GEOGRAAFIA ARVESTUS (0)

KUIDAS KOGUSID ANDMEID JA MILLISEID VAATLUSVAHENDEID KASUTASID MAADEAVASTAJAD 16 SAJANDIL?
Peamine tööriist olli kaart, millelt sai näha, kus midagi on, mis mille kõrval paikneb ja kuidas kuhugi liikuda saab. Kohtade kirjeldamisel kasutati ka selgitavaid tekstecja joonistusi , hiljem fotosid , samuti retkedelt toodud taimi või esemeid.
MIS ON OLNUD KAUGSEIRE ARENGU PEAMISEKS TÕUKEJÕUKS?
Vaatlusvahendite hüppeline areng 20 sajandil tegi võimalikuks kaugseire tekke ja kiire arengu. Nt lennukitelt maapinna pildistamine kosmosetehnika areng.
KUIDAS MUUTUB VAATEVÄLJA ULATUS JA LAHUTUSVÕIME KÕRGEMALE MINNES?
Vaatevälja laius suureneb, kuid lahutusvõime väheneb.
MIDA TÄHENDAB, ET MAA ORBIIDIL OLEV SENSOR “NÄEB“ ROHKEM JA TEISTMOODI KUI INIMSILM ?
Näiteks läbi soojuskiirgusele tundliku objektiivi näeb ta kehade soojust, läbi infrapunasele kiirgusele tundliku objektiivi aga eristub hästi roheline taimkate. Lisaks suudavad mõned „näha“ läbi pilvkatte.
MILLISEID VÕIMALUSI PAKUB KAUGSEIRE ANDMETE KOGUMISEL JA KAARTIDE TEGEMISEL?
Võimaldab head ülevaadet. Nt meteoroloogilisi andmeid edastavad sateliidid näevad korraga miljonite ruutkilomeetrite suuruste tsüklonite pilvemustreid. Tagab hea detailsuse. Hea lahutusvõime korral on võimalik eristada üksikuid autosid ning inimesi. Kaugseire on väga operatiivne – taifuunide jälgimine reaalajas. Samuti on võimalik kujutisi töödeldes tuvastada objekte mida lihtsalt vaadates ei näe. Saab mõõta selliste objektide temperatuuri, pindala, niiskust jne.
TOOGE NÄITEID ASUKOHA MÄÄRAMISE MEETODITEST .
Esimeseks mõõteriistaks oli kompass, millega saadi määrata geograafilisi koordinaate. Nüüdisaegne asukoha määramise süsteem on gps. Lisaks on levinud mobiilpositsioneerimine.
MIS ON TEIE ARVATES POSTIAADRESSI KUI ASUKOHA MÄÄRAMISE VIISI PUUDUSED?
Puuduseks on see kui samanimeline tänav asub mitmes erinevas linnas. Lisaks võivad olla kadunud tänavasildid.
MILLISEID VÕIMALUSI PAKUB GPSI KASUTAMINE?
Selle abil saab määrata ükskõik mis koha koordinaadid maakeral. Nende abil saab jälgida loomade, sportlaste või sõidukite liikumist maastikul ning fikseerida näiteks fotografeerimise asukoha ruumis. Abiks matkajatele, autojuhtidele võõras linnas, põllumajanduses traktorite juhtimisel.
TOOGE NÄITEID KÄESOLEVA ÕPIKU KAARTIDEL KASUTATAVATEKARTOGRAAFILISTE KUJUTISVIISIDE KOHTA.
Kartograafilised kujutisviisid võib jagada rühmadesse selle järgi kuidas nähtusi esitatakse: kas punktides, joontel või pindelementidel. Teiseks on oluline, kas kaartil esitatavat nähtust peetakse kvalitatiivsel või kvantitatiivseks.
MIS EELISED ON PABERKAARDIL ARVUTIKAARDI EES JA VASTUPIDI?
Paberkaardi saab kokku voltida ja kaasa võtta igale poole. Arvutikaardil aga näiteks saab esitada päringuid, et saada lisateavet vastava koha või objekti kohta. Lisaks saab arvutikaardi suurendada või vähendada. Paberkaardile ilmuvad muutused hilinemisega. Arvutikaart võimaldab kohe näha seda, mis maailmas toimub. Arvutikaartidest saab luua kartograafilise animatsiooni . Arvutikaart võimaldab igal kasutajal vastavalt maitsele ja vajadustele valmistada oma kaart. Lisaks võib arvutikaardi andmeid kopeerida tuhandeid korda, ilma et kvaliteet kannataks.
RASTERPILTI (JA RASTERKAARTI) ON KUJUNDLIKULT VÕRRELDUD AKVARELLMAALIGA, VEKTORKAARTI AGA PLIIATSIJOONISEGA. MIDA TAHETAKSE SELLE VÕRDLUSEGA ESILE TUUA?
Rasterkaart on kuvaril olev arvutikaart. Kui seda piisavalt suurendada on näha, et see koosneb suurest hulgast väikestest ruudukujulistest pildielementidest ehk pikslitest. Vektorkaardil tähistatakse objekte punktide, joonte ja pindadega.
MILLISEID VÕIMALUSI AVAB JA MILLISEID OHTE KÄTKEB INFOSÜSTEEMIDE ÜHA SUUREM OMAVAHELINE SEOTUS ?
Nt kui üks osa lakkab töötamast, siis ei tööta ka teised. Ka andmete lekkimise oht on suurem.
LISAKS
MIKS HAKKAS RAHVAARV KIIREMINI SUURENEMA, KUI INIMESED PAIKSEKS MUUTUSID?
Põlluharimine ja koduloomade kasvatamine võimaldasid toidu tekkimise.
MIKS SUURENEB MAAILMA RAHVAARV TÄNAPÄEVAL NII KIIRESTI?
Inimesed on paiksed , sõdu on vähem, arenguriikide sünnikontrolli puudumine.
MIKS ON RAHVASTIKU KIIRE KASV GLOBAALPROBLEEM?
Toiduvarude lõppemine, saastumine , elukohtade vähenemine.
KUIDAS KOGUTAKSE ANDMEID RAHVASTIKU KOHTA?
Loendamise , rahvastikuregitri pidamise ning teadusuuringute abil.
MIKS ON RAHVASTIKUALASED UURINGUD VAJALIKUD?
Et näha rahvaarvu muutumist, seoses sündide, surmade ja rännetega.
ANALÜÜSIGE ERI TEGURITE MÕJU SÜNDIMUSELE ARENENUD JA VÄHEM ARENENUD MAADES, SH EESTIS.
Sündimust mõjutavad tegurid:

