Inimene ja tänapäeva suurlinn Kõik näevad linna oma vaatepildis erinevalt. Paljude jaoks on see koht kus saab alati pidudel käia aga osade jaoks on linn koht, kust saab vajalike asju. Inimesed kes elavad linnast väljas ei näe linna samasugusena nagu näevad seda linna elanikud. Kõigil on erinevad huvid ja tahtmised linnas. Erinev vaatepilt on linnast vanemate ja noortematel inimestel. Linnas on palju kohti kus saab teha erinevaid asju, külastada erinevaid kauplusi, külastad meelelahutusasutusi ja ajaviiteks jalutada erinevates linnaosades. Mina kui noor inimene, tahan külastada linnas kõiki meelelahutus asutusi. Minu vanustele inimestele meeldib väga käia klubides , baarides, kinos ja erinevates poodides. Me tahame võta linnast seda mida on võimalik noorel inimesel tahta. Linn pakub meile palju
Maal elavate inimeste arvates rikuvad nad loodust ja selle idüllilise üldpildi.Kohalikud elanikud ja puhkajad kuulavad maaelu juurde, kuid rändreisijad oma müra ja lugupidamatusega ei kuulu. Kuna nad saabuvad maale linnast, siis kajastab meedia tihti rändreisijaid kui kriminaale ning see tuleneb uskumusest, et kriminaalne tegevus on omane ainult linnapiirkonnale ja selle koht ei ole maal. Ma usun, maakeskkond on rahulikum ja vaiksem sellepärast, et inimesi elab seal vähem. Linnas on inimesi palju, tihe sotsiaalvõrgustik ja seetõttu ka kuritegevus suurem. Kui maal elaks rohkem inimesi, ei pääseks ka see piirkond täielikult kuritegevusest. Linnale ja selle keskkonnale on omistatud kultuurne ja sotsiaalne tähendus, maale aga pigem looduslik. Nagu on inimestel oma kindel koht, on see ka loomadel. Mõned loomad, nagu kassid ja koerad, võivad siiski linnas olla, kuid loomad nagu lehmad, lambad jm, viidi üle pigem maale, kuhu nad arvatakse sobivat paremini. Üheks
Turuplatsil oli häbipost neile, kes olid seadusi rikkunud. Turuplatsil toimusid ka hukkamised. Kui jõudsin turuplatsile, siis parajasti toimus seal üks pidu. Kohal olid rändmuusikud ja veiderdajad. Tänavad olid väga kitsad ja kõverad, põiktänavatest ei mahtunud isegi hobuvankriga läbi. Solk ja prügi visati otse tänavale. Majad olid ehitatud nii kivist kui ka puust, kuid tihedalt üksteise vastu ja nii oli tuli kiire levima. Linnas oli kohustuslik hoida igas majas pang, mis oli vett täis ning ehitati ka tornid, mille otsast kontrolliti, et kuskil ei põle. Tavalised majad olid 2-3 korruselised. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu. Korruste jaotus oli selline, sest paljud inimesed olid käsitöölised ning töötati ja elati ühes majas. Vaeste ja haigete eest hoolitseti hospidalides. Seal olid need inimesed, kes ei suutnud ise omale elatist teenida.
