ARUTLUS
Industriaalühiskonna
positiivsed ja negatiivsed küljed
19. saj. keskpaigas hakkas tekkima industriaalühiskond, mis tugineb
tööstuse saavutustele . Selle aluskes oli tööstuslik pööre, mis
tähendas uute masinate ja leiutiste kaustuselevõttu. Tänu uute
leiutiste kasutusele võtule, arenes trantsport, sidepidamine ja
kaubavahetus. Manufaktuurid asendusid vabrikutega. Selle tagajärjel
kogus hoogu rahva linnastumine. Kas kõikide nende leiutiste
kasutuselevõtt oli väärt urbaniseerumise kiirendamist? Kas on
industriaalühiskonnal rohkem positiivseid või negatiivseid külgi?
Tänu uutele leiutistele, nagu aurumasin ja auruvedur , hakkas 18.
saj. manufaktuurne tootmine asenduma vabrikutootmisega, kus kasutati
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mihkel Kohav
Õppematerjali autor
Kordamisküsimused. 1. Tööstuslik revolutsioon ja tööstusühiskond. Tekke põhjused, olemus, mõju ühiskonna arengule. Tähtsaimad 19. s leiutised ja nende tähtsus. Tööstusliku revolutsiooni olemus 18. sajandil leidsid aset põhjalikud muutused tehnoloogilises arengus. 1 põhjus: Uute kaupade toomisel hakati inimese töö asemel senisest enam kasutama masinaid. 2. põhjus: Seni tootmise veduriks olnud manufaktuurid hakkasid järg-järgult asenduma vabrikutega. See murranguline pööre tootmises kujuneski tööstusrevolutsiooni aluseks.
Tööstuslik pööre. Industriaalühiskond. Poliitilised õpetused 1. Võrdle käsitöölise töökoda, manufaktuuri ja vabrikut. Käsitöölise Manufaktuur vabrik töökoda 1)tööjaotuse olemasolu Ei Jah Jah 2)töö iseloom(masinaga või käsitsi) Käsitsi Käsitsi masinaga 3)palgatööjõu kasutamine Ei Jah jah 2. Mida on kapitalistile vaja vabriku rajamiseks? Kapitalistile on vaja vabriku rajamiseks raha, nutikust, ideed, hoonet, toorainet, turgu, maad, töölisi, masinaid ning turgu. 3. Nimeta tööstusliku pöörde kaks külge. Selgita nende tähendust. 1)tehniline masinate leiutamine ja kasutuselevõtt 2)ühiskondlik uute sotsiaalsete kihtide teke palgatöölised ehk proletariaadid ja kodanlus ehk kapitalistid 4. Millise
tunduvalt kahanesid perekonna, kiriku ja traditsioonide roll, eriti noorte elus. Kõige tähtsamat osa hakkas aga etendama vabrikukollektiiv. Olustiku negatiivseks osaks kujunesid alkoholism ja prostitutsioon, positiivseteks aga paremad kooliolud ning arstiabi. Linnades arenes seltsielu ning linnaühiskond osutus vastuvõtlikuks uutele ühiskondlikele ideedele ja liikumistele. Transport Esimene raudteeliin rajati 1825.a(6km). Industriaalühiskonna tähtis lüli, sest rongiga oli võimalik vedada suurtes kogustes korraga toorainet ja valmistoodangut. 1830. aastal algas tormiline raudteede ehitus Euroopariikides. 1870. Aastal hakati kasutama hoburaudteed ehk hobutrammi, 1890. aastal aga elektritrammi. Raudteede areng avardas tunduvalt inimeste liikumisvõimalusi. Raudteede ümber tekkisid asulad ja tööstusettevõtted. Raudteed aitasid kaasa maailmaturu kujuenmisele. Raudtee-ehitus koos selleks vajalike
Selle eesmärk on saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, sest sotsialism oli ainus õpetus, mis lubas kiiresti lahendada kõik probleemid 3. Millised probleemid kaasnesid linnastumisega? Üldist linna elu edasi minekut varjutasid endiselt kitsad korteriolud ja kehvad sanitaartingimused eeslinnades, kus inimeste tervist ohustasid pidevad epideemiad . Linnaelu iseloomustas ka kuritegevus, kerjamine ja muud ühiskondlikud pahed. 4. Millised ühiskondlikud probleemid tekkisid industriaalühiskonna kujunemisel? Industriaalühiskonna kujunedes tekkisid mitmed ühiskondlikud probleemid, mille hulka kuulusid tööpuudus, madal tööliste elatustase ning tööliste poliitiliste õiguste puudumine. Palgatöölised, kes ei olnud rahul sellega, et vabrikute ja pankade omanikud vähese tööga suurt palka saavad, aga töölisklass suure töö eest vähe palka saab, hakkasid püüdma neid probleeme lahendada 16. Iseloomusta lühidalt järgmiste Vene tsaaride poliitikat:
aastal hakati kasutama hoburaudteed ehk hobutrammmi, 1890. aastal aga elektritrammi. Suured mured olid ka linnade heakorras sageli puudus kanalisatsioon, mis tõttu solk imbus kaevandustesse. Linnaühiskond mõjutas ka inimestevahelisi suhteid. Vähenes perekonna, kiriku ja traditsioonide roll, eriti noorte elus. Uue olustiku osaks kujunes ka alkoholism ja prostitutsioon, teisalt aga paranesid kooliolud ja arstiabi. Linnades arenes seltsielu 4. Millised ühiskondlikud probleemid tekkisid industriaalühiskonna kujunemisel? Industriaalühiskonna kujunedes tekkisid mitmed ühiskondlikud probleemid, mille hulka kuulusid tööpuudus, madal tööliste elatustase ning tööliste poliitiliste õiguste puudumine. Palgatöölised, kes ei olnud rahul sellega, et vabrikute ja pankade omanikud vähese tööga suurt palka saavad, aga töölisklass suure töö eest vähe palka saab, hakkasid püüdma neid probleeme lahendada. Sagedased olid tööliste väljaastumised, mille käigus purustati masinaid. Masinate
Riikide jagunemine, rinded. 2. Rahvusliku liikumise tähtsamad üritused ja ettevõtmised. Pilet nr. 17 1. Esimese maailmasõja löpp ja tagajärjed. Uus jõuduse vahekord maailmas. 2. K. Pätsi, J. Tõnissoni tegevus 20. sajandi alguses. Vaadete võrdlus. Pilet nr. 18 1. Uuendused sõjapidamises Esimese maailmasõja ajal. Sõda ja majandus, totaalne sõda. 2. Eesti Vabariigi loomine. Pilet nr. 19 1. Tööstuslik pööre Euroopas 18.-19. sajandil. Muutused, industriaalühiskonna kujunemine. 2. Vene revolutsioonid ja Eesti. Autonoomia, Eesti Maapäev, kommunistide võimuletule. Pilet nr. 20 1.Teaduse areng ja muutused igapäevaelus 19.-20. sajandi vahetusel. Tähtsamad leiutised ja leiutajad, teadlased. 2.Rootsi aeg 17. sajandil Eestis. Kubermangud, rüütelkonnad, haridus, mõis ja talu. Pilet nr. 1 ; (1) Absolutismiajastu sai hoo sisse 17.-18. sajand. Absolutistlikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule. Euroopas nimetati valitsejaid kuningaks
Sõnaõigust pole Ida Euroopa rahvastel. 1848.-1849.a revolutsioonid Mõnikord venitatakse neid veel 1851.aastani ja räägitaksegi Euroopa revolutsioonidest 1848-1851. Kuigi piirkonniti oli kõigil oma taust ja kontekst, siis mõningaid ühisjooni ikkagi oli. Üheks kõige suuremaks mõjuks oli pärast Metternichi süsteemi, pärast Viini kongressi rahva poliitiline elavnemine, eriti kesklass, aga ka töölised ja vaesemad kihid. Väga tugevat mõju avaldasid rahvuslikud meeleolud, mis uue tõusulainena esile kerkisid. Üldiseks nõudmiseks oli poliitiliste õiguste, k.a naisõiguste tagamine, et võetaks vastu konstitutsioonid, võrdsus seaduste ees. Ennekõike konstitutsioonilise monarhia taotlus. Peamiseks revolutsiooni teostajaks oligi kodanlus/keskklass, keda toetasid maapiirkondades talurahvas, linnades töölised. Nendega liitusid see osa aadelkonnast, kes oli jäänud võimumängudest kõrvale ning teatud määral ka vaimulikkond
lahing. Teiseks: 27.06.1709 on Poltaava lahing, mille võitsid venelased. Pärast seda põgeneb Karl XII Türki ja algab Põhjasõja järelmäng ning Euroopa saab aru, kes on järgmine peremees. Mis sai saatuslikuks rootslastele? Miks rahva meeleolu ka järk-järgult vene poolele kaldus? Eestlased küll ei avaldanud oma meelsust, seda tegid Balti ja Liivimaa rüütelkonnad. Põhjused: - kogu 18. sajandi alguses on 1695.-1697 aasta nälja mõju veel tunda. - Rootsi võimud on Põhjasõja puhkedes peale pannud suured sõjakoormised ja -maksud, mida võeti sunduslikult. - Rootsi armee paigutamine inimeste kodudesse oli kurnav. - massilised kindlustustööd. Talupojad pidid appi tulema ning nende oma tööd jäid seisma. - tuli osaleda ka küüdikohustuses rekvireeriti vankreid ja hobuseid. - aadlilt nõuti samuti täiendavaid kohustusi: aadlilipkonna moodustamist. Talurahvast ja linnakodanikke võeti maamiilitsasse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid