50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-03-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
299 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kakuke987
Õppematerjali autor
Mats Traat ,,Inger" Armastus romaanis Mats Traadi teoses " Inger " on pearõhk armastusel ja suhetel. Peategelane Inger tundis end väga üksikuna ning lootis leida enda kõrvale kedagi, kes teda armastaks. Selle tõttu leidis aset palju intriige ja valesid valikuid. Inger oli armunud abielus mehesse, kellel oli kaks last. Kuigi naine tundis, et ei tohi loota, ta siiski tegi seda, eirates ohte. Inger hellitas lootust, et ehk jätab Arne oma naise maha ja tuleb temaga sinna väikesesse korterisse elama. Viimasel koos veedetud öölgi nägi ta unes pisiperet oma armsaga. Inger ei avaldanud oma mõtteid Arnele, näiteks ei avaldanud ta armukadedust, kuigi seda tundis. Õpetaja armastas seda meest sellepärast, et too andis naisele turva- ja kindlustunde, samuti oli ta Ingeri silmis kahe jalaga maa peal. Näiteks ei suutnud Arne oma poegi maha jätta. Ta armastas neid
meestetööd, telefonikõne tehes või kellegi poole pöördudes kasutati sõna seltsimees ja lisati vaid perekonnanimi. 2. Anna lühidalt edasi romaani süžee lähtudes Ingerist. Inger on noor õpetaja, kes enne peale vaheaega taas saarele tagasi oma ärklikorterisse elama asub. Saarel ootavad teda ees sõbrannad Riina ja Aet, kes samuti koolis töötavad ning praktikant Kiur, kes lisaks tööle ka naist otsib. Armastust otsib ka Inger aga kahjuks temal sellega õnne pole. Romaani põhisisu peitub minu arvates pigem inimsuhetes ja armastuse otsimises kui koolielus, kuigi ka tema õpilane Toomas mängib teoses suurt rolli. Romaani alguses lasevad sõbrannad Kiuril loosi tõmmata, et kelle neist naistest ta ära võtma peab. Kiur tõmbab kübarast välja Ingeri nime. Neist aga midagi välja ei tule ning lõpuks kurameerib Kiur ikkagi Riinaga. Ingeril oli ka teine mehekandidaat - meremees Jaak
Inger Raamatu põhiprobleemiks on armastus, selle areng, purunemine, selles pettumine. Inger on noor õpetaja Hiiumaal. Saarel, kus ta on kinni, mis hoiab teda, kust ta põgeneda ei saa. Tal on väljakujunenud rutiin, mugav elukorraldus ta käib sõbrannade pool kohvi joomas ja sõbrannad käivad tema juures naistejuttu ajamas, ta üritab anda parimat endast abiturientidele, kelle klassijuhataja ja inglise keele õpetaja ta on. Kõik tundub olevat õige ja rahulik, Inger on tasakaalukas, analüüsiv, elurõõmus ning nooruslik naine. Ometigi ei ole ta omakasupüüdlik, vähemalt mitte niikaua, kuni teised temaga inimlikud on. Sündmuste käigu paneb käima Kiuru, noor praktikant, kes tuleb mandrilt pooleks aastaks internaatkooli õpetajaametit proovima. Kuna ta on meesõpetajate naistekarja sees, võetakse teda teatud elevusega vastu. Ühel tervitaval kohvijoomisel loositakse välja, kes Kiuru endale saab ning ,,võitjaks" osutub Inger.