võimalikult väikese otsese ja kaudse energia- ning materjalikuluga, otstarbeka maakasutusega keskkonda kahjustamata. Säästva linnaplaneeringu toetamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi (Kjaersdam, F.1997. Tsit. Tengström, E. 1997): - Linnakeskuste rekonstrueerimine eesmärgiga vähendada autoliiklust ja eelisarendada ühiskondlikku transporti. - Kompaktse linna idee, kus eesmärgiks on takistada suburbaniseerumist, mis suurendaks mobiilsust. Linnas tuleb vabad pinnad muuta eluasemeteks, mitte ametiruumideks. Linna ümbritseks aga väljaehitamata looduslikud alad. - Ühistransporti toetav planeering, kus ei mängi olulist rolli mitte vahemaa linnakeskusega vaid ühistranspordi süsteemi kaugus elu- ja töökohast. Mida kaugemal on ühistranspordi peatused nii töö kui ka kodukohast, seda kõrgem on autokasutamise tase. - Lineaarse linna idee, kus strateegilised kohad linnas asuvad ühistranspordiga
Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevunud eriti varjama oma suhtumist uude elupaika. Halbade hinnete eest koolis, sai sõna otseses mõttes karistada. Lisaks pidev jutt teemal, kui hästi läheb koolis respondendi poolvennal, kes
sisseviimist muutuma ja kohanduma erineva kiirusega. 5. mina-pilt ja sotsiaalsed muutused: Riesmanni inimtüübid ja nende seos ühiskonnaga Ümbritsev ühiskond kujundab iga inimese olemust ja käitumismustreid. Mida rohkem on valikuid, seda vähem me suudame ette ennustada inimeste käitumist. Nt kaasaegsed linnaühiskonnad, kus inimene on pidevas kontaktis teistega, kogu aeg toimuvad muutused ja meeled tajuvad uusi asju, muutuvad inimesed ükskõiksemaks, et kaitsta oma mina ja säilitada mingisugune tasakaal. David Riesmani uurimus inimtüübist ja ühiskonnast: · traditsioonide poolt juhitud isik traditsiooniline ühiskond · seesmiselt juhitud isik industriaalühiskond · teiste poolt juhitav isik postindustriaalne Kaasaegse ühiskonna inimese prototüüp on teiste poolt juhitav isik, kes juhised käitumiseks saab ümbritsevast keskkonnast, kus on vaja kiirelt kohaneda, pidevalt reageerida ning ta pole alati kindel kuidas käituda
siis võtsime vastu vabastava otsuse, et edasi kulgeme omas rütmis," kirjeldab Hillar. "Ja rummi võtsime selle peale ka." Nii pidid nad romantilises Porto Santo linnakeses plaani järgi peatuma umbes neli päeva, aga kuna see koht neile rohkem kui lihtsalt sobis, veetsid Kuked seal sujuvalt neli nädalat. Lihtsalt olid, kulgesid. Käisid turul ja võtsid päikest. Ja koju terrassi peale ei igatsenud üldse mitte. Või siiski? "Lõpupoole, jah, igatsesin isegi mina," tunnistab Hillar. "Tahtsin tavalist elu. Aga sellest tavalisusest sai mul jube ruttu kõrini. Kohe, kui ilmad hakkasid jahedaks minema ja massikommunikatsioon uksele koputas." Aga tavalisuse vastu on Katil ja Hillaril ka väiksemaid abinõusid - ei pea kohe Atlandile tuiskama. Septembris näiteks tähistasid nad oma 25. pulma-aastapäeva. Palju õnne argipäevaks, Kärt ja Avo! Kärt Seppel on keraamik, kes avab jaanuarikuus koos mõttekaaslastega tarbekunstimuuseumis näituse.
lõppes II Puunia sõjaga. Alllikana oli Pictor kasutanud nii suuliseid pärimusi kui ka tekste mis pole säilinud. Teine tähtis annalist on Marcius Cato (Cato vanem), ta elas ___ kuni ___ eKr, kuulus on te sellepärast, et ta võitles vanema Rooma ajaloo hääbumise vastu, hellenismi ülevõtmist nägi ta lahtiütlemist vanadest traditsioonidest, põhjusena ta nägi seda hellenistliku lõdva kultuuri levikut. Ta propageeris karmi ja ranget maaelu, mida ta vastandas linnas levivale hellenismile, mida ta nägi kui mandunud eluvormi. On teada fakt, et kui Cato oli tsensoriks, siis ta võitles luksuse vastu ja seadis sisse erilise luksuse maksu, mis pidi seda piirama, ta võitles ka korruptsiooni vastu senatis. Kõige tuntumaks on ta arvatavasti saanud lausega ,,Muide ma arvan et Kartaao tuleks hävitada". Cato oli esimene autor, kes kirjutas ladina keeles. Noorem annalism langeb aega kui nt valitses Sulla. Nooremast annalismist on teada võrreldes vanemaga vähem.
Kõik kommentaarid