• viljakas eas naiste arv
  
• naiste vanus sünnitamisel – arenguriikides on naised sünnitamisel noored, Eestis aga esmassünnitaja vanus tõuseb
  
• religioon – erinevate usundite mõju on pereelule erinev
  
• pereplaneerimise võimaluste olemasoluja nende kassutamine – arenenud riikides hästi kättesaadav, sünde vähem
  
• kooselu traditsioonid
  
• väärtushinnangud
  
• majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks
  
• naiste ja meeste võrdsus ühiskonnas
  

MIKS ON VÄHEM ARENENUD MAADES SÜNDIMUS SUUREM KUI ARENENUD MAADES?
Ei kasutata perepleneerimisvõtteid. Sündimus on seal tihti seotud abiellumisega. Tüdrukud pannakse noorelt mehele.
MIS RIIKIDES ON VÄGA PALJU AIDSI HAIGEID?
Vähem arenenud riikides, nt paljudes Aafrika riikides.
MILLAL JA KUS ALGAS DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK?
Demograafiline üleminek algab suremuse pöördumatu vähenemisega, millele mõne aja pärast järgneb ka sündimuse vähenemine. Linnastumine .
MIS TEGURID TINGIVAD DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU?
Linnastumine, meditsiini areng, pereplaneerimine
MIDA TOOB ÜHISKONNALE KAASA RAHVASTIKU VANANEMINE ?
Suureneb eakate osakaal ühiskonnas. Suureneb vajadus haiglate ja terviseteenuste järele, inimesed peavad kauem töötama.
MIKS ELAVAD NAISED PEAAEEGU KÕIGIS MAAILMA PIIRKONDADES MEESTEST KAUEM?
Meestel on suurem riskikäitumise võimalus, samuti hoolimatus oma tervise suhtes ( alkohol , suitsetamine).
MILLISTE NÄITAJATE PÕHJAL SAAB RÄNNET KLASSIFITSEERIDA?
Rännet saab liigitada iseloomu, ulatuse , põhjuse ja kestuse järgi.
MIS PÕHJUSEL VAHETAVAD INIMESED ELUKOHTA?
Sõjad, relvakonfliktid , poliitiline või usuline tagakiusamine (juutide tagakiusamine), loodusõnnetused ( vulkaanipursked , üleujutused), õnnetusjuhtumid (Tšernobõli tuumakatastroof ), näljahädad (etiooplaste ränne Sudaani ), küüditamine ( eestlsed Siberisse).
ISELOOMUSTAGE ÜHESUUNALISE RÄNDE MÕJU SIHT- JA LÄHTEMAA RAHVASTIKULE.
Lähteriigile – väheneb tööpuudus , paranevad migrantide tööoskused, tuuakse sisse uusi kultuuritavasid, toite, harrastusi. Negatiivseks mõjuks lähteriigile on tööealiste inimeste vähenemine, väheneb ettevõtlike inimeste arv, väheneb meeste arv ( lahkuvad põhuliselt mehed), kaotsi lähevad haridusinvesteeringud.
Sihtriigile – mitmekesistub tööjõuturg, migrandid on nõus töötama ametikohtadel, mida kohalikud endale ei soovi, odav tööjõud, sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab. Negatiivseks on suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas, sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, suurem surve sotsiaalsfäärile.
MIS RIIKIDEL ON EESTIL KÕIGE TIHEDAMAD RÄNDESUHTED?
Soome, läti, venemaa, rootsi
MIS MEETMEID KASUTATAKSE RAHVASTIKUPOLIITIKAS SÜNDIMUSE SUURENDAMISEKS JA VÄHENDAMISEKS?
Perekonnaseadused, rasestumisvastaste vahendite ja abordi kättesaadavuse reguleerimine, piirangud abiellumisel või lahutamisel, peretoetused , lisapuhkused vanematele, soodustused töötamisel, aga trahvid ja muud majanduslikud meetmed.
LISAKS
Miks on rahvaarvu kasv muutunud globaalprobleemiks?
Ressursside nappus
 koormus põllumaale, põhjaveele
 muldade hävimine
 puhta joogivee nappus
 toiduainete nappus
 metsade laastamine jne
Õhu saastumine, vee ja pinnase reostumine, jäätmed
Üldine elukvaliteedi langus
Rahvaarvu kasvamise tagajärjed
Rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme:
toidupuudus , nälg (eriti arengumaades)
piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine
tööpuudus
üha suurenev majanduslik ebavõrdsus
suureneb koormus loodusvaradele
jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne.
MILLISEID KUJUTUSVIISE KASUTATAKSE KAARTIDEL RAHVAARVU JA RAHVASTIKU PAIKNEMISE ISELOOMUSTAMISEKS?
Kujutusviisist sõltub, millise ettekujutuse me rahvastiku paikenemisest ühes või teises piirkonnas saame.
Punktkaart – rahvastiku tihedus.
Ruutkaart – kujutatav ala on jagatud ruutudeks.
Pindalakaart – nähtuste väärtust kujutatakse pindalaliselt.
MIS JÕGEDE ORGUDES TEKKISID ESIMESED LINNAD?
Mesopotaamia , egiptuse, india ja hiina suuremate jõgede ümbruses.
NIMETAGE LINNU, MIS KUULUSID HANSALINNADE LIITU.
Brugge, Hamburg , Veeenezia, Pisa , Lübeck, Tallinn, Geenova.
MIKS TEKKISID LINNASTUD ?
Tööstuse kiire areng
MIKS ON MÕNED LINNAD KASVANUD MEGALINNADEKS?
Linnadesse kolivad noored, kes loodavad seal tööd leida ja paremat sissetulekut. Linnad kasvavad ja ühinevad lähedalasuvatega.
MILLE POOLEST ERINEB LINNASTUMINE ARENENUD JA VÄHEM ARENENUD RIIKIDES?
Kõige kiiremini toimub linnastumine vähem arenenud riikides. Seal kasvab rahvaarv ka loomuliku iibe tõttu.
MIDA TÄHENDAB LINNA SISTRUKTUUR? KUIDAS JA MIKS ON SEE AJA JOOKSUL MUUTUNUD?
See tähendab, et linna südameks on kesklinn ehk ärikeskus. Tööstsurajoonid paiknevad ärikeskusest eemal, linna keskuse lähedal asub tavaliselt vanadest kui ka uutest ehitistest koosnev elamurajoon.
MIS ASJAOLUDEL MUUTUB MAA HIND LINNA ERINEVATES OSADES?
Oleneb kaubanduskeskuste lähedusest, tööstusrajooni kaugusest.
MILLE POOLEST ERINEVAD USA JA EUROOPA LINNADE ÄRILAD?
Euroopas asub kesklinnas ärirajoon, USAs aga asub ärirajoon elurajooni kõrval.
MIKS TEKIVAD SUURLINNADE ÜMBER EESLINNAD ?
Elanikkond üritab end ühiskonna pahedest ära lõigata. Eeslinn on piisavalt lähedal tääkohtadele, kuid piisavalt kaugel linnastumisega tekkinud kuritegevusest.
VÕRRELGE LINNASTUMISEGAKAASNEVAID PROBLEEME ARENENUD JA VÄHEM ARENENUD RIIKIDES.
Linnastumise tõttu võivad osad tööstusettevõtted lõpetada töö, mistõttu väheneb linnades maksude laekumine ja teenuste tarbimine, mis viib hindade tõusuni. Linna majanduselu soikub, sotsiaalne heaolu soikub. Suur tööpuudus on sellistes linnades tavaline.
Vähem arenenud linnades jätkub tööstuse laienemine ja kasv. Toimetulekuvõimalused on linnas paremad kui maal.
LISAKS
VABATAHTLIK RÄNNE
Suurem osa inimesi vahetab elukohta vabatahtlikult:
► majanduslikud põhjused;
► noored lähevad õppima teistesse riikidesse;
► abiellutakse;
► üks pereliikmetest läheb mujale elama ja ülejäänud pere läheb temaga kaasa (kaasränne);
► otsitakse paremaid elamistingimusi (soojem kliima).
SUNDRÄNNE
Paljud inimesed on sunnitud kodukohast lahkuma :
► sõjad või relvakonfliktid ( Jugoslaavia lagunemine , Kosovo konflikt, Gruusia sõda);
► usuline või poliitiline tagakiusamine (kurdid Türgis);
► näljahädad (Sudaanis, Etioopias, üldse paljudes Aafrika riikides;
► looduse- või inimese põhjustatud katastroofid (Haiiti maavärin , Ternobõli aatomielektrijaama plahvatus )
Suuremate rännetega kaasnevad probleemid lähte- ja sihtmaale
Positiivne külg siirderiigile:
Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse vajalik tööjõud.
Migrandid on nõus töötama raskematel töödel.
Odav tööjõud - nõus töötama odava tasu eest.
Negatiivne külg siirderiigile:
Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas.
Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid.
Suurem surve sotsiaalsfäärile.
Sageli on tegemist illegaalsete migrantitega, mis tekitab palju probleeme.
Positiivne külg lähteriigile:
Riigis väheneb tööpuudus.
Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada.
Suur osa teenitud rahast saadetakse kodumaale.
Negatiivne külg lähteriigile:
Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv.
Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal.
Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid.
Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus.
Riik kaotab haridusinvesteeringud.
Suremus langeb, sest:
arstiteadus areneb, paraneb arstiabi ja uute ravimite kättesaadavus,
paranevad elamis- ja töötingimused, inimesed elavad kauem;
kasutatakse puhast joogivett, haigused levivad vähem;
paraneb toiduainetega varustatus;
väheneb imikusuremus .
Sündimus jääb endiselt kõrgeks, sest:
suure pere traditsioonidel on tugev jõud;
raskendatud on rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus
RAHVASTIKU VANANEMINE
Sündimus langeb, sest naiste haridustase tõuseb ja
hakkab toimima pereplaneerimine, kasutatakse järjest enam rasestumisvastaseid vahendeid,
väikelapsi jääb rohkem elama, ei ole vaja nii palju sünnitada;
töö muutub kergemaks, töötingimused paremaks, peres pole vaja enam nii palju töökäsi;
üha enam hakatakse väärtustama materiaalseid rikkusi (suurem elamine, autod) ja vaba aega ning vähem suurt perekonda;
naised hakkavad rohkem väärtustama tööd ja karjääri ja mitte koduperenaiseks olemist