Inger Raamatu põhiprobleemiks on armastus, selle areng, purunemine, selles pettumine. Inger on noor õpetaja Hiiumaal. Saarel, kus ta on kinni, mis hoiab teda, kust ta põgeneda ei saa. Tal on väljakujunenud rutiin, mugav elukorraldus ta käib sõbrannade pool kohvi joomas ja sõbrannad käivad tema juures naistejuttu ajamas, ta üritab anda parimat endast abiturientidele, kelle klassijuhataja ja inglise keele õpetaja ta on. Kõik tundub olevat õige ja rahulik, Inger on tasakaalukas, analüüsiv, elurõõmus ning nooruslik naine. Ometigi ei ole ta omakasupüüdlik, vähemalt mitte niikaua, kuni teised temaga inimlikud on. Sündmuste käigu paneb käima Kiuru, noor praktikant, kes tuleb mandrilt pooleks aastaks internaatkooli õpetajaametit proovima. Kuna ta on meesõpetajate naistekarja sees, võetakse teda teatud elevusega vastu. Ühel tervitaval kohvijoomisel loositakse välja, kes Kiuru endale saab ning ,,võitjaks" osutub Inger
Ta noogutas pead ja otsustaski sinna elama jääda. Temast möödus laplane, kes nägi, et tal on kitsed, ja küsis, et kas ta tahab tõesti sinna paikseks jääda. Iisak tahtis, tal oli veel naist vaja....Möödus aeg, Iisak oli leidlik ja nupukas. Kui kodust ära läks, ei jäänud loomad nälga. Lõpuks tuli abiline. Üks sõstrasilmne tüdruk, üle 30ne. Nad sõid ja jõid, jutustasid...Öösel ihaldas Iisak tüdrukut ja võttis ta. Inger ei lahkunudki hommikul, ei lahkunud üldse, ta jäigi sinnna mehele appi. Naisel oli jänesemokk, mis tõttu rääkis ta pudinal ja keeras tihti näo kõrvale. Naine töi hütti oma asju juurde, lambaid, voki jne.. Iisak hakkas temasse armuma. 2. Inger läks ära ja naasis 5 päeva pärast oma tiine lehmaga. Iisak arvas, et see lehm on varastatud, ent lõpuks ikkagi jäi naist uskuma, et see on Ingeri lehm, sugulaste juurest. Iisak hakkas väsima, ent ehitas ikkagi maja valmis
Seda seni, kuni leiti võimalus lahku minekuks lapse surm. Barbro rändas linna, kuid seal ei saatnud teda edu. Lõpuks pidi ta Akseli juurde tagasi pöörduma ja neist sai normaalne perekond. Ei teagi, kas olla õnnelik või õnnetu nende üle, kuid vähemalt Aksel sai armastatud naisega koos olla. Barbro oligi ära teeninud selle, et oma õiget armastust ei leidnud. 4.Inger kuidas muutus teose jooksul, miks? Alguses kauge maale tulles oli Inger lopsakas, kohmakas, armiga lõual ja täiesti kogenematu, polnud laia ilma näinud. Iisaku juurde tuli ta seepärast, et keegi teine ei võtaks teda oma ilu puudumise tõttu ära. Hiljem koos elades nad aga kasvasid kokku ja armusid, saadi isegi kaks poega. Ingeril polnud millegi üle nuriseda, talu pidaminegi aina kasvas. Kui aga sündis tüdruk ei tulnud Ingeril mõttegi, et laps võib sündida jänese mokkaga ja ta tappis ta. See viis naise kaugele linna vangi mitmeks aastaks
keskele. Neid seovad omavahel puhtad tunded ja nende lihtsate ürgsete elamuste poeesiat on kirjanik suutnud haruldase ehtsusega edasi anda. I OSA 1.- 16. Peatükk · Iisak rändab metsikusse loodusesse, leiab äärmiselt eraldatud ning mõnusa paiga ühel nõlvakul, ehitab turbast hüti ja kasvatab loomi. Ta vajab enda kõrvale naisterahvast, kuid pikka aega peab mees üksi toimetustega hakkama saada. Tema elupaika tuleb Inger , kes abistab meest kodutöödes. Mehe ning naise vahel tekib tugev kiindumus ja sümpaatia, kui Inger läheb sugulaste juurest asju tooma või neile lihtsalt külla, siis igal korral tunneb mees justkui Inger ei tuleks tema juurde enam iialgi tagasi. Inger imestab sellise suhtumise üle pidevalt, kuid ei oska muud teha, kui Iisakule öelda, et mehe hirmud on alusetud. · Inger toob sugulaste juurest nõlvakule lehma, kelle nimi on Kuldsarv. Iisak arvab, et
Ta leidis sobiva koha ning ehitas sinna hüti ja asus loomi kasvatama. Siiski oli midagi puudu ning selleks oli naine. Ta küsis mööduvatelt laplastelt ega nad ei tea talle naist soovitada. Ühel päeval tuli tema hüti juurde turske jänesemokaga naine. Iisak kutsus naise (Inger) sisse. Öösel ihaldas Iisak naist ja võttis ta. Naine ei läinudki enam ära, vaid kolis hütti. Ta rääkis, et tal on rikas onu. Iisak läks palke vedama ning Inger muldas samal ajal kartuleid. II Inger läks mõneks päevaks sugulaste juurde ja tõi sealt lehma. Iisak kahtlustas, et äkki on lehm varastatud, kuid kui ta sellele tõendust ei leidnud rahunes ta maha. Nüüd asus ta ehitama. Inger jäi aina jõuetumaks. Iisak arvas, et ta on haige. Iisak tõi uue maja jaoks pliidi, uksed ja aknad linnast. Peagi koliti uude majja ning esialgne elamu jäeti loomadele laudaks. III Iisak puhastas maapinda kividest ja kändudest ning laiendas heinamaad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid