,,Minu Alaska" Maria Kupinskaja sisu kokkuvõte (1)

"Minu Alaska "
1. Maria Kupinskaja "Minu Alaska ". Ilmunud aastal 2008, kirjastus Petrone Print.
2. Raamatu tegevusaeg on 2006.-2007. aastal. Maria töötas mai 2006 kuni september 2006 Alaskal, Skagways Dyea laagris ja mai 2007 kuni juuli 2007 Alaskal, Denveri liustikul.
3. Tegevus toimub Skagways ja Denveri liustikul Alaskal, Ameerika Ühendriikide osariigis, Põhja-Ameerika mandril.
4. Kesksed tegelased on:
Maria- peategelane, töötab händlerina koertekarjas Denveri liustikul ja Skagways.
Andre-Maria elukaaslane ja ka reisikaaslane liustikul, töötas seal fotograafina.
Liz- Dyea laagris Maria hea sõbranna ja toetaja.
Robert ja Karen - Dyea laagriülemad.
Peter- Denveri liustiku laagriülem.
Karen- liustikul kokk ning üks oluliseim laagri kokkuliitja.
Ja paljud teised laagrite töölised, koerajuhid ja händlerid.
5. Teose tegevusliiniks on avastusretk Alaskasse ja iseendasse. Maria eesmärk oli õnnetus armastuses purustatud südant minna ravitsema nii kaugele, kui saab ja nõnda sattus ta Alaskale.
6. Seoses looduskeskkonnaga tekkis küllaltki palju probleeme, enamik neist muidugi karmide ilmastikuoludega liustikul. Denveri liustikul tuli harjuda tugeva päikesega, transpordi keerukusega liustikul ja mägedes, pisikese eluruumiga, külma ilmaga, kehvade pesemisvõimalustega, minimaalse ühendusega välismaailmaga, suure füüsilise koormusega ja sellega et kogu biomass , väljaheited ja asjad tuleb liustikult ära viia. Dyea laagris oli elu veidike kergem ning kuna Dyea laager ei asunud liustikul olid tegevused rohkem mugavndatud ja välismaailmaga suhtlemine oli kergem. Ei pidanud näiteks muretsema nii palju pideva vajalike asjade varumisega ja kogu laager ei sõltunud üksnes ilmastikust. Seoses ainulaadse looduskeskonnaga liustikul suurenes tunduvalt ka vaimne pinge ning kehale oli sellises keskonnas elamine väga kurnav.
7. Suhtlemisel kohalike elanikega ei tekkinud Marial probleeme, sest inimesed olid kirjelduste järgi avatud ja üldiselt positiivsed. Turistid, keda sõidutati kelkudega olid ka tavaliselt sõbralikud, uudishimulikud ja mõistvad loodusolude suhtes. Maria veetis liustikul olles suhteliselt vähe aega linnas, seega suhtles ta kohalikega vähe, sest kogu vaba aeg läks enda peale ja puhkamisele. Dyeas olles tundusid kohalikud inimesed talle ka sõbralikud, suhtlusaldid ja abivalmid. Suhtlemisprobleeme tekkis kohalikega ainult lennujaamas, kui vaadati imelikult Maria päritolu peale ja tehti talle korralik pagasikontroll.
8. Võõrsil elades peab olema vägagi julge, eriti kui minna maale, kus inimesed on avatud ja suhtlejad. Võõrsil elades peab olema mõistev tavade suhtes, avatud, kindlameelne, iseseisev, vastutustundlik, vastutulelik ja muidugi ka positiivne. Reisil tulevad kasuks alati eelnevad teadmised eluolu, tavade, käitumise ja ka riietuse kohta. Peab olema hästi ettevalmistunud ebameeldivusteks ning mitte lasta häirida ennast igal pisiprobleemil. Peab olema avatud uutele teadmistele ja peab olema mõistev rahvaste eripärade suhtes.
9. Geograafiatunnist õpitust kohtasin näiteks seda, et liustikul olles tuleb kõik asjad, mis sa sinna viid endaga kaasa tuua, sest lagunemisprotsessid on aeglased, kuna on vähe lagundajaid nivõrd külmas kliimas. Samuti vastab kliima lähipolaarsetele ja parasvöötme kliimavöötmete omadustele. Teadsin ka seda, et päike on liustikel väga tugev ja ere, sest päike paistab kõrgelt. Terve raamat oli elamus igas mõttes, sest kohtasin palju uut ja huvitavat, millest enne kuulnudki polnud. Väga palju tuttavaid asju ette ei tulnudki.
10. Raamat oli kirjutatud väga kaasahaaravalt ning koguaeg sain teada midagi uut ja huvitavat. Mulle väga meeldis see, et raamatus oli kaks tegevuspaika Alaskal, mis on niivõrd eriilmelised ja teistsugused üksteisega võrreldes. Raamat oli üles ehitatud loogiliselt ja kergesti mõistetavalt. Samuti looduskirjeldused ja eluolu kirjeldused olid mitmekülgsed, kuid samas ka kergesti mõistetavad. Põnev oli jälgida kahte paralleelset maailma- Maria arengut ja enesetervendamist kui ka laagri eluolude, sündmuste ja inimestevaheliste suhete arenemist.
Mind hämmastas enim see, missugune oli eluolu Alaskal. Mul oli kujunenud Alaskast, kelgukoertest ja kelgusõidust hoopis vale ja teistsugune arusaam. Ma sain uusi teadmisi liustiku, kelgukoerte, Alaska, turisminduse, kelgusõidu ja kogu selle keerulise süsteemi kohta, mis tegelikult kehtib koertelaagris, kuid välja paistab suurepärase, vaheldusrikka elu ja seda mängitakse justkui ’’kohaliku elu’’ etendusena. Kõige huvitavam oligi laagrielu tundma õppimine ja nö telgitagustesse nägemine.