Elu Maal aastal 2070 (0)

Elu Maal aastal 2070 Inimesi on maailmas ligi 7,6 miljardit. Nad kõik tahavad süüa, tarbida puhast vett ning elada stabiilses keskkonnas. Rahvaarv kasvab pidevalt ning selle peamiseks põhjusteks peetakse elanikkonna vaesust, naiste elu-olu ning vähest informeeritust. Aastaks 2100 on Maa   elanike   arv   kasvanud   9.6-   12.3   miljardini.   Varem   ennustati   rahvaarvu   kasvu pidurdumist aastaks 2070, kuid nüüdseks on teadlased juba oma liig sest optimistlikusest aru saanud. Aastaks 2070 on meile harjumuspärane maailmapilt juba palju muutunud. Inimeste seas on aina enam populariseerunud linnastumine ning maal elavad vaid erakud. Massiivne linnas elamine   tähendab   maapiirkondade   eripärade   välja   suremise.   Parim   kasutus   nendele mahajäetud   piirkondadele   oleks   põllumaa   rajamine,   kui   see   vähegi   võimalik   on. Rahvastikku kasv võib kiirelt kujundada suuri näljahädasid ning kui jätkub trend mitte lasta end ning oma lapsi vaktsineerida,  võib ühest viirusest kujuneda välja  epideemia, millist   enne   pole   maailma   ajaloos   veel,   nähtud.   Lisaks   toidu   puudusele   ning traditsiooniliste toiduainete alternatiivide kasutusele võtu on aina suurem probleem puhta, mageda joogivee puudus. Enamus mageveest peitub liustikes ning seda ei saa sealt just kuigi   hästi   kätte.   Et   suurenevat   vee   probleemi   kahandada   on   loodetavasti   arendatud tehnoloogiad, millega eraldada mereveest tarbimiseks piisavalt puhas ja mage vesi. Maa on inimeste poolt asustatud juba mitu millenniumi ning et see saaks veel vähemalt sama   kaua   püsida   peavad   riigid   rahvaarvu   kasvu   kontrolli   alla   saama.   Suurimaks murekohaks on vanadest harjumustest ning uskumustest kinni hoidmine. 52 aasta pärast on inimesed lõpuks aru saanud, et meditsiin on nii arenenud, et enam ei ole vaja sünnitad 8 last, et 2 neist täiskasvanuks elaks. Kui kogu maailma riikides oleks ühe naise kasvatad u 2 last,   oleks   maailma   jätkusuutlikus   kauemaks   tagatud.   Rahvaarvu   vähenemine   tähendab ühiskondade jaoks probleemi, sest inimeste vähenedes võivad väikesed rahvused kaotada oma inimesed ning kullast kallima kultuuri. Kuid ainult kultuuri hoidmisele mõtlemine ei aitaks samuti kedagi, see tekitaks vaid uusi ning suuremaid muresid. Ellu jäämise võtmeks on tasakaal.  Rahvastiku stabiilsus tähendaks olukorra normaliseerumist ning see suurendaks võimalust tuua turule uusi tehnoloogiaid, mis saaksid korralikult keskenduda ainult ühele probleemile


ning selle lahendamisele. Praegusteks suurimateks probleemideks on kliima soojenemine, maailmamere reostus ning meie tuntud energiaallikate tilgatuks pigistamine. Aastaks 2070 on üks nendest probleemidest tõsiselt fookusesse võetud ning see annab võimaluse, aja ja raha teistega tegelemiseks. Minu vaatepunktist vaadatuna peab iga probleemiga tegelema järk- järgult. Kõike ei saa ega jõua korraga ära teha. Keskendumine ja spetsialiseerumine on edu võti ning 52 aasta pärast saavad sellest aru enamik rahvast.  Mina loodan,  et 2070 aastaks  on taibanud  ka arengumaad,  et  nad peavad  omalt  poolt midagi ohverdama et me kõik ära ei sureks. Nende omapoolse initsiatiiviga suudaksime rahvaarvu vähendada ning tegeleda teiste muredega. Enamik inimesi soovib elada rahu soosivas maailmas ning me peame sellega kohe tegelema. Mina elan veel aastal 2070 ning mind hirmutab teadmine, et probleemiga praegu mitte tegeledes, peame vanaduses sellega rinda pistma. Usun ,et maailm  teadvustab probleemi  ning 2070 on need juba peaaegu seljatatud.