ta toob vägivalla ja sotsiaalse ebavõrduse teema ilukirjandusse. Tolstoi romaani lähivaatlus ,,Anna Karenina" Tegevus toimub 19

Kirjandus
KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL
95
doc

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL

· turismitoodete kooslus, mis pakub külastajatele integreeritud elamust (Dorbek et al 2003); · piirkond, kus turism on suhteliselt tähtis tegevus ja kus majandus võib olla oluliselt mõjutatud turismi aastatuludest (Tourism Destination Management 2009); · geograafiline ruum, kus eksisteerib turismiressursside klaster ­ atraktsioonid, infrastruktuur, turismiteenuste ja ­toodete pakkujad jne (Pike 2008: 24); · piirkond ehk maa, riik, väike- või suurlinn, mida on reklaamitud või mis reklaamib end ise kui turistide külastuspaik (Beirman 2003: 3); · regioon, mille turist valib külastamiseks (Metelka 1990: 46, viidatud Cooper et al 2008: 112 vahendusel); · sihtkoht kui piirkond; lõõgastumis- ja äriline piirkond; turismi sihtkoha tsoon; turismi ostlemise küla; turisti piirkond (McDonnel, Darcy 1998, viidatud Pike 2008: 24 vahendusel);

Turundus
UUDISTE GEOGRAAFIA
57
doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

Samuti informatsiooni tegijast ja tegevusest, kellest või millest artiklis juttu tuleb. Äratada tähelepanu, kutsuda lugema. Pealkiri on lühike (5 ­ 7 sõna), seotud juhtlõiguga, aga arvestama peab, et ei tohi esineda kordumisi, sest see hakkab segama ja annab tunnistust viletsast stiilist. Kui esileheküljel on põnev pealkiri, on ajalehe läbimüük suurem. Eesti keeleõpetusest on teada, et kõige tähtsam sõna lauses on tegusõna, nii on see ka pealkirjas. Siis selgub pikemata, millega tuleb järgnevalt tegemist, tänapäeva inimesed ei viitsi ju eriti millessegi süüvida. 1.3. Uudisväärtused Iga päev juhtub maailmas palju ja kõike ei saa kirja panna ning inimestele edastada. Peab tegema valikuid, millised on tähtsaimad uudised. Siinkohal tuleb järgida mõningaid punkte, mille järgi uudiseid valitakse. Uudised on mõeldud lugejatele ja peavad vastama neile küsimustele, mis lugejatel maailma kohta tekivad.

Eesti keel
EESTI KESKAEG
22
docx

EESTI KESKAEG

Aegade jooksul, eri keeltest kohanimed ka muutusid. Niimoodi on eri keeltes kujunenud Liivimaa paikade nimetamisel erinevad traditsioonid, seejuures on see, et Eesti tänapäeva pealinn on eesti keeles Tallinn, saksa keeles Reval? - see on vana ja uue keele küsimus. Eri keeltes kasutati nimesid erineval viisil. Kui me räägime eesti keeles keskaegsest Revalist, siis see on märk asjatundmatusest. Juba kõige esimeses pikemas kirjapanekus - 1536 on kirjas Tallinna linn. Sageli saksa keelsed kohanimed on vanemad kui eesti keelsed, saksa Reval pärineb muinas-eesti kohanimest Revala. Tartu, saksa Dorpat. Keskaegsetes dokumentides on ta kirja pandud ld keeles Darpatum?. Vana-Vene leetopissides kannab Tartu nimetus Jurjev. Väga paljude Eesti kohanimede puhul, kui tegemist maakohaga on kunagine küla mõisastatud ja sellisel juhul sks jäi käibele kunagine eesti kohanimi, eesti keeles hakati seda kohta nimetama aga mõisniku perekonnanime järgi.

Ajalugu
Kunstiõpetuse konspekt
21
doc

Kunstiõpetuse konspekt

5. Kompositsioon ­ esemete paigutus 6. Kunsti perspektiiv- mitme mõõtmeline(3d) 7. Koloriit ­ stiilne ja moderne interjör 8. Proportsioon ­ terviku ja temaüksikute osade suursuhted 9. Exterjoor - väliskujundus 10. Interjöör - sisekujundus Ürgaja kunst 1. Kus on avastatud kõige kuulsamad koopamaalid Euroopas? Kui vanad need on? Umbes 32 000 aastat vanad 2. Mida kujutati tavaliselt koopamaalidel? 3. Millega need valmistati? 4. Milline vahe on Menhiril, Dolmenil ja Kromlehhil ja millist kunstistiili nad esindavad? 5. Kus saab tänapäeval imetleda megaliitseid rajatisi? 1. Prantsusmaal, Cueva de las Monedas 2. Piisoneid, hobused, kitsi ja ka inimkäsi 3. Punase ja kollase ochre, hematite, manganese oxide ja charcoal 4. Menhiril on kõrge, püstiseisev kivi( viikingite ajast) Dolmen on algelised hauapaigad, mis meenutab suurt lauda ja mis oli tavaliselt

Kunstiajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun